Browsing by Author "Murakas, Rein, juhendaja"

Now showing 1 - 19 of 19

Eesti elanike finantskäitumist mõjutavad tegurid tarbimis- ja kiirlaenude võtmise näitel perioodil 2006-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Veeret, Diana; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Finantsotsused mõjutavad turumajanduslikus ühiskonnas inimeste majanduslikku turvalisust ja elukvaliteeti. Keerukamaks muutuvates finantsteenustes orienteerumine ja nendest arusaamine eeldab head finantskirjaoskuse taset. Teadmised loovad aluse optimaalseks finantskäitumiseks, kuid ei garanteeri selle toimumist. Käitumist mõjutavad ka hoiakulised, isiksuslikud ja sotsiaal-demograafilised tegurid. Käesolevas töös võeti vaatluse alla finantsteenuste tarbimine kui finantskäitumise üks komponente. Põhjalikumalt uuriti tarbimis- ja SMS laenu kui kõrgema riskiga finantsteenuste tarbimist. Kasutati 2006., 2009. ja 2012. aastal läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsalaste teenuste alase teadlikkuse uuringute andmeid, mida täiendati võlanõustajatega läbi viidud ekspertintervjuudega. Töö eesmärgiks oli selgitada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanike tarbimis- ja kiirlaenude võtmist. Töös kajastati järgnevaid uurimisküsimusi: 1. Millised sotsiaal-demograafilised ja hoiakulised tegurid mõjutavad tarbimis-ja kiirlaenude võtmist Eesti elanike poolt? 2. Kas tarbimislaenude kasutamise alased trendid on Eestis viimasel kümnendil muutunud? Uuringu kvantitatiivne pool põhines kolme finantskirjaoskuse alase uuringu andmete baasil teostatud binaarse logistilise regressiooni mudelitel, mis võimaldasid erinevate objektiivsete ja subjektiivsete tegurite alusel prognoosida riskantsete finantsteenuste tarbimist. Lisaks viis töö autor läbi ekspertintervjuud kolme võlanõustajaga, mille lühikokkuvõtte abil püüti kvantitatiivse analüüsiga saadud tulemustele lisada sisulist tõlgendust. Kasutatud mudelid tõid välja vanuserühma, sissetulekute, haridustaseme, tegevusala, leibkonna suuruse ja hoiakute ning finantsteadmiste mõju tarbimis- ja kiirlaenu võtmisele. Samaaegselt olid eri aastate resultaadid mõneti vastukäivad, mida võib osaliselt seletada üldiste muutustega majanduses, kuid ka andmete võrreldavuse ja respondendi vastamiskäitumisega seotud probleemidega. Viimaste ületamiseks võib olla perspektiivne kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise kombineerimine, mida töö autor planeerib kasutada oma edasises uurimistöös.
Eesti elanikkonna hoiakute muutumine immigratsiooni suhtes 2004-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Reintam, Häli Ann; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti elanike hoiakute muutumist immigratsiooni suhtes aastatel 2004-2012. Analüüsil kasutati Euroopa Sotsiaaluuringu viimase viie uuringuvooru Eesti andmeid. Töö esimene osa andis ülevaates uurimisvaldkonnas kasutatud teoreetilistest käsitlustest ning uuringutes kinnitust leidnud tulemustest. Lisaks sellele tutvustati hoiakute kujunemise laiemat tausta: vaadeldaval perioodil toimunud sündmused, riigi tasandi majanduslikud muutused, ülevaade välisrändest ja kokkuvõtte Eesti migratsioonipoliitikast. Sellele toetudes sõnastati uurimisküsimused ning hoiakute kujunemiste teoreetilist raamistikku kasutati tulemuste tõlgendamisel. Analüüsist selgus, et kõige rohkem on eestlased sallivad erinevate immigrantrühmade Eestisse elama lubamise osas ehk immigratsioonihoiaku kontakti dimensioonis. Eriti kiiresti kasvas tolerantsus aastatel 2006-2008. Erinevate immigrantrühmade puhul on ootuspäraselt enam eelistatud sisserändajad, kes on eestlastega samast rahvusest või rassist. Kasvutrend väljendus ka hinnangutes sisserändajate mõjus kultuurielule ja Eestile kui elukeskkonnale, mis võtsid kokku sidususe dimensiooni. Võrreldes hoiakuga erinevate sisserändajate suhtes oli liikumine tolerantsuse poole aeglasem ja stabiliseerus 2008.