Arved Bertelsi dissertatsiooni mõjukus Kraepelini ja Wundti juhendatud tööde kontekstis
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Arved Bertelsi 1889. aastal kaitstud doktoritöö teaduslikku mõju, võrreldes seda teiste Emil Kraepelini ja Wilhelm Wundti juhendatud dissertatsioonidega aastatel 1887–1892. Töö keskendus kahele uurimisküsimusele: esiteks, kui sageli on Bertelsi töö tsiteeritud võrreldes teiste Kraepelini juhendatud dissertatsioonidega; ja teiseks, kas Kraepelini juhendatud tööde mõjukus erineb Wundti juhendatud töödest samal ajaperioodil.
Tulemused näitasid, et Bertelsi töö viidete arv oli madalaim kõigist teadaolevatest Kraepelini juhendatud töödest ning Wundti labori tööd olid üldiselt mõjukamad kui Kraepelini omad. Need leiud viitavad, et Bertelsi töö tagasihoidlik mõju ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast mustrist, kus Kraepelini juhendatud dissertatsioonid jäid teaduslikult vähem tsiteerituks.
Kuigi teaduslik mõju jäi piiratuks, oli Bertelsi töö tehniliselt uuenduslik – näiteks kasutati seal varajast pöörlevat ketas-tahhistoskoopi, mille tööpõhimõte sarnanes hilisemale Schumanni seadmele. See näitab, et Tartu laboris töötati välja üks esimesi visuaalse esituse kontrollitud seadmeid, andes oma ajas olulise panuse katselise psühholoogia arengusse.
Kirjeldus
Märksõnad
Arved Bertels, Emil Kraepelin, Wilhelm Wundt, doktoritööd, bibliomeetriline analüüs, teaduslik mõju, eksperimentaalpsühholoogia ajalugu, tähelepanu uurimine, katseseadmete ajalugu, Arved Bertels, Emil Kraepelin, Wilhelm Wundt, doctoral dissertations, bibliometric analysis, scholarly impact, history of experimental psychology, attention research, history of psychological instruments