Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 990

listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Treeneri identiteedi olulisuse küsimustiku ja kahemõõtmelise treeneri identiteedi küsimustiku eestistamine
(Tartu Ülikool, 2026) Jäär, Annabel; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eestindada kaks treeneri identiteeti mõõtvat küsimustiku: treeneri identiteedi olulisuse küsimustik (Coach Identity Prominence Scale [CIPS]; Pope & Hall, 2014a) ja kahemõõtmeline treeneri identiteedi küsimustik (Two-dimensional Identity of Sport Coaches Scale [2-DISCS]; Yukhymenko-Lescroart, 2023) ning uurida, kas need on rakendatavad ka Eestis. Lisaks uurida nende faktorstruktuure, sisereliaablust ja treeneri identiteedi sisu Eestis. Küsimustike abil saab mõõta treeneri identiteedi olulisust (emotsionaalne ja keskne tähendus) ja sisu (võidukeskne ja sportlase arengukeskne). Uuring viidi läbi nii veebiplatvormil ja paberkandjal. Uurimistöö valim koosnes 104 treenerist, kes treenisid antud perioodil 12–17-aastaste noorte treeningrühma ja kelle tööstaaž varieerus 1–36 aastat (M = 7.00; SD = 7.57). Faktorstruktuuri kontrolliti kinnitava faktoranalüüsi ühe- ja kahe faktorilise analüüsiga. CIPS-i sisereliaablust hinnati Cronbachi alfaga ja 2-DISCS-l McDonaldi oomegaga. Tulemused kinnitasid mõlema skaala kahefaktorilist struktuuri ja head sisereliaablust ning nende kasutatavust Eestis. Samuti näitasid tulemused, et Eesti noortetreenerite treeneri identiteet on suhteliselt tugev, väljendudes emotsionaalses, keskses tähenduses ja sportlase arengule orienteerituses.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Auditiivsete sisendite mõju ajalise sageduse töötlusele nägemistajus
(Tartu Ülikool, 2026) Boborenko, Mihhail; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö fookuses oli ajalise sageduse multisensoorsne taju. Täpsemalt testiti, kas kuuldava signaali sageduslik kongruentsus visuaalse sisendiga, mõjutab visuaalset kontrastitundlikkust. Uuringus osales 20 inimest (mees: 10, naine: 9, muu: 1 , keskmise vanusega 23,6 aastat). Uuringus kasutati 2×2 katseplaani, kus sõltuvaks muutujaks oli kontrastitundlikkuse lävi, mida mõõdeti Bayesi adaptiivse protseduuriga (QUEST) ja sõltumatuteks muutujateks oli kuuldava stiimuli kongruentsus/mittekongruentsus ning sihtstiimuli sagedus (4 Hz või 15 Hz). Katsealused läbisid kahe alternatiiviga sundvaliku ülesande, mille igal seerial tuli katseisikul otsustada, kas kontrastimuutus toimus ekraani keskkohast vasakule või paremale poole esitatud siinsusvõredes. Vastavalt tingimusele võis kontrastimuutus toimuda, kas kõrgema või madalama sagedusega võrede hulgas. Pooltel esitustel sihtstiimuli ja sellega koos esitatud heli modulatsioonitempod kattusid (kongruentne tingimus) ja pooltel juhtudel ei kattunud (mittekongruentne tingimus). Tulemused näitavad, et kuigi kontrastitundlikkuse lävi sõltub visuaalse sisendi sagedusest, siis usaldusväärseid tõendeid samaaegselt esitatavate kuuldavate sagedussignaalide mõjust visuaalse sageduse töötlusele ei leitud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Comparison of State Rumination Induction Procedures and Effects