-2010. aastal. Kõige tõrjuvamad hoiakud immigrantide suhtes väljendusid majandusliku kindlustunde osas. Hinnangud sisserändajate mõjust majandusele hakkasid langema varem, kui hoiaku teiste komponentide puhul. Selles võib peegelduda majanduskriisi otsesem mõju antud hinnangutele. Siiski on eestlaste immigratsioonihoiak muutunud vaadeldaval perioodil sallivamaks. Kasvutrend peatus 2008.-2010. aastal, kuid 2012. aastaks saavutati kõige sallivam immigratsioonihoiak. Käesolevas töös leiti taas kinnitust sellele, et etnilised vähemused on sisserändajate suhtes tolerantsemad kui eestlased. Küll aga selgus, et majanduskriis võis venelaste hoiakutele mõjuda rohkem kui eestlastele. Võib oletada, et kriisi olukorras tundsid venelased end enam ohustatuna, mis võis tingida tõrjuvate hoiakute esiletõusu. Vanuse puhul võis immigratsioonihoiakutes erinevust märgata kuni 2008. aastani, pärast seda liikusid trendijooned põhimõtteliselt identselt. Esimestel aastatel oli sallivus immigrantide suhtes vanuse järjestusega: tõrjuvam hoiak kasvas vanuse kasvades. Erinäoline oli aga vanusrühmade hoiak erinevate immigrantrühmade suhtes. Selles tõusis esile 61-aastaste ja vanemate hoiakute kiire tolerantseks muutumine alates 2006. aastast. Samal ajal hakkasid järjest tõrjuvamaks muutuma 15-30-aastaste hoiakud. Sellist arengut võiks põhjendada konkurentsi võtmes: vanaduspensionil olevad inimesed ei pea sisserändajatega tööturul võitlema, samal ajal kui noorem vanusrühm tunnetab seda momenti eriti teravalt. Immigratsioonihoiak on sallivam nende hulgas, kes hindavad oma toimetulekut praeguse sissetuleku juures heaks. Taaskord muutub pilt segasemaks hoiakutes erinevate immigrantrühmade suhtes, mille puhul on alates 2008. aastast sallivamad need, kellel on toimetulekuga raskusi. Immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite analüüsis selgus, et vaadelval perioodil puudub ühtne mudel, mis hõlmaks samu faktoreid. Koostatud mudelite võrdlemisel võis need jagada kolme rühma: esiteks aastad 2004-2006, mil hoiakute kujunemisele avaldasid mõju vanus, haridustase ja subjektiivne toimetulek, teiseks 2008. aasta, mil vaadeldud tunnused ei olnud immigratsioonihoiaku prognoosimisega seotud ja kolmandaks 2010. ja 2012. aasta, mil tõusid esile uued tunnused nagu sugu ja elukoht. Esimest vahemikku võiks siduda Euroopa Liidu ja Schengeni alaga liitumisega. 2008. aasta segaduse taga võis olla majanduskriisi mõju. Kuna valdav osa neist andmetest koguti 2009. aasta alguses, on see väga tõenäoline. Pärast kriisi ja võib-olla ka suurenenud meediakajastuse tõttu muutus 2010. aastast immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite kooslus. Uurimuse käigus selgus, et immigratsioonihoiakute teema on nii teoreetilises kui ka empiirilises plaanis keeruline küsimus. Käesolevas töös lahendati ajalise muutuse kajastamine immigratsioonihoiaku indeksi loomisega. Autor leiab, et see oli põhjendatud ja võimaldas tuua välja aspekte, mida tuleb edaspidi täpsemalt uurida. Kindlasti on võimalik leida eelnevalt käsitletud taustasündmustele lisaks veel muutusi, mida hoiakute arenguga siduda võiks. Seega on antud tööga loodud üks võimalik lähtepunkt eestlaste immigratsioonihoiaku ja selle kujunemise edasiseks uurimiseks.
