Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology
Permanent URI for this collection
Browse
Recent Submissions
Item Suure viisiku isiksusjoonte ja tervisekäitumiste vahelised põhjuslikud seosed(Tartu Ülikool, 2024) Vilumaa, Sandra; Vainik, Uku, juhendaja; Ilves, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTöös uuriti suure viisiku ja tervisekäitumiste põhjuslikke seoseid 2-valimi MR meetodiga. Isiksusjoonte andmed pärinesid Eesti Geenivaramu isiksuseuuringust (valim 73986) ja neurootilisuse puhul ka UK Biopangast (374 323). Tervisekäitumised pärinevad erinevatest OpenGWAS-i projekti raames kogutud ülegenoomilistest assotsiatsiooniuuringutest (valimid suuruses u 91 084-607 291). Tulemustest selgus, et kehamassindeks on põhjuslikult seotud neurootilisusega; suitsetamisega alustamine neurootilisuse, ekstravertsuse ja meelekindlusega; alkoholi tarvitamise sagedus neurootilisuse ja meelekindlusega; füüsiline aktiivsus sotsiaalsusega. Kronotüübiga põhjuslikke seoseid ei leitud. Antud tulemused viitavad, et isiksuse ja tervisekäitumiste seosed võivad anda olulist infot tervishoiusüsteemide ja ennetustöö planeerimisel, ent tulemused vajavad kordusuuringuid suurematel valimitel.Item Linna kõnnitavuse seosed depressiooni- ja ärevuse riskiga(Tartu Ülikool, 2024) Vichmann, Verner; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutLinnalise elukeskkonna kõnnitavust võib kontseptualiseerida, kui populatsioonitihedust, hoonealust pindala ja teedevõrgustikku pikkust kaasavat terminit. Uurimistöö eesmärgiks oli leida, kuidas eelmainitud keskkonnatunnused on seotud depressiooni- ja ärevushäirete riskiga. Enesekohased andmed koguti Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu raames ning info elukoha konteksti kohta saadi projekti eMOTIONAL Cities raames kogutud geokodeeritud andmetest. Riski depressioonile ja ärevushäiretele hinnati EEK-2 küsimustikuga. Valimi moodustasid 3980 linnalise elukohaga Eesti elanikku, kellest 62% olid naised ja kelle keskmiseks vanuseks oli 51,9 aastat. Logistiliste regressioonianalüüsidega koostati sotsiaal-demograafiliste muutujatega baasmudelid ja keskkonnamudelid. Populatsioonitiheduse, hoonealuse pindala ja teedevõrgustiku pikkuse kaasamine regressioonimudelitesse parandas depressiooniriski puhul mudelite ennustusvõimet. Uuritavate keskkonnategurite kõrgemad väärtused olid seotud kõrgema depressiooni- ja ärevushäirete riskiga.Item Sotsiaalse teadveloleku seosed subjektiivse heaoluga(Tartu Ülikool, 2024) Udre, Amalia; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKääesoleva uurimistö ö eesmäärgiks oli luua selgust, kas sotsiaalne teadvelolek on ühe Eesti valimi puhul seotud subjektiivse heaoluga ja õnnelikkusega. Viidi lääbi veebiküüsimustik 231 Eesti inimesega, kellest 184 (79,7%) olid naised ja kelle vanus varieerus 18–88 eluaasta vahel, keskmise vanusega 33 (SD = 15,7), ning koguti andmeid nende tajutava heaolu ja õnnelikuse kohta. Sotsiaalset teadvelolekut uuriti pildiülesannete abil, kus sotsiaalses olukorras tuli valida erinevate objektide vahel. Tulemused nääitasid, et antud valimi puhul sotsiaalne teadvelolek ei ole seotud õnnelikkusega ja subjektiivse heoluga. Selgus, et antud ülesannete kasutamine sotsiaalse teadveloleku näitajana võib olla problemaatiline, sest ülesandekogumi psühhomeetrilised näitajad olid pigem kehvad. Uuringu tulemused lisavad kinnitust, et sotsiaalse