(Tartu Ülikool, 2026) Urm, Katarina; Tamm, Gerly, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Study piloted effects of different state rumination induction methods and qualitatively studied what factors facilitate or inhibit rumination induction. Three methods were used: sad autobiographical memory with Response Manipulation Task (RMT); sad film with autobiographical memory and RMT; sad melody with sad autobiographical memory and RMT. Control groups had same conditions without rumination and negative valence components. 86 people completed online experiment, and 8 participated in interviews. Results were statistically not significant. Based on the interviews, factors inducing rumination were: presence of personally significant sad memory; prior low mood; and self-reported emotional sensitivity. Inhibiting factors included: absence of significant memory; positive reappraisal during task; perceived low intensity of stimuli. Results of study contribute to understanding rumination mechanisms and to improvement of experimental paradigms.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Sternbergi armastuse teooria Intiimsuse komponendi seosed isiklike väärtustega
(Tartu Ülikool, 2026) Truupõld, Grit; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida Schwartzi väärtuste ja Sternbergi armastuse kolmnurga Intiimsuse komponendi seoseid ning nende väärtuste prognoosimisvõimet romantilistes suhetes. Valimisse kuulus 182 osalejat ning andmed koguti veebiküsimustiku abil. Püstitati hüpoteesid, et Eneseületamise väärtused on Intiimsusega positiivselt seotud, Eneseupitamise väärtused negatiivselt ning Maine tugevamalt negatiivselt kui teised Eneseupitamise väärtused. Samuti püstitati ka eksploratiivse hüpotees, et partnerite väärtuste sarnasus on seotud kõrgema Intiimsusega. Tulemused näitasid, et Eneseületamise ja Eneseupitamise väärtused ei olnud Intiimsusega statistiliselt olulisel määral seotud. Samuti ei eristunud Maine väärtus teistest Eneseupitamise väärtustest. Intiimsuse olulisteks ennustajateks osutusid vanus ja sugu. Partnerite väärtuste sarnasus Hedonismis, Alandlikkuses ja Kõikehaaravuses oli statistiliselt oluliselt seotud kõrgema Intiimsuse tasemega, kuid üldist seost kõigi väärtuste lõikes ei ilmnenud.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Millised on seosed 6.- 8.klassi õpilaste nutiseadmete kasutusviisi ja tegevusmotivatsiooni vahel?
(Tartu Ülikool, 2026) Sillat, Liisi; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, kuidas on 6.- 8. klassi õpilaste nutiseadmete kasutusviisid seotud nende motivatsiooniga tegeleda erinevate ekraaniväliste tegevustega. Andmed kogusin veebiküsitluse teel ning valimisse kuulus 112 põhikooli õpilast. Lapsed hindasid oma nutiseadme kasutamise aega telefoni logi põhjal, kasutusviise ja motivatsiooni erinevate tegevuste suhtes. Tulemused näitasid, et nutiseadmete kasutamine ei olnud ühesuunaline motivatsiooni vähenemisega mitte-digitaalsete tegevuste suhtes. Uuringu põhjal võib järeldada, et nutiseadmete mõju motivatsioonile sõltub peamiselt kasutamise intensiivsusest ja sisust.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolitõrke funktsioonide seosed laste ärevuse ja depressiooni sümptomitega lapsevanemate hinnangul
(Tartu Ülikool, 2026) Pill, Liisbet; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli selgitada seoseid koolitõrkelise käitumise funktsioonide ning koolinoorte (5.-9. klass) emotsionaalse toimetuleku vahel. Töös keskenduti lapsevanemate hinnangutele laste koolitõrkelise käitumise kohta ja selle seostele vanemate poolt raporteeritud lastel esinevatel ärevuse ja meeleolu alanemise sümptomitega. Valimi moodustasid 56 lapsevanemat, kes täitsid koolitõrke küsimustiku (SRAS-R) ning laste ärevuse ja depressiooni skaala (RCADS-25). Tulemused näitasid tugevat positiivset korrelatsiooni koolitõrke ja laste ärevushäirete ja depressiooni sümptomeid hindava küsimustiku üldskooride vahel. Kõige tugevam seos ilmnes depressiooni sümptomite ja negatiivse afektiivsuse vältimise vahel. Kooliastmete vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei leitud. Järeldati, et koolitõrge on tihedalt seotud õpilase vaimse tervisega ning selle käsitlemisel tuleks lähtuda emotsionaalsest toimetulekust, mitte ainult käitumisprobleemist.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