Euroopa Liidu noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 Euroopa Liidu noorteprogrammi “Euroopa noored” näitel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Kost, Reet; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Euroopa jätkusuutliku arengu nimel pööratakse noortele järjest rohkem tähelepanu, millega on ka põhjendatud EL noortepoliitika 2010-2018 eesmärgipüstitus - pakkuda kõigile noortele hariduses ja tööturul rohkem ja võrdsemaid võimalusi ning edendada noorte kodanikuaktiivsust, sotsiaalset kaasatust ja solidaarsust. Antud uurimistöö käsitleb Euroopa noortepoliitika mõju Eestile aastatel 2007-2013 ühe EL noortepoliitika olulise instrumendi – programmi “Euroopa Noored” - tulemuslikkuse ja mõju hindamise kaudu. Selleks on koondatud ning süstematiseeritud programmi “Euroopa Noored” kohta ajavahemikul 2009-2013 teostatud hindamisuuringud, sotsioloogiliste küsitluste ja fookusgrupi intervjuude andmed, tegevusaruanded ning programmi statistilised andmed ning teostati andmete sekundaaranalüüs uurimisküsimuste lõikes. Analüüsis jõutakse järeldusele, et EL programm “Euroopa Noored” omab positiivset mõju nii inimkapitali kui sotsiaalse kapitali arendamisele Eesti ühiskonnas. Programmi kaudu on suurenenud ka noorsootöö kättesaadavus ja kvaliteet Eestis. Uurimistöö sisaldab ka rakenduslikke ettepanekuid uue EL hariduse,- koolituse,- noorte- ja spordiprogrammi Erasmus+ (2014-2020) elluviimiseks nii Eesti kui Euroopa tasandil. Osundatud on mõju suurendamisele suunatud tegevustele nagu: programmi kättesaadavamaks tegemine vähemate võimalustega noortele; noorte vajadustest lähtuva valdkondadevahelise strateegilise koostöö suurendamine; tähelepanu pööramine noorte mitteformaalse õppimise tunnustamisele. Teadmisi nii programmi kaasatud kui veel kaasamata sihtgruppidest ning programmi (pikaajalisest) mõjust sihtgruppidele tuleks oluliselt täiendada, millega on seotud ka üks autori ettepanekutest Erasmus+ seire- ja uuringute süsteemi juurutamise kohta.
Finantskirjaoskus ja seda mõjutavad objektiivsed ning subjektiivsed tegurid Eesti 2010. ja 2015. aasta finantskirjaoskuse uuringute näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Veeret, Diana; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Indiviidi ja majapidamise tasandil tekkivatel finantsprobleemidel võivad olla tõsised tagajärjed, mis ulatuvad tunduvalt kaugemale asjassepuutuva indiviidi või majapidamise tasemest. Hiljutine finantskriis on selle selge meeldetuletus. Arusaamine inimeste finantsraskustesse sattumise põhjustest on oluline võti sarnase olukorra vältimiseks tulevikus (McCarthy 2011:5). Käesoleva magistritöö eesmärgiks on käsitleda finantskirjaoskuse mõistet ja selle komponente ning seda, mil määral erinevad objektiivsed ja subjektiivsed tegurid mõjutavad meie teadmisi, hoiakuid ning käitumist rahaasjades. Töös on kasutatud 2010. ja 2015. a Eesti finantskirjaoskuse uuringute andmeid, mille tulemusi on omavahel võrreldud, et kaardistada toimunud muutusi. Töös püstitati kaheksa hüpoteesi ning üks uurimisküsimus. Uuringu raames moodustati OECD metoodikat kasutades finantskirjaoskuse kolme komponendi indeksid ning samuti koostati nende alusel ka finantskirjaoskuse koondindeks. Järgnevalt vaadeldi finantskirjaoskuse komponentidele ja finantskirjaoskusele kui tervikule mõju avaldavaid tegureid regressioonimudelite kaasabil. Haridus oli ainus tegur, mis mõjutas kõiki finantskirjaoskuse komponente, kuid sedagi mitte kõikide haridusgruppide lõikes. Kõrghridusega võrreldes prognoosis põhi- ja keskharidus madalamat teadmiste ja käitumise taset, kuid hoiakute tasandil kesk- ja kõrgharidusega indiviididel olulist vahet pole. Sugu ja sissetulek avaldasid mõju teadmiste ja käitumise tasemele, kuid mitte hoiakutele. Rahvus mõjutas teadmisi ja hoiakuid, kuid mitte käitumist. Finantskirjaoskuse üldtaset prognoosivas mudelis oli kahe uuringuaasta lõikes ühiseks mõjuteguriks rahvus ja haridus. Kokkuvõttes võib öelda, et finantsteadmiste taset mõjutasid eelkõige sugu, rahvus, haridus ja sissetulek; hoiakute taset rahvus ja haridus ning käitumise taset sugu, haridus ning sissetulek. Samad mõjurid kandusid suuresti üle ka finantskirjaoskuse koondmudelisse, kus põhiliste mõjuteguritena saab välja tuua rahvuse, hariduse ja sissetuleku. Selgus ka, et inimesed hindavad oma finantskirjaoskuse taset suhteliselt adekvaatselt, kuid samas ei ole kõrge finantskirjaoskuse tase seotud kõrge hinnanguga majanduslikule olukorrale. Käesoleva uuringu tulemustest lähtuvalt võiks Eesti finantskirjaoskuse alase tegevuse raames panna vastava programmi realiseerimisel eelkõige rõhku mitte-eestlaste, madala sissetuleku ning põhi- ja keskharidusega indiviidide rahatarkuse alaste teadmiste, hoiakute ning käitumise parandamisele.