teaveloleku konstrukti mõõtmisvahendeid tuleb arendada ja täiendada, et vältida tulevikus ebausaldusväärseid tulemusi.Item Õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta ja kooli heaolu näitajate seos matemaatikatesti tulemustega: Sekundaaranalüüsid PISA 2022 Eesti valimil(Tartu Ülikool, 2024) Toots, Kristiine; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev uurimistöö keskendub õpilaste sotsiaalmajandusliku tausta ja kooli heaolu näitajate seostele matemaatikatesti tulemusega PISA 2022 Eesti valimi põhjal. Uuringus kasutati 15-16-aastaste Eesti õpilaste (n = 6392) PISA testi tulemusi ja taustaküsimustiku andmeid. Töös viidi läbi korrelatsioonanalüüs ning regressioonanalüüs, samuti vaadeldi muutujatevaheliste keskmiste erinevusi sugude lõikes. Tulemused näitavad, et õpilaste pere sotsiaalmajanduslikul taustal on positiivne seos matemaatikatesti tulemustega. Töös kasutatud kooli heaolu näitajatest on matemaatikatesti tulemusega positiivselt seotud tajutud kuuluvustunne, turvatunne, õpilase ja õpetaja suhte kvaliteet ning õpetaja toetus. Õpilaste tajutud kiusamine ja matemaatikaärevus on negatiivses seoses matemaatikatesti tulemustega. Antud uurimistöö regressioonanalüüsi põhjal on õpilaste matemaatikatesti tulemust võimalik ennustada sotsiaalmajandusliku tausta, turvatunde, kuuluvustunde, matemaatikaärevuse ning tajutud õpilase ja õpetaja suhte kvaliteedi põhjal. Matemaatikatesti tulemust ei saa ennustada tuginedes kiusamisele ja õpetajapoolsele toetusele.Item Psühhedeelse virtuaalreaalsuse mõju baasuskumuste muutmisele(Tartu Ülikool, 2024) Toom, Marko; Aru, Jaan, juhendaja; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutPsühhedeelikumide kasutamine on potentsiaalselt kaalumisel raskekujuliste depressiooni ja sõltuvuste ravis ning selle toetamisel. Võib küsida, kas psühhedeelikumide mõju baasuskumuste muutmisele ning aju plastilisuse suurendamisele on ainult keemiline või on seda võimalik tekitada ka läbi võimsa psühhedeelse virtuaalreaalsuse (VR) kogemuse, mis omakorda võib käivitada ajus keemilisi protsesse. Psühhedeelne VR on värske ja uudne uurimisvaldkond, millel on potentsiaali selle kasutamisel täiendava tööriistana teraapias – näiteks depressiooni ravi toetamisel lisaks olemasolevatele meetoditele. Käesolevas töös uuriti esmakordselt eksperimentaalselt psühhedeelse VR mõju kognitiivsele paindlikkusele ning veendumuste muutmisele, kasutades selleks spetsiaalselt VR keskkonda disainitud ülesandeid ning lisades klassikalised TMT ja Stroopi testid. Eksperimendi käigus kogutud andmed (N = 35) ei kinnitanud hüpoteesi, et psühhedeelne VR sessioon suurendaks katseisikute kognitiivset paindlikkust ning võimaldaks kognitiivset paindlikkust nõudvaid ülesandeid kiiremini lahendada.Item Ärevust põhjustavate ravimite (FG-7142, johimbiin) mõju madala ja kõrge püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris(Tartu Ülikool, 2024) Sepandi, Liis; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud uurimistöö eesmärgiks on hinnata kahe erineva toimemehhanismiga anksiogeense ravimi, FG-7142 ja johimbiin, mõju kõrge ja madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris. Selleks viidi läbi tõstetud plusspuuri katse 60 isase Wistarti rotiga, kellest pooled olid kõrge ja pooled madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga, kellele manustati anksiogeenseid ravimeid kahes erinevas annuses