EUKO2025: Eesti kooliõpilaste ärevuse ja depressiooni sümptomite seos digikeskkondade tüüpide kasutuse ja vanemliku vahendamisega
(Tartu Ülikool, 2026) Noorlind, Maria-Helena; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli uurida eri digikeskkondade tüüpide kasutust seoses õpilaste ärevuse ja depressiooni sümptomite esinemisega, sealhulgas arvestades ka vanemliku vahendamise stiile ja vanematega rääkimise lihtsuse mõju. Analüüs põhines uurimisprojekti ,,EU Kids Online'i III uuringulaine Eestis (EUKO2025)'' raames kogutud andmetel. Uuringus osales kokku 2474 Eesti õpilast, 1145 poissi ja 1229 tüdrukut, vanuses 9-16 aastat. Andmete analüüsimisel viidi läbi kirjeldav statistika, sõltumatute valimite Welchi t-testid ning korrelatsiooni ja mitmese lineaarse regressiooni analüüsid. Tulemused näitasid, et sagedasem sotsiaalmeedias suhtlemine seostus kõrgema ärevuse skooriga ning meelelahutusliku digikeskkonna kasutus kõrgema depressiooni skooriga. Õppimisega seotud digikeskkondade kasutuse puhul esines seos nii kõrgema ärevuse kui ka depressiooni skooriga. Vanemliku vahendamise stiilide puhul esines mõnevõrra rohkem depressioonisümptomeid õpilaste seas, kelle vanemad rakendasid tehnilisi piiranguid. Kõige tugevamaks kaitseefektiks osutus vanematega rääkimise lihtsus, mis seostus nii madalamate ärevus- ja depressioonisümptomitega, mis viitab vanema ja lapse usaldusliku ja avatud suhtluse olulisusele õpilaste vaimse heaolu toetamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tõlgenduste ja emotsioonide vahelised seosed akadeemilise soorituse kontekstis: näolihaste elektromüograafia (EMG) uuring
(Tartu Ülikool, 2026) Kuusik, Laura; Uusberg, Helen, juhendaja; Krajuškina, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli välja töötada katseparadigma tõlgenduste ja emotsioonide mõõtmiseks akadeemilise soorituse kontekstis. Töö raames viidi läbi laboratoorsed katsed, kus 49 tudengile näidati nende hetkel pooleli olevate õppeainete võimalikke tulemusi, mis olid genereeritud osalejate endi antud hinnangute ja ennustuste põhjal. Tulemusi esitati kolmes tingimuses: ootuspärane, oodatust halvem ja oodatust parem. Katse vältel mõõdeti osalejate näolihaste corrugator supercilii ja zygomaticus major aktiivsust, subjektiivset afekti ning tõlgendusi kaheksal tõlgendusdimensioonil. Tulemusena leiti, et katse töötas ootuspäraselt – objektiivsete ja subjektiivsete emotsioonimarkerite tulemused valdavalt ühtisid omavahel ning erinevate katsetingimuste vahel ilmnes statistiliselt olulisi erinevusi tõlgenduste hinnangutes. Täpsemalt olid osalejate jaoks oodatust paremad tulemused keskmiselt ootuspärasest olulisemad, kongruentsemad, õiglasemad ning kõrgema tajutud emotsionaalse toimetulekuga, kuid oodatust halvemaid tulemusi hinnati keskmiselt ootuspärastest tulemustest vähem kongruentseteks ja õiglasteks, tajuti madalamat kontrolli, emotsionaalset toimetulekut ja omavastutust, aga suuremat pakilisust. Samuti leiti olulisuse tõlgendusdimensiooni statistiliselt olulised pea- ja koosmõjud katsetingimusega afekti markeritele ning omavastutuse tõlgenduse mõjud positiivse afekti markeritele.