Innovatiivsete tarkvaraarenduste integreerimine mobiilsetesse nutiseadmetesse sotsiaaltöö sekkumise instrumendiks lähisuhtevägivalla leevendamise eesmärgil
(Tartu Ülikool, 2019) Kuznetsov, Vladislav; Murakas, Rein, juhendaja; Soo, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Intellektuaalne kapital organisatsiooni juhtimises
(2006) Dsiss, Margus; Murakas, Rein, juhendaja
Investeerimisega seotud teadmised, käitumine ning hoiakud
(Tartu Ülikool, 2017) Karba, Andres; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Nahkur, Oliver; Taagepera, Rein, juhendaja; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mulle teadaolevalt puudub üldtunnustatud isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset ühiskonna tasandil mõõtev instrument. Selline mõõdik aitaks hinnata ühiskonna destruktiivsete suhtekonfliktide, sh isikutevahelise vägivalla taset ja selle muutust ajas võrdluses teiste ühiskondadega. Kuna bakalaureusetöös (Nahkur 2011) välja pakutud esialgne isikutevaheliste suhete konfliktsuse (EISK) indeks piirdub Euroopa ja suhteliselt lühikese ajaperioodiga, püstitasin üheks töö eesmärgiks valdkonna teoreetilistest ja empiirilistest teadmistest ning andmete olemasolust lähtuvalt konstrueerida uus, destruktiivset isikutevaheliste suhete konfliktsust (ISDK) ühiskonna tasandil mõõtev indeks, mis põhineb Nahkur (2011) raames loodud indeksiga võrreldes enamate ning aeg-ruumiliselt suurema variatiivsusega ühiskondade andmetel. Töö teiseks eesmärgiks oli uue indeksi usaldusväärsuse välja selgitamine ehk valideerimine. Indeksi koosseisu kuuluvate indikaatorite valikul lähtusin järgnevatest kriteeriumidest: näitajad on otsesemalt või kaudsemalt seotud isikutevaheliste konfliktidega ja empiiriliselt sobivad; andmed on ülemaailmse ulatusega ja esindatud kõigi 5 ajaperioodi puhul; andmed on ühiskondade tasandil võrreldavad ja vabalt kättesaadavad. Sarnaselt esialgse (EISK) indeksiga mõõdab ISDK indeks konfliktsuse taset ühiskonnas läbi suhtekonfliktide eelduste ja tagajärgede taseme. Eelduste osa 5 alavaldkonda mõõdavad 7 indikaatorit, tagajärgede 3 alavaldkonda 3 indikaatorit. ISDK eelduste ja tagajärgede indeksite osakaalud suhete konfliktsuse indeksis on võrdsed. ISDK indeksi sisevalideerimine ei toonud välja olulisi probleeme. Väline valideerimine andis samuti kinnitust, et loodud indeks võiks mõõta isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset. Indeksi valideerimise käigus vaatlesin ka isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taseme muutust ajas, võrdlesin ühiskondade positsioone Ingleharti ja Hofstede kultuurijaotuste lõikes. Töö lõpuosas käsitlesin ISDK indeksi võimalikke kasutusvõimalusi ja tegevussamme indeksi edasiseks arendamiseks.