kõhuõõnesisesi. Plusspuuri labürindi testis täheldati fenotüüpide vahel mõningaid erinevusi, kuid püsisuhkrutarbimise fenotüüpide ärevusprofiilide määramiseks ei leidunud piisaval määral statistiliselt olulisi tulemusi. Ravimite ärevust tekitav mõju ilmnes, kuid ei esinenud statistiliselt olulisel määral käitumusliku mõju erinevus püsisuhkrutarbimise fenotüüpide vahel. Kuna antud uurimistöös olid loomad plusspuuri katses pigem passiivsed võiks edaspidiselt keskenduda sellele, kuidas loomi ärevust tekitavate stiimulitega harjutada nii, et potentsiaalsed erinevused fenotüüpide vahel paremini kajastuksid.Item Negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitiivse võimekuse mõju töömälu sooritusele(Tartu Ülikool, 2024) Roos, Reena; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTöömälu toimimise paremaks mõistmiseks uuritakse selles töös negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitsiooni seoseid töömälu sooritusega. Selleks indutseeriti eksperimentaalselt negatiivne afektiseisund ning viidi läbi muutuse avastamise katse, milles osales 87 inimest. Osalejatel hinnati depressiivsust MÅDRS-S skaalal. Negatiivse afekti mõju töömälu sooritustäpsusele ei avaldunud. Sooritustõhusus oli aga negatiivses afektiseisundis osalejatel kõrgem kui kontrollgrupil (F(1, 80) = 9.63, p < .01). Teisalt ilmnes depressiivsematel inimestel madalam sooritustõhusus kui vähem depressiivsetel (t(74) = 2.84, p < .01), kuid metakognitiivse võimekuse ja depressiivsuse koosmõju ennustas sooritustõhususe paranemist (t(74) = -2.92, p < .01). Tulemustest võib järeldada, et kõrge aktivatsiooniga negatiivsed emotsioonid seostuvad kõrgema infotöötluskiirusega, depressiivsus madalama infotöötluskiirusega, kuid kõrgema metakognitiivse võimekuse juures väheneb depressiivsuse pärssiv mõju, mis võib viidata kõrgemale motiveeritusele asendada ebameeldivaid kognitsioone.Item Negatiivsete kogemuste vältimise seos emotsiooniregulatsiooniraskuste, neurootilisuse, ärevustundlikkuse ja mittekohastumusliku perfektsionismiga(Tartu Ülikool, 2024) Rannaste, Laura; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti negatiivsete kogemuste vältimise seoseid emotsiooniregulatsiooniraskuste, neurootilisuse, ärevustundlikkuse ja mittekohastumusliku perfektsionismiga ning nende alatahkudega. Valim (n = 286) koosnes tavapopulatsioonist (n = 207) ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule pöördunud täiskasvanutest (n = 79). Korrelatsioonanalüüs näitas, et NK vältimine on oluliselt seotud kõigi eelmainitud konstruktidega, kusjuures seos on tugev emotsiooniregulatsiooniraskuste ja neurootilisusega ning mõõdukas ärevustundlikkuse ja mittekohastumusliku perfektsionismiga. Emotsiooniregulatsiooniraskuste alaskaaladest korreleerub negatiivsete kogemuste vältimine kõige tugevamalt emotsionaalse selguse puudumise, ER strateegiate puudumise ja raskustega eesmärgipärases tegevuses. Neurootilisuse alatahkudest on NK vältimine enim seotud vastuvõtlikkusega stressile ja psüühilise ärevusega. Tulemused viitavad sellele, et NK vältimine kattub osaliselt teiste transdiagnostiliste konstruktidega, eriti emotsiooniregulatsiooniraskuste ja neurootilisusega. NK vältimisele suunatud sekkumised võivad vähendada ka neurootilisust, emotsiooniregulatsiooniraskusi, ärevustundlikkust ja mittekohastumuslikku perfektsionismi.Item Romantilise äkkhülgamise kogemuse seosed isiklike