Browsing by Author "Must, Aasa"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Haridustee valikud ning õpingute katkestamise asjaolud Eesti kõrghariduses
    (Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Must, Olev; Must, Aasa; Täht, Karin
    Uurimuse teoreetiliseks aluseks on V. Tinto integratsiooniteooria (1975, 1993) ning R. Ryani ja E. Deci enesemääratlusteooria (1985, 2000). Aruanne koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb Eesti Hariduse Infosüsteemi alusel Eesti üliõpilaste haridusteede valiku (2005–2014) statistilist analüüsi. Analüüsitud on enam kui 182 000 õpingute algusega seotud sündmust. Iseloomustatakse üliõpilaste haridusteid reastades õpisündmused nende ajalises järgnevuses. Näidatakse, et sündmusepõhine üliõpilaste andmestik toob endaga kaasa suure hulga kordussündmusi, sest ühele õppetsüklile võib järgneda teine. Ühe üliõpilase kohta on keskmiselt 1,4 õpingutsükli kannet, peamiselt õpingute katkemisest tulenevate kordusõpingute tõttu. Kordusõpingute käigus võib muutuda õppeasutus, õppevaldkond või õppetase. Enam kui pooled esmakordselt õpinguid alustanud üliõpilased ei lõpeta alustatut. Õpingud katkevad üldjuhul siis, kui on läbitud enam kui pool õppeajast. Kordusõpingute käigus nihkuvad üliõpilased sotsiaalteaduslike õppevaldkondade suunas. Töö teine osa käsitleb 2014. aasta lõpus akadeemilisel puhkusel olevate üliõpilaste (N= 1304) ja ajavahemikul 01.10.2013–01.10.2014 õppekava nõuete mittetäitmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilaste (N = 946) andmeid. Vaatluse all olid õppekava valiku motiivid, üliõpilaste enesekohased hinnangud, kõrgkoolikogemused, õppetöö peatumise või katkestamise põhjendused ja õpingute ajal töötamise põhjendused. Klasteranalüüs näitas, et kuigi õppetöö võib katkeda paljudel asjaoludel, on neist selgesti eristatavad kaks põhjuste ringi: huvide muutus õppetöö käigus ning üliõpilase pühendumine tööle ja seetõttu uus enesemääratlus. Õppetöö võib katkeda ka perekondlikel põhjustel, tervise tõttu, raskuste tõttu lõputöö tegemisel jne, kuid need põhjused ei ole spetsiifilised katkestamisele viivad põhjused– taolisi raskusi kogevad ka teised üliõpilased.
  • Thumbnail Image
    Item
    Interkultuuriline sensitiivsus kui kaasaegses multikultuurilises keskkonnas toimetulekut mõjutav tegur
    (Kaitseväe ühendatud õppeasutused, 2012) Must, Aasa
    Tänapäevane üleilmastumise esitab väljakutse inimeste interkultuurilisele kompetentsusele nii kodu- kui välismaal. Selleks, et olla edukas teises kultuurikontekstis, peaksid inimesed olemas tundlikud oma ja teise kultuuri erinevuste suhtes, oskama neid näha ja oma käitumise kaudu respekteerida endast erinevat. Interkultuurilise sensitiivsuse (Intercultural Sensitivity) mõiste on kasutusele võetud tähistamaks inimese võimet märgata ja kogeda teiste inimeste kultuurilisi erinevusi. Käesoleva projekti eesmärgiks oli Eesti jaoks mõõdiku loomine, mida oleks võimalik kasutada interkultuurilise sensitiivsuse hindamiseks ja arendamiseks . Projekt viidi ellu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (KVÜÕA), mis on Eesti ainus sõjaväelist kõrgharidust pakkuv rakenduskõrgkool. Seepärast on uuring keskendunud eelkõige kaitseväelaste kultuuritundlikkuse arendamise probleemidele.
  • Thumbnail Image
    Item
    Mille poolest erinevad madala ja kõrge lisandväärtusega gümnaasiumid? Intervjuud koolijuhi, õpetajate ja õpilastega. Peamised leiud
    (Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut, 2017) Must, Olev; Must, Aasa; Saks, Katrin; Mäeots, Mario; Kiisla, Aet; Kumpas-Lenk, Kaija; Säälik, Ülle
  • Thumbnail Image
    Item
    Tunne iseennast: praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse
    (2010-01-08T09:05:06Z) Must, Olev; Must, Aasa; Kenn, Konstabel; Täht, Karin; Kiive, Evelyn; Kreegipuu, Kairi
    BeSt programmi toetusel loodud e-kursuse "Tunne iseennast: praktiline sissejuhatus individuaalsete erinevuste psühholoogiasse" õppematerjalid