Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 907

Veendumuste kujunemine ja valmisolek muutusteks
(Tartu Ülikool, 2025) Vilms, Johanna; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli analüüsida inimeste veendumuste kujunemist ja valmisolekut muutusteks. Uuring andis ülevaate valimi veendumustest, nende kujunemisest, kinnistamisest ning võimalikust muutuse potentsiaalist. Samuti jälgiti uuringus veendumuste tugevust, ühiskonna aktsepteerimist ja sellega seotult nende tõekspidamiste positiivset ja negatiivset mõju inimeste elule. Kvalitatiivse meetodiga tehtud uuringu valimi suuruseks oli kuus inimest, kelle vanusevahemik jäi 41–50 eluaasta vahele. Valimit ühendas lisaks asjaolu, et nad kõik omasid ebatavalisi ehk normist erinevaid veendumusi. Andmete kogumine toimus poolstruktureeritud intervjuudega ning saadud infot analüüsiti raamianalüüsi meetodil. Uuritavate veendumuste näol oli tegemist pigem uskumustega, milles intervjueeritavad ei kahtle ning erandeid esineb harva. Muutuseid on varasemalt esinenud, kuid uuringu käigus polnud keegi valmis edaspidiseks muutuseks. Käsitletavad veendumused pärinesid lapsepõlvest, mõned olid kujunenud ka hilisemas eas. Veendumusi olid mõjutanud nii teiste inimeste arvamused, sotsiaalmeedia kui ka ühiskond üldiselt.
Vaba aja sisustamise seosed Suure Viisiku isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2025) Viling, Eliise; Vainik, Uku, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida Suure Viisiku seoseid vaba aja veetmise viisidega ning koostada üksikväidetest profiilid neile tegevustele, mil leidus Suure Viisikuga statistiliselt oluline seos. Valimisse kuulus 12 855 Eesti Geenivaramu doonorit. Andmestik koosnes kahest eraldiseisvast küsimustikust, millest esimeses (vastamine 2002-2019) uuriti vaba aja veetmise viise ning hilisemas (vastamine 2021-2022) isiksust. Osakorrelatsioonide tulemusena selgus, et kõik Suure Viisiku isiksusejooned on ühe või teise vaba aja veetmise viisiga seotud. Lineaarse regressiooni toel koostati tegevustele kümnest väitest koosnevad profiilid. Selgus, et mitmete tegevuste puhul on lisaks üksikväidetele ennustavateks teguriteks vanus, sugu ja küsimustike vastamise vahele jäänud aeg. Tulemused toetavad osaliselt varem leitud seoseid ning pakuvad üksikväidete uurimise näol seostele spetsiifilisemat selgitust. Edaspidi võiks vähendada kahe küsimustiku vahele jäävat aega, kaasata mehi ja naisi võrdsemas mahus ning kaaluda isiksuseprofiilide loomist, et vaba aja veetmise valikuid paremini põhjendada.
Nartsissismi ja ärevuse koosmõju: meeste ja naiste võrdlus empiirilisel andmestikul
(Tartu Ülikool, 2025) Viigand, Herlina-Helina; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida seoseid nartsissismi ja ärevuse vahel ning analüüsida nende näitajate erinevusi meeste ja naiste vahel. Uuringus kasutati CHRONOS andmestikku, mis koosnes 854 osalejast (583 meest ja 271 naist), kellel mõõdeti mitmeid vaimse tervise ja isikuomadustega seotud näitajaid, sealhulgas ärevust (Anx), vaimse tervise kaebuste summaskoori (EEK_SUM), tuumikhinnanguid (CoreS) ning nartsissismi alaskaalasid (NA_1-NA_4). Tulemused näitasid, et naistel oli statistiliselt oluliselt kõrgem ärevustase võrreldes meestega. Nartsissismi üldskoori puhul soolisi erinevusi ei ilmnenud. Pearsoni korrelatsioonianalüüs näitas mõõdukat positiivset seost nartsissismi ja ärevuse vahel (r = .51, p < .001), mis viitab sellele, et kõrgemad nartsissismi näitajad on seotud suurema ärevusega. Samuti ilmnes tugev negatiivne seos tuumikhinnangute ja ärevuse vahel, viidates, et madalam sisemine enesehinnang on seotud kõrgema ärevustasemega. Uuringu tulemused kinnitavad varasemate uuringute järeldusi, mille kohaselt võivad nartsissismi teatud alavormid, eriti haavatav nartsissism, olla seotud suurenenud ärevustundega. Need leiud rõhutavad vajadust vaadelda nartsissismi kui mitmetasandilist konstruktsiooni ning pöörata tähelepanu isiksuseomaduste ja emostionaalsete raskuste koosmõjule. Praktilise rakendusena võivad tulemused toetada vaimse tervise sekkumiste kujundamist, mis keskenduvad nii ärevuse kui ka nartsissistlike suundumuste mõistmisele ja vähendamisele.
