Sirvi Autor "Naar, Richard, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Arved Bertelsi dissertatsiooni mõjukus Kraepelini ja Wundti juhendatud tööde kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Saksing, Marcus; Naar, Richard, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Arved Bertelsi 1889. aastal kaitstud doktoritöö teaduslikku mõju, võrreldes seda teiste Emil Kraepelini ja Wilhelm Wundti juhendatud dissertatsioonidega aastatel 1887–1892. Töö keskendus kahele uurimisküsimusele: esiteks, kui sageli on Bertelsi töö tsiteeritud võrreldes teiste Kraepelini juhendatud dissertatsioonidega; ja teiseks, kas Kraepelini juhendatud tööde mõjukus erineb Wundti juhendatud töödest samal ajaperioodil. Tulemused näitasid, et Bertelsi töö viidete arv oli madalaim kõigist teadaolevatest Kraepelini juhendatud töödest ning Wundti labori tööd olid üldiselt mõjukamad kui Kraepelini omad. Need leiud viitavad, et Bertelsi töö tagasihoidlik mõju ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast mustrist, kus Kraepelini juhendatud dissertatsioonid jäid teaduslikult vähem tsiteerituks. Kuigi teaduslik mõju jäi piiratuks, oli Bertelsi töö tehniliselt uuenduslik – näiteks kasutati seal varajast pöörlevat ketas-tahhistoskoopi, mille tööpõhimõte sarnanes hilisemale Schumanni seadmele. See näitab, et Tartu laboris töötati välja üks esimesi visuaalse esituse kontrollitud seadmeid, andes oma ajas olulise panuse katselise psühholoogia arengusse.
Auditiivse korteksi aktivatsioon kunstliku kuulmislangusega katseisikutel
(Tartu Ülikool, 2020) Kõrge, Kersten; Gardner, Paul, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö uurib võimalust kasutada fNIRSi diagnostilise abivahendina kuuldeaparaatide tõhususe hindamisel. Selle tarbeks mõõtsime normaalse kuulmisega valimil (n = 20) auditiivse korteksi hemodünaamilise aktiivsuse muutuseid simuleeritud kuulmiskaotuse tingimustes. Käesoleva töö tulemused sobituvad varasemate leidudega, mille kohaselt auditiivse korteksi aktiivsus sõltub esitatud stiimulite helirõhutasemest. Teadaolevalt on see esimene katse võimalikult täpselt simuleerida muutusi sisekõrvaimplantatsiooni läbi teinud patsientide kuulmistundlikkuses enne ja pärast kuulmise korrigeerimist. Töö peamiseks tulemuseks on, et auditiivse korteksi vastused simuleeritud normaalse kuulmise ja korrigeeritud kuulmise tingimustele erinesid oluliselt simuleeritud kuulmislangusele mõõdetud vastustest. Kuigi saadud tulemused tunduvad paljulubavad, siis üksikkatseisikute tasandil esineb tulemustes suuri kõikumis. Töö pakub välja võimalikke selgitusi selle variatiivsuse seletamiseks ja juhib tähelepanu moodustele, kuidas neid kõikumisi (vähemalt osaliselt) tulevastes töödes paremini vältida oleks võimalik.
Kas tahtlik tähelepanu suunab ajalise sageduse selektsiooni nägemistajus?
(Tartu Ülikool, 2024) Taras, Siim Erik; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Praeguse teaduskirjanduse kohaselt suudab tähelepanu selekteerida objekte näiteks värvuse, suuruse ja liikumiskiiruse alusel, kuid on tunnuseid, mis on võimalikud kandidaadid sellesse nimekirja (Wolfe & Horowitz, 2017). Ühe sellise tunnusena on pakutud (Spalek et al., 2009) visuaalsete objektide muutumiskiirust ajas ehk ajalist sagedust. Kuigi ajaline sagedus on tunnus, mis tõmbab automaatset tähelepanu, siis pole varem uuritud kas see suunab ka tahtliku tähelepanu selektsiooni. Selle uurimiseks viidi läbi kahe alternatiiviga sundvaliku katse (N=39), kus tuli tuvastada kontrastimuutus madala ja kõrge sagedusega vilkuvates stiimulites. Eelneva vihjega juhiti katseisiku tähelepanu madalamale või kõrgemale sagedusele. Tahtliku tähelepanu mõju hindamiseks analüüsiti sundvaliku katse vastuseid ja vilkumisega seotud EEG potentsiaale (SSVEP) nägemispiirkonnas. Käitumuslike tulemuste põhjal leiti, et tähelepanu sihtstiimuli sagedusele viimine parandas kontrastitundlikkust oluliselt ainult kõrgema sageduse puhul. Vilkumispotentsiaalide amplituude tähelepanu ümberhäälestamine oluliselt ei võimendanud.