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Meestega seksivate meeste narkootikumide tarvitamine ja selle seosed vaimse heaoluga. Uuring „EMIS-2024“ Eesti andmete põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Aasrand, Karl-Pärtel; Tamme, Annika, juhendaja; Lõhmus, Liilia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuring annab ülevaate narkootikumide tarvitamisest ja selle seostest vaimse heaoluga Eesti meestega seksivate meeste (MSM) seas. Valimi moodustas 113 cis-soolist MSM-i. Kõige enam oli tarvitatud kanepit (elu jooksul: 47%; viimase 12 kuu jooksul: 25%), sellele järgnesid ecstasy, kokaiin ja LSD. Logistiline regressioon näitas, et narkootikumide tarvitamine elu jooksul oli seotud mõõduka ärevuse/depressiooni riskiga (PHQ-4) ja erinevusega tutvusringkonna teadlikkuses, et vastajale meeldivad mehed. Suurem meesjuhupartnerite arv seksuaalkontaktides viimase aasta jooksul oli oluliselt seotud narkootikumide tarvitamisega samal perioodil. Lisaks oli vaimne heaolu seotud seesmise homonegatiivsuse ja kahe kogukonnasisese stressi alaskaalaga (seksuaalelu ja konkurents), mis võivad seetõttu kaudselt mõjutada narkootikumide tarvitamist. Tulemused viitavad, et narkootikumide tarvitamine Eesti cis-sooliste MSM-ide seas võib olla seotud madalama vaimse heaolu ja seksuaalse riskikäitumisega.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Noorte karjäärikujundamise pädevuste ja tegevuste seos karjäärikindluse ja eesmärkide vastavusega
(Tartu Ülikool, 2026) Delev, Tiiu; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
OECD analüüside tulemused põhikooliõpilaste karjäärihoiakute kohta on tõstatanud probleemi, et põhikooli lõpuks ei oma suur osa õpilastest ettekujutust oma tulevikuametist või nende haridusplaanid ei kattu valitud ametiks vajamineva haridusega. Antud uurimistöö keskendus Eesti põhi- ja keskkooliõpilaste enesekohaste karjääripädevuste hinnangute ja karjääriarengut toetavate tegevuste seostele eelnimetatuga. Uurimistöös kasutati Tartu Ülikooli MOOC’i „Teadlikult tulevikku - minu karjääriplaan” osalejate seas kogutud andmeid (N=411). Leiti, et enamates karjääritegevustes osalemine, nagu karjäärinõustaja, psühholoogi või õpetajaga rääkimine, testide tegemine, õppekavadega tutvumine, karjääriõppe aines osalemine ja järgmise haridustaseme kooli külastamine olid seotud suurema kindlusega, kuid mitte plaanide vastavusega. Lisaks leiti, et enesekohased karjääripädevuste hinnangud ei ole seotud ei kindluse ega plaanide vastavusega, mis vajab edasisi uurimusi põhjuste täpsustamiseks.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Koolikiusamisega kokkupuutumise seosed tajutud turvatunde ja vältimiskäitumisega: PISA 2022 Eesti andmete sekundaaranalüüs
(Tartu Ülikool, 2026) Vetemäe, Markus; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida koolikiusamise traditsiooniliste vormide seoseid tajutud turvatunde ja vältimiskäitumisega Eesti 15-aastaste õpilaste seas PISA 2022 andmestiku põhjal (N = 6392). Andmeanalüüsi läbiviimiseks arvutati erinevad koolikiusamise tahke esindavad muutujad. Füüsilist, verbaalset ja sotsiaalset koolikiusamist käsitleti eraldi, et hinnata nende seoseid tajutud turvatunde ja vältimiskäitumisega (koolist puudumise ja hilinemisega). Tulemused näitasid, et sugudevahelised erinevused kiusamiskogemustes olid statistiliselt olulised, kuid väikese efektiga. Sagedasem kokkupuude erinevate kiusamise vormidega oli nõrgalt seotud madalama tajutud turvatunde ja suurema vältimiskäitumisega. Tulemused kinnitavad, et koolikiusamise erinevad vormid on seotud tajutud turvatunde ja vältimiskäitumisega erinevalt ning rõhutavad vajadust edasisteks uuringuteks, mis kasutaksid täpsemaid mõõdikuid. Tööl on praktiline väärtus koolikiusamise ennetamise ja sekkumiste kavandamisel.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Advokaatide ja prokuröride kasutatavad küsitlemistehnikad ristküsitlemisel