Kas kahe tuntud brändi ühendamine suudab tagada müügiedu: AS Olerex ja AS Coffee IN koostöö Põltsamaa Olerexi teenindusjaamas
(Tartu Ülikool, 2013) Nisu, Kaspar; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Koolinoorte riskikäitumine Tartu 2014/15 noorsoouuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2015) Siimann, Sigrid; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Noorte riskikäitumist käsitledes on tegemist laiahaardelise valdkonnaga, mis hõlmab erinevaid seadusandlikke struktuure, ühiskondlikke lähenemisi ning probleemide põhiseid lahendusi. Käesoleva töö eesmärgiks oli teada saad milline on noorte riskikäitumise tase Tartu linnas 15-16-aastaste noorte hulgas. Uurimistöö empiirilise analüüsi aluseks on kasutatud esmaseid andmeid, mis on kogutud Tartu üldhariduskoolides rahvusvahelise uuringu "Youth in Europe" raames ankeetküsimustike abil 15-16 -aastaste kooliõpilaste käest, ajavahemikul oktoober – detsember 2014. Noorte eluolu, hoiakuid ja riskikäitumist käsitleva uuringu korraldasid Sotsiaalministeerium, Tartu linn ning Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut. Riskikäitumise tunnustena on töös kasutatud noorte vastuseid tubakatoodete tarvitamise, alkoholi tarvitamise, narkootikumide tarvitamise ning muu ennast ja teisi ohustava tegevuse osas. Kokkuvõtvalt saab antud uuringu põhjal välja tuua, et anketeeritud 1344 noorukist, kellest 45,5% olid poisid ja 54,5% tüdrukud on alkoholi tarbimise osas olenemata joogi kangusest 1-5 korda tütarlapsed just gümnaasiumi klassides (53%) tarvitanud joovastavaid jooke rohkem, kui noormehed (44%), siin on statistiliselt oluline seos tütarlaste alkoholi tarbimise osas. Need 43%, kes tunnevad ennast vahel koolis halvasti on viimase 30 päeva jooksul suitsetanud rohkem, kui 20 sigaretti päevas. Noored kellel on sõprade hulgas suitsetajaid rohkem, tarvitavad ka ise rohkem tubakatooteid, sama kehtib ka alkoholi tarvitajate kohta. Välja võib tuua, et noored hindavad oma sõprades head õppeedukust, spordiga tegelemist ning muusika kuulamist. Käesolev töö toob välja valimis olnud noorte riskikäitumise esinemise taseme Tartu linnas erinevate riskikäitumise tunnuste lõikes. Ühtlasi saab erinevate käsitletud tunnuste lõikes välja tuua noorte riskikäitumist mõjutavaid statistiliselt olulisi seoseid koolikeskkonnaga, perekonnaga ning noort ümbritsevate sõpradega seoses. Saadud andmete alusel on võimalik ning soovituslik välja töötada ennetustegevusi noorte riskikäitumise vähendamiseks, juurutades erinevaid meetmeid kohaliku omavalitsuse tasemel noorte heaolu ja turvalise elukeskkonna tagamiseks. Ühiskonna kohus on väärtustada ning toetada noort, teismelisest täiskasvanuks arenemise teel.
Piiriülese laienemise võimalikkusest Eesti keskmise ja väikese suurusega ettevõtete Lätti laienemise näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Lõhmus, Hele; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Pikaajaliste laenude võtmise mõju finantskäitumisele
(Tartu Ülikool, 2015) Tõekalju, Imre; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva öö eesmärgiks oli uurida, kas ja milline on pikaajaliste laenude omamise mõju nende omanike finantskäitumisele ja materiaalsele ning emotsionaalsele toimetulekule. Antud küsimustele vastuste leidmiseks analüüsiti töö käigus 2012. aastal Saar Polli poolt Eesti elanike hulgas läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsteenuste alase teadlikkuse uuringu käigus kogutud andmeid ning püüti leida pikaajaliste laenude omajate ja neid mitte omajate erinevusi. Esmalt peab autor vajalikuks tõdeda, et pikaajaliste laenude omamine mõjutab oodatust vähem inimeste finantskäitumist. Eeskätt väljendub selline vähene mõju eelarve ja planeerimise kasutamise suhteliselt väikeses erinevuses laenu omajate ja mitteomajate vahel. Igati loogiline oleks autori hinnangul eeldada, et inimesed kes võtavad endale pikaajalised rahalised kohustused, planeerivad oma rahalisi tegevusi märksa põhjalikumalt kui neid kohustusi mitteomavad inimesed. Käesolevas töös kasutatud andmed aga väga suurtele erinevustele ei viidanud. Pikaajaliste laenude omajate puhul võib täheldada küll kõrgemast haridustasemest ja suuremast sissetulekust tulenevaid võimalikke paremaid eelduseid teadlikuma finantskäitumise viljelemiseks, kuid nagu juba öeldud, andmete analüüsi käigus väga suuri erinevusi pikaajalisi laene mitteomavate inimestega ei ilmnenud. Materiaalse ja emotsionaalse toimetuleku seisukohalt selgus teatud aspektide puhul pikaajaliste laenude ja toimetuleku vaheline seos. Näiteks võis selliseid seoseid täheldada krediitikaartide kasutamise sageduse ning paremate asjade ostmise eesmärgil raha laenamise ning raha pärast tekkinud koduste lahkhelide esinemise ja raha mõju suurema tajumise puhul inimsuhetele. Eeskätt olekski autori arvates pikaajaliste kohustuste omajate puhul oluline tõsta nende rahaasjade jälgimise ja planeerimise taset. Ühe võimaliku põhjusena praegusele väikesele erinevusele näeb autor vähest teadlikkust ning seetõttu oleks autori hinnangul igati põhjendatud vastavasisuliste infomaterjalide jaotamine eeskätt pikaajaliste laenude taotlejatele. Nimetatud materjalides võiks käsitleda erinevaid leibkonna eelarve koostamise võimalusi ning jagada soovitusi ja infot olemasolevate rahaasjade jälgimise ja planeerimise abivahendite kohta. Viimaste osas on autori arvates tänases päevas kindlasti nii laenu omajate kui mitteomajate hulgas suurimaks puuduseks vähene informeeritus.