Virtuaalreaalsuse platseebotingimuste valideerimine
(Tartu Ülikool, 2025) Valge, Kristo; Vasser, Madis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selles uurimistöös uuriti, kuidas erinevad terapeutiline virtuaalreaalsuskogemus ning kaks platseebotingimust muutunud teadvuse seisundi ning usaldusväärsuse mõõdikutes. Katseisikud (N = 35) kogesid 25 minutit VR kogemust, mille järel täitsid nad küsimustiku. Katseisikud jagati kvaasi-randomiseeritult kolme gruppi sekkumisprogrammi alusel: psühhedeelne Psyrreal, platseebo Routine Realms ja kommertsiaalselt kättesaadav meelelahutuskogemus TripToVR. Püstitati hüpoteesid, et TripToVR on sekkumistest kõige nõrgema efektiga ning vähem usaldusväärne, Routine Realms aga efektilt nõrgem kui Psyrreal, ent usaldusväärselt sama tugev. Andmeanalüüsiks kasutati ühesuunalist ANOVAt ning üksikküsimuste analüüsis Kruskal-Wallise testi. Usaldusväärsuses ei leitud kolme grupi vahel olulisi erinevusi, muutunud teadvuse seisundi latentsetes muutujates leiti kahes muutujas, et TripToVR oli nõrgema efektiga. Üksikküsimuste analüüsis oli tugevaimad efektid vastavalt hüpoteesidele. Üldpildis ei saanud olulist kinnitust, et usaldusväärsus ning efektid töös kasutatud kogemuste vahel erineksid.
Seltsivus ja emotsioonide väljendamise täpsus: masinõppe ja inimhindajate võrdlus
(Tartu Ülikool, 2025) Uutar, Rasmus; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Juuse, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli analüüsida, kas ja mil määral mõjutab video-modellide seltsivus nende poolt väljendatud emotsioonide (rõõm, hirm ja vastikus) täpsust, ning võrrelda, kuidas erinevad inimhindajate ja masinõppe tarkvara (FaceReader) hinnangud. Uuringus kasutati 99 video-modelli videoklippe. Emotsioonide väljendamise täpsust hinnati nii inimhindajate kui ka FaceReaderi abil. Andmeanalüüs viidi läbi JASP tarkvaraga, kasutades Spearmani korrelatsiooni, et hinnata seoseid seltsivuse ja emotsioonide väljendamistäpsuse vahel. Tulemused näitasid, et seltsivus ei olnud statistiliselt olulises seoses emotsioonide väljendamise täpsusega ei inimhindajate ega FaceReaderi hinnangutes. Uurimus kinnitab, et emotsioonide äratundmise täpsus on mõjutatud hindamiskontekstist ja hindaja tüübist, mitte niivõrd isiksuseomadustest.