(Tartu Ülikool, 2026) Verte, Kristiina; Palu, Annegrete, juhendaja; Gross, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid küsitlemistehnikaid kasutavad advokaadid ja prokurörid ristküsitlemisel enda hinnangul ning kuidas erinevate küsitlemistehnikate kasutamise sagedus erineb sõltuvalt küsitleja ametist. Lisaks oli eesmärk teada saada, kas ja kuidas on seotud soovituslike ja mittesoovituslike küsimuste küsimise sagedus vastavat tüüpi küsitlemistehnikate kasutamise sagedusega. Uurimuses kasutatud andmed pärinesid Grossi (2025) uuringust. Tulemused näitasid, et hõlbustavat kommentaari kasutati statistiliselt oluliselt sagedamini teistest küsitlemistehnikatest ning negatiivset tagasisidet kasutati sagedamini kui õiguslikku/spetsiifilist sõnavara. Advokaatide ja prokuröride vahel ei esinenud ühegi küsitlemistehnika kasutamise sageduses statistiliselt olulisi erinevusi. Tulemustest selgus ka, et mittesoovituslike küsitlemistehnikate kasutamise sagedus oli mõõdukalt positiivselt seotud mittesoovituslike küsimuste tüüpide kasutamise sagedusega, samas kui soovituslike küsitlemistehnikate ja küsimuste tüüpide kasutamise sageduste vahel ei olnud statistiliselt olulist seost. On võimalik, et küsitlemistehnikate valik võib lähtuda nii erinevatest eesmärkidest kui ka situatsioonidest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tätoveeringute seos enesehinnangu, kehapildi ja söömishäirete sümptomite ning kehadüsmorfia võimaliku riskiga
(Tartu Ülikool, 2026) Vainlo, Lina; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida tätoveeringute seoseid enesehinnangu, kehapildi ning söömishäire (SH) ja kehadüsmorfia (KD) sümptomitega. Andmed koguti veebipõhise küsitluse läbi, milles osales 598 inimest. Tulemused näitasid, et tätoveeringute olemasolu, arv ja suurus ei olnud seotud enesehinnangu, kehapildi ning SH ja KD sümptomitega koguvalimis. Samas ilmnesid soospetsiifilised erinevused tätoveeringuteta osalejate rühmas ning piirialased seosed tätoveeringute arvu ja psühholoogiliste näitajate vahel meeste seas. Kõige tugevamaks teguriks osutus enesehinnang, mis oli seotud SH ja KD sümptomite esinemisega sõltumata tätoveeringute olemasolust. Meeste seas oli tätoveeringute arv negatiivses seoses kehapildi hinnanguga ning positiivses seoses SH sümptomitega, naistel selliseid seoseid ei ilmnenud. Tulemused viitavad sellele, et tätoveeringud ei ole iseseisvad psühholoogilise haavatavuse näitajad, vaid nende tähendus avaldub individuaalses ja kontekstuaalses raamistikus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Isiksuse mõju valimistel osalemisele: Suure Viisiku ja üksikväidete analüüs Eesti Geenivaramu andmestiku põhjal
(Tartu Ülikool, 2026) Vahtra, Agneta; Vainik, Uku, juhendaja; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli analüüsida valimisaktiivsuse seost isiksuseomadustega Suure Viisiku ja üksikväidete tasandil ning selgitada, kas isiksuse mõju valimistel osalemisele varieerub rahvuse lõikes. Valimisse kuulus 65 493 Eesti Geenivaramu doonorit (95,4% eestlasi, 4,6% venelasi), kes täitsid Geenivaramu poolt läbi viidud 100NP isiksusküsimustiku ja vastasid küsimusele oma osalusharjumuste kohta Riigikogu, Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistel. Analüüsiks koostati mitmikregressioonimudelid, et hinnata nii demograafiliste tegurite kui isiksuseomaduste, eraldi Suure Viisiku dimensioonide ja üksikväidete, mõju erinevatele valimistele. Lisaks viidi läbi olulisemate üksikväidete interaktsioonid rahvusega. Tulemused näitasid, et valimisosalust ennustavad peamiselt haridus, rahvus ja sugu, isiksuseomaduste mõju jäi tagasihoidlikuks. See on kooskõlas varasemate uuringutega. Üksikväited, eriti avatus kogemustele dimensioonis, parandasid oluliselt mudeli seletusvõimet. Rahvus ei mõjutanud isiksuse mõju valimisaktiivsusele oluliselt. Valimiskäitumise täielikumaks mõistmiseks võiks tuleviku töödes vaadata ka täiendavaid tegureid, nagu väärtushinnangud või kodanikukohusetunne, ning kasutada täpsemaid osalusmõõdikuid.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Tubli tüdruku sündroomi mõõtevahendi faktorstruktuur ja seosed perfektsionismiga