Tallinna ja Tartu 15-16-aastaste noorte vägivaldse käitumise seos kodusest keskkonnast tulenevate teguritega
(Tartu Ülikool, 2018) Bunder, Annika; Murakas, Rein, juhendaja; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Tallinna ja Tartu 15-16-aastaste noorte füüsiliselt vägivaldse käitumise seoseid kodusest keskkonnast tulenevate mõjuteguritega. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodit, kasutades ,,Noored Euroopas“ uuringutulemusi. Töö üldiste tulemustena selgus:  Nii poiste kui tüdrukute puhul oli vägivaldne käitumine seotud kodus vägivalla nägemisega või kogemisega;  poiste puhul on seosed vägivalda ennustavate teguritega suuremad kui tüdrukutel. Tüdrukutel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on lõpetanud kõrghariduse (võrreldes tüdrukutega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes tüdrukutega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  elamistingimuseks on ühe üksikvanemaga elamine (võrreldes tüdrukutega, kes elavad koos mõlema vanemaga). Poistel on vägivaldse käitumise risk, kui nende:  perekonna majanduslik seisund on keskmisest kehvem (võrreldes peredega, kelle majanduslik seisund on keskmine või keskmisest parem);  ema on jätnud kõrghariduse või kutsehariduse pooleli (võrreldes poistega, kelle ema haridus on keskharidus või madalam);  kodune keel on ainult eesti keel (võrreldes poistega, kelle kodune keel on ainult mõni muu keel);  kodulinnaks on Tallinn (võrreldes poistega, kelle kodulinn on Tartu).
Tallinna ja Tartu koolinoorte alkoholi tarbimise seotus sotsiaalsete mõjuteguritega
(Tartu Ülikool, 2019) Nägelik, Indrek; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Töö eesmärgiks on kontrollida Eesti noorte valimil seoste olemasolu töös väljatöötatud alkoholi tarbimise sageduse indeksi ning sotsiaalsete mõjutegurite vahel. Analüüsis kasutati 2016 aasta Euroopa noorte eluolu ja elutingimuste uuringu andmestikku (n=4055). Uurimistöö käigus loodi nelja, vastajate alkoholi tarbimise kogust kirjeldanud tunnuse põhjal alkoholi tarbimisesageduse indeks, millega otsiti seoseid korrelatsioonide abil kolme uurimisküsimuse küsimuste väärtustega: 1) noorte kuvand sõpradest; 2) eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalikud tegevused 3) alkoholi tarbimise sagedus erinevates asukohtades. Korrelatsioonidest selgus, et tarbimissagedus on seotud mõõdukalt: noore kuvandiga sõpradest ning mõnede tarbimise sagedustega osades asukohtades, kuid pole seotud eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalike tegevustega. Korrelatsioonide puudumine, eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks vajalike tegevustega, võib olla tingitud asjaolust, et enamus õpilaste arust pole keelatud tegevuste tegemine vajalik eakaaslaste heakskiidu pälvimiseks. Esinesid ka mõned soo ja asukohaga seotud erinevused gruppide vahel. Järgnevates töödes tasuks uurida eelnimetatud seoste põhjuslikkust. Soo ja asukoha kohta välja tulnud erinevus tasuks uurida kvalitatiivselt. Üheks töös ilmnenud soovituseks teemavaldkonnaga tegelejatele, poliitikutele ning noorte koolitajatele on see, et alkoholi tarbimist ei tasu vaadelda, vaid meditsiinilise või majandusliku näitajana, vaid alkoholi tarbimise kujunemisele ja olemasolule omavad mõju ka sotsiaalsed protsessid, kontekst ja keskkond (noore kuvand sõpradest, sotsiaalne kontroll/lubatus alaealistel alkoholi tarbimiseks erinevates asukohtades) ning seda tasuks arvestada noortele alkoholi ja üldisemalt sõltuvusainete alase ennetustöö tegemisel ning ka alkoholi puudutavate poliitiliste otsuste vastu võtmisel.