Pahameele, impulsiivsuse ja emotsionaalse enesetunde vastastikused seosed noorte täiskasvanute valimil
(Tartu Ülikool, 2025) Tari, Urmi; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb emotsionaalse enesetunde küsimustiku ja pahameeleküsimustiku vahelisi seoseid noorte täiskasvanute valimis, keskendudes negatiivsete emotsioonide, impulsiivsuse agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse mõjule vaimsele tervisele. Valimis osales 962 noort vanuses 17–24 aastat, peamised andmeid koguti emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) ja pahameeleküsimustiku abil, kuid kasutati lisaks ka teisi küsimustikke. Pahameeleküsimustiku faktoranalüüs tuvastas kolm faktorit: agressiivsusega seotud käitumine, sisemised emotsionaalsed seisundid ja viha reguleerimine, kuid nende jaotus ei vastanud täielikult algsele teoreetilisele struktuurile. Esimene faktor, mis hõlmas agressiivset käitumist, kattus varasema mudeliga, kuid teises ja kolmandas faktorid segunesid viha ja vaenulikkuse mõõtmed, viidates sellele, et vastajad ei eristanud neid nii selgelt, nagu teooria eeldas. Leiti, et depressioon ja ärevus korreleerusid pahameeleküsimustiku viha ja vaenulikkuse mõõtmetega, impulsiivsus oli seotud agressiivse käitumisega ning madalamad positiivsed enesehinnangud korreleerusid suurema vaenulikkusega. Tulemused toetavad emotsioonide regulatsiooni teooriaid ning viitavad sellele, et viha ja vaenulikkuse eristus ei pruugi indiviidide tajumuses olla üheselt selge, mis võib mõjutada nende väljendumist ja kontrollimist. Need leiud pakuvad aluse edasistele uuringutele negatiivsete emotsioonide avaldumise ja regulatsiooni kohta.
Noorukite vaimse tervise abi otsimise kavatsuse seos depressiooni sümptomite ja vaimse tervise teadlikkusega
(Tartu Ülikool, 2025) Tammeorg, Monica; Konstabel, Kenn, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimistöö uuris, millised tegurid mõjutavad Eesti noorukite valmisolekut otsida vaimse tervise probleemide korral abi. Analüüs põhines Eesti laste vaimse tervise uuringu (LVTU) andmetel. Uuritavad tegurid olid depressiooni sümptomid, teadlikkus vaimse tervise abi võimalustest, usk vaimse tervise abisse ja vaimse tervise probleemide häbimärgistamine. Tulemused näitasid, et kavatsust abi otsida ennustasid kõige rohkem noorte teadlikkus ja usk vaimse tervise abi tõhususesse. Depressiooni sümptomid ei olnud statistiliselt olulised professionaalse abi otsimise ennustajad, kuid noored, kellel oli rohkem sümptomeid, teatasid sagedamini, et nad ei otsiks üldse abi. Uuring toob esile vajaduse tõsta teadlikkust ja kujundada positiivseid hoiakuid vaimse tervise toetuse suhtes.
Spetsialistide hinnang emotsiooniregulatsiooni oskuste toetamise vajadusele Eesti 9. ja 12. klassi õpilaste seas
(Tartu Ülikool, 2025) Sikemäe, Mikk; Urm, Ada, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Viimastel aastatel on teismeliste vaimse tervise probleemid, sealhulgas ärevus, depressioon ja raskused stressiga toimetulekul, näidanud kasvutrendi. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida spetsialistide hinnanguid POD-TEAMS ennetusprogrammi sobivuse kohta Eesti 9. ja 12. klassi õpilaste jaoks. Uuringus viidi läbi struktureeritud intervjuud 14 haridusvaldkonna ja vaimse tervise spetsialistiga. Kvalitatiivse temaatilise analüüsi tulemusel selgus, et spetsialistid peavad emotsioonide regulatsiooni oskuste õpetamist koolikeskkonnas väga oluliseks. Samuti analüüsiti ennetusprogrammi tulemuslikkust mõjutavaid tegureid nagu turvaline keskkond, grupi suurus ning grupijuhi kompetents. Selleks, et psühhohariv info ja oskused kinnistuksid, soovitasid spetsialistid vähemalt sama palju oskuseid praktiseerida. Kuigi POD-TEAMS ennetusprogrammi rakendamine Eestis on sisu poolest paljulubav, tõid spetsialistid välja mitmed väljakutsed, sealhulgas õpilaste motiveeritus ja ennetusprogrammi ressursimahukus. Tulemused osutavad emotsioonidega toimetuleku ja regulatsiooni õpetamise vajadusele Eesti haridussüsteemis.