(Tartu Ülikool, 2026) Üürike, Tiina; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, kas tubli tüdruku sündroomi (TTS) on võimalik käsitleda eristatava psühholoogilise konstruktina ning milline on selle sisemine struktuur ja seos perfektsionismiga. Selleks koostati 60 väitest koosnev TTS küsimustik ja viidi läbi veebipõhine küsitlus 366 naise seas vanuses 19–68 aastat. Andmete analüüsiks kasutati uurivat faktoranalüüsi. Tulemused näitasid kuuefaktorilist struktuuri, mille keskseks teljeks on tingimuslik eneseväärtustamine. Lisaks eristusid traditsiooniline naiselikkus, perfektsionism, ennastohverdav kohusetunne, sotsiaalne soovitavus ja eksimishirmuga seotud vältimiskäitumine. Kõik faktorid näitasid head sisemist kooskõla ning TTS skoorid olid ootuspäraselt seotud perfektsionismi ja enesekohaste hinnangutega. Tulemused viitavad, et TTS on mitmemõõtmeline ja empiiriliselt mõõdetav psühholoogiline nähtus.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psühholoogia ja õigusteaduse tudengite teadlikkuse võrdlus tunnistajate mälu mõjutavatest teguritest
(Tartu Ülikool, 2026) Uibopuu, Carmel; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata õigusteaduse ja psühholoogia tudengite teadlikkuse taset tunnistajate mälu mõjutavatest teguritest. Selleks viidi läbi küsitlusuuring, millele vastas 106 tudengit. Küsimustikus pidid osalejad hindama, millisel määral nad nõustuvad (või ei nõustu) erinevate väidetega mälu mõjutavate tegurite kohta. Tulemused näitasid, et psühholoogia tudengid vastasid küsimustele keskmiselt veidi paremini (73,6%) õigusteaduse tudengitest (70,9%), kuid teadlikkuse tase ei erinenud statistiliselt olulisel määral (U = 113,500, p = 0,260). Samuti ei esinenud enamiku tegurite puhul erialade vahel statistiliselt olulisi erinevusi. Erinevused teadlikkuses ilmnesid vaid üksikisiku äratundmiseks esitamises, topeltpimedas äratundmisreas ja tunnistajate unustamise ajas. Teadlikkus ei erinenud üldiste ja õigusspetsiifiliste mälu mõjutavate tegurite vahel. Seega ei erine uurimistöö tulemuste põhjal psühholoogia ja õigusteaduse tudengite teadmised tunnistajate mälu mõjutavatest teguritest.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Psychometric properties of the SECMH questionnaire “Pediatric Symptom Checklist for Youth”
(Tartu Ülikool, 2026) Uibokand, Ingrid; Tuvi, Iiris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this research was to analyse the psychometric properties of the Estonian PSC-17-Y self-assessment tool for children and adolescents. Data from the SECMH 2024 study was used (Tuvi et al., 2024) and the analytical sample of the current study was 389 respondents of version in Estonian aged 11-19 years (387 responded to PSC-17-Y and 389 responded to RCADS-25). Construct validity was evaluated using confirmatory factor analysis, and correlations with the RCADS-25 were used to test its convergent validity. The results showed a good model fit and validated the original three-factor structure (attention, internalizing, and externalizing problems). The internal reliability of the questionnaire was generally high, though the externalizing subscale showed lower reliability. A strong positive correlation with RCADS-25 values showed the convergent validity of PSC-17-Y. This suggests that the Estonian version of the PSC-17-Y is a valid and reliable assessment tool for the early detection of mental health symptomatology in children and adolescents.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Suure viisiku seosed kehakompositsiooni näitajatega Eesti geenivaramu valimis