Tartu Hiinalinna piirkonna sotsiaalse keskkonna kuvand noorte seas
(Tartu Ülikool, 2016) Silm, Kristjan; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Linnaosa geograafiline paiknemine ei soodusta lähemate aastate jooksul linnaosa arengut ega Hiinalinna kuvandi paranemist. Nõukogude armee poolt põhjustatud reostuste tõttu on Hiinalinna põhja piirkonda, kuhu olid majutatud endiste nõukogude armee sõdurite pered, uute äri ja elamu ehituskombinatsioonide ehitamine hetkel välistatud sealse reostuspiirkonna tõttu. Lõuna poolt on linnaosa juba hoonestatud, mis tähendab seda, et Jaamamõisa vana elamurajooni areng on hetkel pidurdunud. Linnaosa arendamine külgedele ei kanna oma eesmärki, sest see on eraldatud uuest elamurajoonist linnaliiklusteedega, mis jaotab Jaamamõisa linnaosa tajutavalt kaheks, uuritav piirkond jääb uutest majadest tunduvalt eemale, seega ei aita taoline olukord elanikkonna omavahelisele lõimumise protsessile kaasa. Praegune olukord Hiinalinna rajoonis on läbi viidud uuringu põhjal kehv. Aastatepikkune muutumatus linnaosa piirkonna füüsilises keskkonnas näitab, et linnavalitsus ei ole hetkel motiveeritud ja inimestel puudub võimalus piirkonna arengusse piisavalt panustada seetõttu on oht, et piirkond muutub puuduva hoolduse tõttu elamiskõlbmatuks ja paarikümne aasta pärast ootab elamuid lammutamine. Üldise Jaamamõisa linnaosa demograafiline analüüs näitas, et elanikkond on piirkonnas uuenenud enamjaolt uutesse majadesse kolimisest põhjustatud sisserände tulemusena ja seega väheneb põliste hiinalinlaste arvelt, mis võib olla sellisel kujul Hiinalinna piirkonna väljasuremise alguseks. Läbi viidud uuringu raames selgus, et uuritava rajooni sotsiaalse keskkonna kuvand on paranemas ja leidub noori, kes oleks nõus antud piirkonda arvestama oma elukohana, ent siiski on uuringu tulemuste põhjal enamusel veel säilinud negatiivne seos piirkonnaga ning arvamus, et linnaosa hetkeline sotsiaalne keskkond ei soodusta sealsete noorte arengut. Uuringu käigus selgus, et uuritavas piirkonnas elavad noored hindavad sealset keskkonda positiivsemalt kui seda teevad väljaspool linnaosa elavad noored. Samuti ilmnes, et negatiivne kuvand viimaste seas põhineb peamiselt kuuldustel ja kuulujuttudel baseeruval eelarvamustel, mitte vahetul kogemusel. Negatiivne meelestatus seisneb ka selles, et uuritava piirkonna välisilme on räämas ja mahajäetud. Positiivsed küljed uuritava keskkonna puhul seisnesid selles, et kõnealuses keskkonnas elavatele inimestele on võimaldatud hea ligipääs igapäevastele hüvedele, nimelt on läheduses bussijaamad ning kauplused ja muu igapäevaeluks vajalik. Uuritavat elukeskkonda oleks võimalik parandada ja arendada eelkõige seal elavate inimeste kogukondliku aktiivsuse ja panustamise tõstmise läbi. Uuringu käigus ilmnes, et Hiinalinnas elavad noored tunnevad kogukondlikest ühendusest pigem puudust.