Digioskuste õpetamine eakatele: juhtumianalüüs õppimiseksperimendi pilootkatse põhjal
(Tartu Ülikool, 2025) Seedur, Hanna; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uuringu eesmärk oli Kadri Leetmaa eestvedamisel läbiviidava projekti „Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maaelu koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades“ õppimiseksperimendi piloteerimine ning võimalike takistuste, piirangute ja probleemide leidmine. Teiseks eesmärgiks oli arendada pilootsekkumise kaudu uuritava digioskusi ning kontrollida seega järgmiseid hüpoteese: (1) õppeprogrammi läbimise tulemusena paranevad osaleja digioskused; (2) õppeprogrammis osalemise tulemusena suureneb osaleja heaolu ja väheneb üksilduse tunne. Pilootsekkumine viidi läbi ühe väheste digioskustega 79-aastase naise peal, kasutades digioskusi õpetavaid prototüüp-videoloenguid. Kõik tähelepanekud videoloengute ning üldiselt sekkumise kohta said edastatud uurimisgrupile ning nende abil arendati välja päris sekkumine. Õppeprogrammi läbides paranesid uuritava digioskused nii tema enda hinnangul kui ka uuringule eelnenud ja järgnenud digioskuste küsimustike vastuste võrdluses ning suurenes ka WHO-5 Heaolu Indeksi küsimustiku kohaselt heaolu.
Arved Bertelsi dissertatsiooni mõjukus Kraepelini ja Wundti juhendatud tööde kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Saksing, Marcus; Naar, Richard, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli hinnata Arved Bertelsi 1889. aastal kaitstud doktoritöö teaduslikku mõju, võrreldes seda teiste Emil Kraepelini ja Wilhelm Wundti juhendatud dissertatsioonidega aastatel 1887–1892. Töö keskendus kahele uurimisküsimusele: esiteks, kui sageli on Bertelsi töö tsiteeritud võrreldes teiste Kraepelini juhendatud dissertatsioonidega; ja teiseks, kas Kraepelini juhendatud tööde mõjukus erineb Wundti juhendatud töödest samal ajaperioodil. Tulemused näitasid, et Bertelsi töö viidete arv oli madalaim kõigist teadaolevatest Kraepelini juhendatud töödest ning Wundti labori tööd olid üldiselt mõjukamad kui Kraepelini omad. Need leiud viitavad, et Bertelsi töö tagasihoidlik mõju ei olnud üksikjuhtum, vaid osa laiemast mustrist, kus Kraepelini juhendatud dissertatsioonid jäid teaduslikult vähem tsiteerituks. Kuigi teaduslik mõju jäi piiratuks, oli Bertelsi töö tehniliselt uuenduslik – näiteks kasutati seal varajast pöörlevat ketas-tahhistoskoopi, mille tööpõhimõte sarnanes hilisemale Schumanni seadmele. See näitab, et Tartu laboris töötati välja üks esimesi visuaalse esituse kontrollitud seadmeid, andes oma ajas olulise panuse katselise psühholoogia arengusse.
Statiinide võtmise järjekindluse ja järjepidevuse seos isiksusega Eesti geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Rohumets, Daisy; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida isiksuse ja ravimivõtmise järjekindluse ning järjepidevuse (katustermin „ravisoostumus“) seoseid isiksusega. Isiksuse uurimisel oli mõõtevahendina kasutusel 100 Nuances of Personality, mis võimaldab isiksuse uurimist lisaks suurele viisikule nüansside tasandil. Valimisse kuulusid n =6865 (järjekindlus) ja n=8156 (järjepidevus) Eesti Geenivaramu geenidoonorit, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku perioodil 2021-2022, ning kes tarvitasid kolesterooli alandamiseks kasutatavaid ravimeid (statiinid). Tulemused kajastasid seoseid avatuse (järjepidevusega) ja ekstravertsusega (järjekindlus) suure viisiku tasandil. Nüansside tasandil ilmnesid lisaks seosed neurootilisuse, sotsiaalsuse ja meelekindlusega. Leitud seosed olid statistiliselt olulised, ent nõrgad ja polnud selged (positiivsed ja negatiivsed seosed ühe dimensiooni lõikes). See viitab vajadusele läbi viia edasisi uurimusi, saamaks parem ülevaade isiksuse ja ravisoostumuse vahel esinevatest seostest.