väärtustega varases täiskasvanueas(Tartu Ülikool, 2024) Räis, Liisa-Airiin; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärk on uurida, kas romantilist äkkhülgamist kogenute vahel esineb seoseid isiklike väärtustega varases täiskasvanu eas (18-29 aastat). Lisaks uurin, kas romantilise äkkhülgamise kogemuse ja soo vahel on seos. Osalejad (N = 320) läbisid veebiküsimustiku, kus nad vastasid isiklikke väärtusi (muutusele avatus, konservatiivsus, eneseupitamine, eneseületamine) hindavale Schwartzi portreeväärtuste küsimustikule ning küsimusele oma kokkupuutest romantilise äkkhülgamise kogemusega. Tulemustes ei esinenud statistiliselt olulisi seoseid romantilise äkkhülgamise kogemuse ja isiklike väärtuste vahel. Samuti ei leitud seost äkkhülgamise kogemus ja soo vahel. Antud uurimistöö aitab paremini mõista romantilise äkkhülgamise kogemuse seoseid isiklike väärtuste ja sooga.Item Kontrollimatu söömise fenotüübi seostamine ajuprofiiliga geneetiliste korrelatsioonide kaudu(Tartu Ülikool, 2024) Polverino, Marcella Laura; Vainik, Uku, juhendaja; Anja, Karolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKontrollimatu söömise (UE) ja sellest tuleneva võimaliku kehamassiindeksi (BMI) tõusu põhjuste mõistmiseks on vaja uurida UE neurobioloogilist alust ning seost geneetikaga. UE geneetilise profiili uurimiseks kasutati Anja ja kolleegide poolt läbi viidud faktoranalüüsi ning sellel põhinevat ülegenoomset assotsiatsiooniuuringut, kus osales 198733 geenidoonorit Eesti Geenivaramust, kes olid osalenud vähemalt ühes kolmest andmekogumislainest, kus küsiti küsimusi söömiskäitumise kohta. Käesolevas töös arvutati UE, BMI ja UE-BMI fenotüüpide ning suuraju isotroopilise ruumala fraktsiooni (ISOVF) ning suuraju, vaheaju ja väikeaju ruumala (VOL) ning väikeaju valgeaine traktide terviklikkuse vahel geneetilised korrelatsioonid, misjärel ennustati saadud geneetilisi korrelatsioone Neuromapsi kuue komponendiga. Andmeanalüüsi tulemusel selgus, et BMI ning suuraju ruumala ja väikeaju inferioorse valgeaine trakti vahel esineb statistiliselt oluline negatiivne geneetiline korrelatsioon. Dopamiini sünaptiline tihedus ennustas statistiliselt oluliselt UE ja ISOVF, UE-BMI ja ISOVF ning UE ja VOL ning UE-BMI ja VOL vahelist seost. Uuringu tulemustest järeldub, et UE, BMI ja UE-BMI on seotud muutustega ajustruktuurides ja/või ajuruumalas.Item Enesetõhusus romantilistes suhetes ja selle seosed inimese isiklike väärtustega ning romantilise äkkhülgamise kogemisega(Tartu Ülikool, 2024) Piliste, Triinu; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärk oli uurida, kuidas on enesetõhusus romantilistes suhetes seotud isiklike väärtustega ning romantilise äkkhülgamise kogemisega. Töö keskendus 18-29-aastastele inimestele ning hüpoteeside kontrollimiseks viidi läbi veebiküsimustik, mis koosnes romantilises suhetes enesetõhususe mõõtmise küsimustikust (Self-Efficacy in Romantic Relationships, SERR) (Riggio et al., 2011), PVQ-R portreeväärtuste küsimustikust (Schwartz et al., 2012) ja küsimustest äkkhülgamise kogemuse kohta. Tulemustest selgus, et romantilist äkkhülgamist kogenud ja mitte kogenud inimeste vahel ei ole enesetõhususes statistiliselt olulist erinevust ning erinevusi pole ka meeste ja naiste vahel. Eneseületamine on enesetõhususega positiivses seoses ning eneseupitamine negatiivses seoses, konservatiivsuse ja muutusele avatuse puhul ei esinenud