Objektide keskmise asukoha eristamine
(Tartu Ülikool, 2023) Hallik, Helen; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Representatsioonide taasaktiveerumine ennustamisel: vilkumispotentsiaalide (SSVEP) analüüs
(Tartu Ülikool, 2018) Uutsalu, Liisa; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli kontrollida EEG vilkumispotentsiaalide (steady-state visual evoked potentials) rakendatavust mentaalsete representatsioonide taasaktivatsiooni ulatuse kvantifitseerimisel. Selleks viidi läbi reaktsiooniaja eksperiment, milles osales 39 katseisikut (18 meest, keskmine vanus 25). Osalejate ülesandeks oli võimalikult kiiresti hiireklahvi vajutusega väljendada, kas ekraanile ilmunud nool näitas paremale või vasakule. Enne noole ilmumist esitati vihje, mis andis katseisikule teada, kummale poole nool 50%, 70% või 93% tõenäosusega osutab. Selleks, et muuta stiimulite representatsioonide taasaktivatsiooni ulatus ennustusaegsest EEG sagedusmustrist väljaloetavaks, ilmusid stiimulid vilkuvale taustale. Eeldasime, et mida suurem on vihje ennustustäpsus, seda kiiremateks kujunevad reaktsiooniajad. Antud hüpotees pidas paika. Eeldasime ka seda, et mida kõrgem on vihje ennustustäpsus, seda rohkem on ennustava stiimuli sagedusega seotud aktiivsust ennustusaegses EEG sagedusribas. Seda hüpoteesi tõestatuks lugeda ei saanud.
Silmade liikumised keskmise suuruse hindamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Aavik, Liisa; Allik, Jüri, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Keskmise suuruse hindamise kiirus ja täpsus kõnelevad sellest, et otsused langetatakse piiratud arvu selleks välja valitud objektide põhjal. Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, kas keskmise suuruse hindamine sõltub inimese pilgu asendist. Katseisikutel tuli lahendada ülesanne, mille sisuks oli hinnata, kas kaheksa ringi keskmine suurus on suurem või väiksem etaloni suurusest. Ülesande lahendamisel registreeriti katseisikute silmaliikumised Tobii silmaanduriga. Analüüsiti pilgu asukoha ja vastuse õigsuse vahelist korrelatsiooni. Järeldati, et kuigi keskmise suuruse hindamise täpsus ja pilgu kaugus erindist ei seostunud üksteisega väga tugevalt, siis saadud statistiliselt olulised seosed pilgu asukoha ja vastamistäpsuse vahel toetavad enam teooriaid, mis võtavad eelduseks, et keskmine hinnang langetatakse piiratud arvu objekte arvesse võttes.
Tähelepanu kõrvalejuhtimise vahetu ja pikaajaline mõju kulmukortsutaja lihase aktiivsusele ja naha elektrijuhtivusele
(Tartu Ülikool, 2021) Taras, Siim Erik; Uusberg, Helen, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Vilkumispotentsiaalid emotsioonide regulatsiooni markerina
(Tartu Ülikool, 2021) Uutsalu, Liisa; Naar, Richard, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Uusberg, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Emotsioonide regulatsiooni uurimine on oluline selgitamaks eri strateegiate efektiivsust olenevalt olukorrast ja eesmärgist. Emotsiooniregulatsiooni oluliseks tahuks on seejuures afektiivse kogemuse muutumise ajaline dünaamika. Vilkumispotentsiaale (SSVEP) on emotsioonide regulatsiooni ajalise dünaamika uurimiseks veel vähe rakendatud, kuid mitte afektiivses kontekstis saadud tulemused viitavad, et võib olla selleks paljulubav meetod. Käesolevas eksperimendis näidati katseisikutele (n = 44) negatiivseid ja neutraalseid pilte ning olenevalt katsetingimusest paluti pilte lihtsalt vaadata või juhtida tähelepanu pildilt kõrvale. Instruktsioon vahetus katse-esituse keskel neljal võimalikul hetkel, et peegeldada olukorda, kus strateegia sisselülitamise aeg võib oluliselt varieeruda. Varasemates uuringutes on leitud, et tähelepanu kõrvalejuhtimine vähendab gammasagedusliku vilkumise amplituudi, kuid läbiviidud eksperimendis amplituud üllatuslikult hoopis suurenes. Emotsioonide regulatsiooni uurimustes sagedasti kasutatud LPP metoodika peegeldas katseinstruktsioonide erinevusi vahetult pärast stiimuli esitust, SSVEP seejuures peegeldas strateegiate erinevat töötlust ka pärast strateegia vahetust. SSVEP rakendatavus afektiivsete protsesside peegeldamisel vajab siiski veel edasist uurimist, iseäranis saadud tulemuste seoseid stiimulmaterjali komplekssuse või silmaliigutuste suhtes.