Eesti Kaitseväe ajateenijate liikumismotivatsioon Kaitseväe kehalise kasvatuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2025) Oja, Renata; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uuringu eesmärgiks on hinnata Eesti Kaitseväe (KV) ajateenijate seoseid kehalise kirjaoskuse ning liikumisharrastaja identiteedi ja enesetõhususe vahel ja kohandada eesti keelde kaks mõõtevahendit ajateenijate kehalise treeningu motivatsioonilisete tegurite hindamiseks. Uuringus kohandati eesti keelde kehalise (in)aktiivsuse kasude ja riskide alaste teadmiste taseme skaala (Levels of knowledge of physical activity for health) ja Liikumisharrastaja skaala (Exercise Identity Scale) (Anderson & Cychosz, 1994; Fredriksson et al., 2018). Lisaks konstrueeriti siinse uuringu tarvis KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhususe hindamise väide. Valimi moodustasid 297 ajateenijat. Uurimisküsimusteks olid 1) Kuidas on ajateenijate KV kehalise treeningu eesmärkide saavutamise enesetõhusus seotud nende liikumisharrastaja identiteediga? 2) Kuidas on seotud ajateenijate liikumisidentiteet kehalise kirjaoskuse kognitiivse aspektiga? Tulemused näitasid, et kehalise aktiivsuse soodsa mõju teadvustamine tervisele seostus kõrgema liikumisidentiteediga. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad minimaalselt vajalikku kehalise aktiivsuse hulka nädalas ülehindama. Kõrgema liikumisharrastaja identiteediga isikud kipuvad ülehindama määra, kuivõrd saab kehalise aktiivsusega vähendada haigestumise riski.
Seksuaalse orientatsiooni ja Suure Viisiku isiksuseomaduste vahelised seosed Eesti Geenivaramu andmetel
(Tartu Ülikool, 2025) Niimann, Torm Thor; Vainik, Uku, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärgiks oli määratleda nelja seksuaalse orientatsiooni (heteroseksuaalsus, homoseksuaalsus, biseksuaalsus ja aseksuaalsus) ja Suure Viisiku isiksuseomaduse (Neurootilisus, Avatus, Ekstravertsus, Sotsiaalsus ja Meelekindlus) seoseid, tuues eraldi esile varasemates uuringutes tahaplaanile jäänud aseksuaalsuse. Isiksuseomaduste ja seksuaalse orientatsiooni andmed pärinesid Eesti Geenivaramu andmebaasist, mille suurest andmetekogust sobis uurimise valimiks 73854 inimest. Uuringus analüüsiti andmeid, kasutades multinomiaalseid regressioonanalüüse. Enne andmeanalüüsi püstitati kolm peamist hüpoteesi ning lisaeesmärk, mille sihiks oli aseksuaalsuse orientatsiooni kirjeldamine analüüside põhjal. Uuringu tulemused näitasid, et kõrgem Ekstravertsus oli seotud homoseksuaalse ja biseksuaalse orientatsiooniga, ning kõrgem Avatus oli biseksuaalsusega seotud. Aseksuaalsetel osalejatel esines võrreldes teiste gruppidega madalam Ekstravertsus ja Meelekindlus ning nende Neurootilisuse tase oli kõrgem. See toetab hüpoteesi, et aseksuaalsusel on orientatsioonina eristuv isiksuse profiil. Lisaks näitasid tulemused, et sugu modereerib isiksuseomaduste mõju seksuaalsele orientatsioonile.