Tartu koolinoorte alkoholitarbimise mõjurid Euroopa Noored 2014 andmetele tuginedes
(Tartu Ülikool, 2016) Pinnar, Margit; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Teoreetiline raamistik annab võimaluse toetuda noorte heaolu, toimetuleku ja riskikäitumise käsitlusele, paigutades noore ökosüsteemi osana pidevasse interaktsiooni. Eeldades, et tänapäeva noor väärtustab arengut ja edasiminekut ning püüdleb täisväärtusliku rolli suunas ühiskonna liikmena, on kodul, koolil ja sõpradel kui mikrosüsteemi osadel kandev roll noore valikute mõjutajana. Siit võibki tuua veel kord välja ökoloogilise lähenemise kui areneva indiviidi ja teda ümbritseva ning mõjutava pidevas muutuses oleva keskkonna vahelise kahepoolse kohandumuse, sobitumise (Bronfenbrenner, 1979). Käesolevas bakalaureusetöös on välja toodud Tartu linna noorte alkoholitarbimisega seotud tegurid. Saadud andmetest võib välja lugeda olulisi põhjuseid noorte alkoholitarbimise kohta ja kasutada neid edaspidi ennetustöös vähendamaks ja vältimaks alkoholi tarbimist noorte hulgas. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Euroopa Noored 2014 Tartu andmete põhjal, mis koguti Tartu linna 9. ja 10. klasside 15–16-aastasete noorte kaasabil. Alkoholi tarbimist mõjutasid tegurid nii noore enda, perekonna, sõprade ja kooli tasandil. Kohaliku omavalitsuse tasandil on antud soovitused mikro-, meso-, makro- ja kronosüsteemis. Kuna riskikäitumise kujunemisel mängivad tähtsat rolli paljud tegurid, ei ole oodata erilist mõju ennetusprogrammidest, mis keskenduvad ainult ühe valdkonna mõjutamisele. Mida rohkem riskivaldkondi ennetusprogramm katab, seda paljutõotavam see programm mõjususe aspektist on. Seega on kõige efektiivsemad jätkusuutlikud ja süsteemsed, eri riskitegurite mõjutamisele keskenduvad strateegiad. Samuti on tähtis, et strateegiad oleksid laiaulatuslikud, mis käsitleks sekkumisi nii noorte kui ka nende perekondade toetamiseks.
Tartu linn kui elukeskkond tartlaste pilgu läbi
(Tartu Ülikool, 2013) Nurk, Kalle; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Tartu linna lasteaedade õppe- ja kasvatustööd läbiviiva pedagoogilise personali rahulolu oma töökeskkonnaga
(Tartu Ülikool, 2017) Päri, Hiie; Murakas, Rein, juhendaja; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Traumaatilise seljaajukahjustusega inimeste sotsiaalse toetuse ning heaolu vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2016) Kukk, Andres; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas magistritöös uuriti traumaatilise seljaajukahjustusega (TSAK) inimeste sotsiaalse toetuse ning heaolu vahelisi seoseid eesmärgiga leida sotsiaalsest võrgustikust tulenevaid faktoreid, mis võiksid mõjutada indiviidi heaolu. Töö loodetavaks tulemiks on anda sisend TSAK rehabilitatsiooniprotsessi korralduse parendamiseks läbi patsiendi tugivõrgustiku selle senisest teadlikuma ning tõenduspõhisema kaasamise teel. Eesmärgi täitmiseks intervjeeriti 25 TSAK inimest nende viibimisel ravil Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuses. Uurimus keskendus kolmele peamisele valdkonnale: heaolu, sotsiaalne toetus ning vastaja funktsionaalne suutlikkus. Funktsionaalse suutlikkuse hindamiseks kasutati FIM instrumenti (Rehab measures: FIM instrument, 2016), heaolu tarbeks Euroopa Sotsiaaluuringu kuuendas ringis kasutatud personaalse ja sotsiaalse heaolu instrumenti (European Social Survey, 2013) ning sotsiaalse toetuse jaoks SSNQ sotsiaalse tugivõrgustiku küsimustikku (Gee & Rhodes, 2008). Töö tulemusena võib välja tuua, et võrgustiku toetusega rahulolu on positiivselt ning võrgustikust tulenev sotsiaalne pinge negatiivselt seotud TSAK inimeste heaoluga. Sellest tulenevalt võib öelda, et töö sotsiaalse võrgustikuga moodustab patsiendi heaolu parandamisel suure osa TSAK rehabilitatsiooni sisust. Uurimistööst tuleneva olulise soovitusena vajab rõhutamist võrgustikust saadava ressursi piiratuse tajumise ning selle lõppemisest tulenevate potentsiaalsete probleemide teadvustamise tähtsust. Rehabilitatsiooni ning sotsiaalteenuste tulemuslikkuse tagamiseks on oluline võrgustiku läbi-mõeldud ja optimaalne kaasamine.