olulist seost enesetõhususega. Tulemused täiendavad romantilise äkkhülgamise kohta olemasolevaid teadmisi ning aitavad mõista, milliste väärtustega inimesed kogevad romantilistes suhetes kõrgemat või madalamat enesetõhusust.Item Nutiseadmete kasutamine lastel ja selle võimalikud seosed keelelise arenguga(Tartu Ülikool, 2024) Palm, Sirly; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutEestis pole seni teadaolevalt ühtegi uuringut meedia- või utiseadmete kasutamise ja nende võimaliku mõju kohta EK ja AKP laste keelelisele arengule. Praeguses uurimistöös osales kokku 50 4-6 aastast last, kummaski grupis 25. Mõlemad grupid sooritasid kõnetesti vastavad ülesanded ning nende vanemad vastasid küsimustikule. Praegune uurimistöö hõlmas vaid osa kogu küsimustiku küsimustest ning võrdles võimalikke seoseid nuti- või meediaseadmete kasutamise aja, vanemate kaasatuse ning kõnetesti tulemuste vahel. Selgus, et AKP lapsed viibivad EK lastega võrreldes veidi rohkem nutiseadmetes ning nendega vesteldakse veidi vähem. Soovituslikust ajamäärast „vähem kui tund“ on üksi nutiseadmes vaid 28.57% AKP ning 50% EK lastest. Positiivse keelelise arengu jaoks on vajalik vanemapoolne selgitus ja vestlus seadmetes nähtu üle, mida ei tee kõik vanemad.Item Energilisus ja aktiivsus: seosed isiksuse ja heaoluga(Tartu Ülikool, 2024) Ojatamm, Kristi; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada subjektiivse elujõu (energilisuse ja aktiivsuse) seosed isiksuse hierarhia spetsiifilisemal tasandil ning samuti subjektiivse elujõu seoseid heaolu ja tervisenäitajatega. Uurimistöö käigus alalüüsitava valimi (n= 3 224) moodustasid 1917 (59.5%) naist. Andmed pärinevad Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ja Eesti Geenivaramu koostööst. Isiksuseomadusi mõõdeti viiest skaalast koosneva NEO Personality Inventory 3 küsimustikuga. Subjektiivset elujõudu mõõdeti NEO PI 3 energilisuse ja aktiivsuse väidetega, milleks olid NEO107 “Ma olen tihti energiast lausa pakatamas“ ja NEO227 “Ma olen väga aktiivne inimene“. Subjektiivne elujõud oli positiivselt seotud ekstravertsuse, avatuse ja meelekindluse skaaladega. Negatiivselt oli subjektiivne elujõud seotud neurootilisuse ja sotsiaalsuse skaaladega. Subjektiivne elujõud oli heaoluga positiivselt korreleeritud ja tervisenäitajatega negatiivselt korreleeritud. Samuti näitasid t testi tulemused, et aktiivsed ja energilised inimese d tunnevad vähem masendust/ärevust.Item Nutiseadmete mõju laste motivatsioonile. Kas nutiseadmed muudavad laste motivatsiooni muude tegevustega tegeleda?(Tartu Ülikool, 2024) Merendi, Elisabeth; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, millist mõju avaldab nutiseadmetes veedetud aeg laste motivatsioonile muude tegevustega tegeleda, mida uuriti huviringides. Uurimistöö toetub teooriale, mis käsitleb kognitiivset kulu-tasu analüüsi ning selle mõju laste tegevuste eelistustele. Läbilõikeuuringu käigus koguti andmeid laste nutiseadme kasutamise kohta treeningu toimumise päeval ning hinnati treeneri arvamuse põhjal nende motivatsiooni ja aktiivsust. Kokku said lapsevanematelt nõusoleku osalemiseks kolmteist last vanuses 8-17 aastat. Uurimistöö käigus viidi läbi ka fookusgrupiintervjuud uuringus osalenud lauatennise treeneri ja maleringi juhendajaga. Hoolimata väikesest valimist leiti kinnitust esimesele hüpoteesile - esines statistiliselt oluline negatiivne seos ekraaniaja ja