(Tartu Ülikool, 2026) Uibo, Markus; Vainik, Uku, juhendaja; Arumäe, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö hindas Suure viisiku isiksuseomaduste seoseid kehakompositsiooni näitajatega sh kehamassiindeks, suhteline rasvamass ja baasainevahetuse kiirus (KMI, RFM, BMR), Eesti geenivaramu 2021-2022 uuringuvalimis, kontrollides vanust ja sugu. Seoseid hinnati osakorrelatsioonidega ning täpsustati üksikväidete tasemel regressioonanalüüsidega. Seosed isiksuse ja kehakompositsiooni näitajate puhul olid pigem väikesed (|r| ≤ .068). Järjekindlalt negatiivselt seostusid meelekindlus ja sotsiaalsus kehakompositsiooni näitajatega, neurootilisus kõrgema KMI ja RFM-iga. Üksikväidete analüüsil valitud 12 väidet suurendasid mudelite seletusvõimet (ΔR2: KMI = .170; RFM = .085; BMR = .120). Tulemused viitavad, et kitsamad käitumuslikud ja eneseregulatsiooniga seotud aspektid võivad kehakompositsiooni näitajatega seostuda tugevamalt kui laiad isiksuseomadused.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Seosed teismeliste ekraanikasutuse ning nende sõprus-, pere- ja koolisuhete vahel
(Tartu Ülikool, 2026) Traus, Anette; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli analüüsida ekraaniaja ja probleemse digiseadmete kasutamise seoseid koolikeskkonna ning sõprus- ja peresuhetega 11–17-aastaste noorukite seas. Andmed koguti eneseraporteeritud küsimustike abil ning analüüsiti Spearmani korrelatsioonanalüüsi kasutades. Tulemused näitasid, et nii suurem ekraaniaeg kui ka tajutud probleemne digiseadmete kasutamine olid seotud madalama tajutud koolirahulolu ning sõprus- ja peresuhete näitajatega, kuid probleemse kasutamise seosed olid üldjuhul tugevamad kui ekraaniaja kestusega seotud seosed. Lisaks ilmnes, et positiivselt tajutud koolikeskkond oli seotud kõrgema hinnanguga sõprussuhete kvaliteedile ja piisavusele. Vanuse- ja soorühmade analüüs viitas, et mitmed seosed olid tugevamalt väljendunud nooremas vanuserühmas ning tüdrukute seas. Tulemused osutavad vajadusele käsitleda noorukite digikasutust mitmetahulise nähtusena, arvestades nii kasutamise kestust, tajutud probleemset digikasutust kui ka selle sotsiaalset konteksti.
listelement.badge.access-status Avatud juurdepääs ,
Eesti keelde kohandatud Youngi skeemiküsimustiku lühikese 3. versiooni (YSQ-S3) psühhomeetrilised omadused
(Tartu Ülikool, 2026) Tõnn, Triinu; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuigi skeemiteraapia on Eestis kasutusel juba aastaid, on selle oluline hindamisvahend, Youngi skeemiküsimustik, veel eesti keelde kohandamata. Uurimistöö eesmärk on hinnata eestikeelse Youngi skeemiküsimustiku lühikese 3. versiooni (YSQ-S3) psühhomeetrilisi omadusi. Selleks koguti aastatel 2019–2020 andmed, millest selles uurimistöös kasutasin 204 inimese vastuseid YSQ-S3 küsimustikule ja emotsionaalse enesetunde küsimustikule EEK-2 ning kordustesti reliaabluse uurimiseks 95 inimese 4-nädalase vahega antud korduvaid vastuseid YSQ-S3 küsimustikule. Tulemused viitavad heale stabiilsusele ajas, sisemisele järjepidevusele ja konstruktivaliidsusele. Tugevamate järelduste tegemiseks on vaja suuremal valimil uurida veel küsimustiku struktuuri ja kliinilist kasutamist, kuid selles uurimistöös saadud reliaablust ja valiidsust puudutavate tulemuste põhjal võiks YSQ-S3 küsimustiku Eesti versioon sobida skeemiteraapia protsessis kasutamiseks.

Sirvi

Viimati lisatud