Lapse motivatsioon huvitegevusega tegeleda seoses nutiseadme kasutamise ja lapsevanema poolse huviga
(Tartu Ülikool, 2025) Naelapää, Reena; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö eesmärk oli uurida lapse huvitegevusega tegelemise motivatsiooni seost kahe näitajaga, milleks olid lapsevanema poolne huvi lapse huvitegevuse suhtes ja lapse nutiseadme kasutamise määr. Veebiuuringu raames koguti vastavaks eesmärgiks koostatud küsimustike abil andmeid huvitegevusega tegelevalt õpilaselt, huvitegevuse juhendajalt ja huvitegevusega tegeleva õpilase lapsevanemalt. Uuringu käigus viidi kvalitatiivsete andmete kogumiseks läbi kirjalikud intervjuud lapsevanematega. Andmeanalüüsi kaasatud kolmekümne viie vastusekomplekti põhjal ei leitud õpilase motivatsioonil olevat statistiliselt olulist seost nutiseadme kasutamise ega lapsevanema huviga. Nutiseadme vahetu kasutamise osas statistilist olulist gruppidevahelist erinevust andmeanalüüsi tulemused ei kinnitanud. Tulemused viitavad uurimisteema edasise käsitlemise olulisusele ja täpsemaid üldistatavaid järeldusi võimaldavate mõõtevahendite loomise vajalikkusele.
Lapsevanema eeskuju ja uskumuste suhe laste kogemuslike hoiakutega kehaliste tegevuste vastu
(Tartu Ülikool, 2025) Mõttus, Ketlin; Kaljo, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Lapsevanema hoiakud, uskumused ja valikud mõjutavad igapäevaselt temaga koos elavat last. Antud töö otsib seoseid vanemate ja laste kehalise aktiivsuse hoiakute vahel. Töös on kasutatud eelkooliealiste laste (N=165) ja nende vanemate (N=165) andmeid. Lapsed läbisid 11 erinevat ülesannet, mille käigus koguti andmeid nende hoiakute, eelistuste, oskuste ja füüsilise arengu kohta. Selles töös on kasutatud ühest arvuti ülesandest kogutud laste andmeid ja lapsevanematele esitatud küsimustiku andmeid. Uurimistöö tulemusena selgus, et lapsevanemate hoiakud ja laste suhtumine kehalistesse tegevustesse on seotud (r=0.39, p<0.001). Samuti esineb nõrk seos lapse kehaliste tegevuste eelistamisel vanema tajutud takistustega (r=0.401, p<0.001). Regressioonanalüüs kinnitas seoste puudumist. Aktiivsete ja mitteaktiivsete tegevuste eelistamise ja lapsevanema käitumuslike uskumuste vahel seost ei ilmnenud (r=0.1, p=0.201). Korrelatsioonanalüüsis leitud seosed on nõrgad ning regressioon seda seost ei kinnita. Seetõttu võib oletada, et töös käsitletud muutujatest ei piisa konstrukti seletamiseks.
Taju suunavate tõlgendusmehhanismide uurimine kaheti mõistetava näoilme kujutise tunnusjoonte praimimise läbi
(Tartu Ülikool, 2025) Merelaht, Mathias; Bachmann, Talis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendust pärast eelnevat praimimist. Uurimise teostamiseks loodi kuus katset, mis jaotati erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt praimimise meetodist, katseülesande ehitusest ja katses praimitud emotsioonist. Uuringus osales 96 katseisikut, kellest 48 olid mehed ja 48 naised. Igas katses oli sama arv mehi ja naisi. Katsed loodi PsychoPy (Peirce jt. 2019) programmiga eelnevatest pilootkatsetest lähtudes. Esimeses kahes katses, mis olid sama ülesandega osales kummaski 20 osalejat, kellest 10 olid mehed ja 10 naised. Ülejäänud katsed olid osalejate leidmise raskuste tõttu 14 osalejaga, kellest 7 olid mehed ja 7 naised. Katsete tulemusena leiti, et ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendus ei olnud statistiliselt oluliselt seotud eelnevalt läbitehtud praimimisega (Fisheri täpsed testid näitasid p > 0.05). Ühtlasi leiti, et hüpoteetiline paraimimisefekt ei leidnud kinnitust ei elemendi/detaili ega konfiguratsiooni praimimisel. Käesoleva töö tulemused on senini autori teada esimesed, mis on uurinud emotsiooni taju hinnanguid peale praimimist ambivalentse näokujutise läbi.