laste motivatsiooni vahel. Kuigi teised hüpoteesid kinnitust ei leidnud, võib pidada antud uurimistöö panuseks uue uurimismeetodi väljatöötamist ning esmast testimist. Edasised uuringud suurema valimiga on tarvilikud püstitatud hüpoteeside kontrollimiseks ning võimalike seoste leidmiseks.Item Ema- lapse meenutusvestlused: emade vestlusstiil 4-aastaste lastega(Tartu Ülikool, 2024) Metsanurm, Maris; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimuse eesmärk oli analüüsida 4-aastaste laste ja nende emade omavahelisi meenutusvestlusi lähtudes ema vestlusstiilist ning võrrelda tulemusi 2011. aastal läbiviidud uurimuse tulemustega. Uuringus osales 20 last kellede sooline jaotus oli võrdne. Uuringu tulemused näitasid, et mida detailirohkemat vestlusstiili emad kasutasid, seda rohkem omapoolset uut infot lapsed vestlusesse lisasid. Kõige sagedamini kasutasid emad avatud küsimusi, keskmiselt kaheksal korral vestluse kohta. Tugevaimad seosed olid ema poolt esitatud avatud küsimuste ning jah -ei küsimuste ning lapse poolt lisatud uue info vahel. Lapse soost lähtuvaid erinevusi emade vestlusstiilis ei tuvastatud. Uurimuse tulemused on sarnased 2011. aastal Tõugu ja kolleegide läbiviidud uurimuse tulemustega. Tugevamaks oli muutunud korrelatsioon ema detailirohke vestlusstiili komponentide ja lapse poolt antava uue info vahel.Item Ülevaade grupipsühhoteraapiatest Eesti vaimse tervise süsteemis(Tartu Ülikool, 2024) Laanelepp, Maria; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Hango, Endel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöös selgus, et Eestis on grupipsühhoteraapiate osakaal vaimset tervist puudutavates sekkumistes väga väike. Viisin läbi 9 intervjuud valdkonna spetsialistidega. Vestluste käigus selgus, et peamised põhjused, mis grupipsühhoteraapiaid vähe kasutatakse, on standardite, regulatsioonide ja rahastuse segane süsteem, madal teadlikkus grupipsühhoteraapiate kasutamise võimalustest ja kasudest spetsialistide hulgas, kultuuriline taust ja vaimset tervist puudutavate teemade stigmatiseeritus ning eelarvamuste hulk. Selgus ka, et Eesti vaimse tervise süsteemis on grupipsühhoteraapiate laiemal kasutamisel suur potensiaal ning see on üks võimalus abi kättesaadavust oluliselt parandada. Selleks tuleb süsteem kolmepoolselt (riik, ülikoolid ja teraapiavormide väljaõpet pakkuvad õppeasutused) korrastada ning leida uusi võimalusi integratsioonideks.Item Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise ja matemaatika testi tulemuste seosed: PISA 2022 uuringu andmete sekundaaranalüüs(Tartu Ülikool, 2024) Kovalevski, Maarja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSelles uurimistöös uuriti, millised on seosed informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise ja matemaatika testi tulemuste vahel. Uurimiseks kasutati OECD poolt PISA 2022 testi raames kogutud Eesti andmeid (n = 6392). Andmeanalüüsina kasutati korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Tulemustest selgus, et matemaatika testi tulemused olid negatiivselt seotud IKT kasutamise sagedusega õppetööks koolis, IKT kasutamisega meelelahutuslikul eesmärgil argipäeviti ning samal eesmärgil nädalavahetuseti. Korrelatsioonid esinesid õpilaste IKT alase enesetõhususe ja sotsiaalmajandusliku staatuse ning IKT kasutamise õppetööks koolist väljaspool vahel. Tulemuste põhjal tehti järeldused, et Eesti koolid peavad välja töötama meetodid, mis toetaksid õpetajaid IKT efektiivsel integreerimisel õppetöösse. Samuti tuleb tagada, et õpilastel on võimalus õppida, kuidas tehnoloogiat efektiivselt ja samas mõõdukalt kasutada.Item Kognitiivsete profiilide võrdlus arengulise keelepuudega ja eakohase arenguga eesti koolieelikutel(Tartu Ülikool, 2024) Korelskaja-Novikova, Vera; Themas, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringu eesmärgiks on emakeelena eesti keelt kõnelevate AKP laste kognitiivsete profiilide uurimine ning võrdlemine EKA lastega, et saada esmase ülevaate AKP diagnoosiga laste vaimsetest võimetest ja nende seosest keeleliste oskustega. Uuringus osalesid lapsed vanuses 4,6 – 6,5 (25 AKP ja 25 EKA). Laste vaimseid võimeid testiti Wechsler Preschool and Primary Scale of Intelligence (WPPSI-IV) testiga. Laste keelelise arengu hindamiseks viidi läbi 5-6-aastastele lastele mõeldud standardiseeritud kõnetest. Leiti, et EKA ja AKP gruppide WPPSI testi tulemused erinesid statistiliselt olulisel määral töömälu (r = 0.619, p < 0.001) ja töötluskiiruse (r = 0.389, p = 0.019) komponentides, kus EKA lapsed said kõrgemad tulemused. AKP grupisiseselt osutus statistiliselt oluliseks korrelatsioon töötluskiiruse (r = 0.464, p = 0.019) ja keelelise võimekuse vahel.Item Viha, agressiivsuse, impulsiivsuse ja nartsissismi näitude seosed(Tartu Ülikool, 2024) Kelt, Heidi; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuritakse valdavalt 18. - 20. aastastel inimestel (N=854) mõõdetud viha, agressiivsuse, impulsiivsuse ja nartsissismi alaskaalade tulemusi ning nende omavahelisi seoseid. Töös on uuritud ka alaskaalade tulemuste soovahelisi erinevusi. Uurimuses on kasutatud ühe kõrgkooli vastutusrikkaid psühholoogilisi nõudmisi esitatavatele erialadele vabatahtlikult kandideerinud, keskharidusega ja keskmiste või keskmisest kõrgemate riigieksamite tulemustega noorte meeste ja naiste andmeid aastatest 2017 kuni 2023. Uurimus kinnitas varasemate tööde tulemusi: viha ja agressiivsus on seotud impulsiivsuse ja nartsissismiga. See tähendab, et vihatunnete ja agressiivsuse alaskaalade tulemustel on statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon impulsiivsuse ja nartsissismi alaskaalade tulemustega.Item KÕMM - korrutama õppimise mõõtmine ja muutmine: korrutamise mentaalne representatsioon 3.-4. Klassis(Tartu Ülikool, 2024) Juhe, Lisette; Kivisik, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutTöömälu mahtu pole treeninguga kasvatada suudetud. Teisalt on leidlike võtetega õnnestunud töömälu piires rohkem ära teha. Parema vaimse soorituseni võib viia abivahendite nagu kognitiivne mahalaadimine kasutamine, teistsugune strateegia nagu mnemovõtete kasutamine, või teistsuguste omadustega kognitiivne representatsioon. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli vaadelda erinevate korrutamise kognitiivsete representatsioonide mõju matemaatikaülesannete lahendamise täpsusele ja vastamiseks kulunud ajale. Selleks viidi läbi sõltumatute katsegruppidega eksperiment 3.-4. klasside seas, kus õpilased sooritasid matemaatikaharjutusi tavameetodil (araabia numbritega), ringitabeli või numbritabeliga ning mõõdeti nende tulemusi enne ja pärast sekkumist. Selgus, et katsetingimused ei mõjutanud peale kolmepäevast treeningperioodi vastuse täpsust ega ka vastamiseks kulunud aega. Küll aga olid vastused üldiselt peale treeningperioodi oluliselt kiiremad.