Enesetõhususe seosed romantilise äkkhülgamise, vanuse, suhtestaatuse ja kõrgeima omandatud haridusastmega noorte täiskasvanute seas
(Tartu Ülikool, 2025) Linnupõld, Lars Markus; Tamme, Annika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk on lähemalt uurida enesetõhususe seoseid romantilise äkkhülgamise (ghosting) rakendamisega, vanuse, suhtestaatuse ja kõrgeima omandatud haridusastmega 18-29-aastaste inimeste seas. Andmete kogumiseks rakendati veebiküsimustikku, mis hõlmas endas romantilistes suhetes enesesetõhusust mõõtvat küsimustikku (Self-Efficacy in romantic relationships, SERR) (Riggio jt, 2011), Schwartzi portreeväärtuste küsimustikku (Schwartz jt, 2012) ning küsimusi isiklikust kokkupuutest äkkhülgamisega. Leiti statistiliselt oluline tulemus, et äkkhülgamist rakendanud inimeste enesetõhusus on madalam, kui inimestel, kes äkkhülgamist rakendanud ei ole. Samuti leiti, et romantilises suhtes olevate inimeste enesetõhusus on kõrgem, kui vallalistel inimestel. Enesetõhususe ja vanuse, ning enesetõhususe ja kõrgeima omandatud haridusastme vahel ei leitud statistiliselt olulisi tulemusi. Tulemused võimaldavad paremini mõista enesetõhususe seoseid äkkhülgamise rakendamisega suhtelõpetamisstrateegiana.
Vaimne tervis töökeskkonnas Eesti töövõtjate näitel
(Tartu Ülikool, 2025) Liblik, Terje; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas on tööheaolu seotud üldise heaoluga ning millised töökeskkonnast tulenevad aspektid mõjutavad tööheaolu ja/ või vaimset tervist töökeskkonnas. Töös kasutati Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee poolt välja töötatud küsimustikuga 2023. aasta sügisel kogutud andmeid. Uuringus osales 8140 töövõtjat, neist 60% moodustasid naised (4865) ning 35% mehed (2811). Enamus vastanutest oli koondunud Harjumaale ja Tallinnasse. Töös püstitati kolm hüpoteesi: (1) mida vähem raporteerisid töötajad raskuseid töömuredega toimetulekul, seda positiivsem oli raporteeritud vaimne tervis töökeskkonnas; (2) mida kõrgemalt hindab töötaja enda jaoks olulisi suhteid ning enda üldist heaolu, seda kõrgemalt hindab ta ka oma vaimset tervist töökeskkonnas; (3) töötajad, kes omavad töökohal soovitud tuge vaimse tervise muredega toimetulekuks, raporteerivad enam positiivseid olukordi ning tundeid, hindavad kõrgemalt vaimset tervist töökeskkonnas ning raporteerivad vähem raskuseid töömuredega toimetulekul. Kõik püstitatud hüpoteesid said analüüside tulemusel kinnituse ning ühtisid teaduskirjanduses väljatooduga.
FTO geeni polümorfismi (rs1421085) seosed neurootilisuse erinevate tahkudega täiskasvanueas: soo ja teismeea stressikogemuste koosmõju
(Tartu Ülikool, 2025) Lehepuu-Söödor, Kati; Kanarik, Margus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöö käsitleb FTO geeni rs1421085 polümorfismi seost neurootilisuse ja selle tahkudega ning uurib geneetika ja isiksuse seost sõltuvalt soost ja teismeeas raporteeritud stressist. Analüüs tugineb Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) longituudsele populatsioonipõhisele valimile (n = 683). Isiksust hinnati EPIP-NEO küsimustiku ja Afektiivse Neuroteadusliku Isiksuse Skaala (ANPS) põhjal ja stressikogemust retrospektiivse enesehinnangu alusel. Leiti, et TT genotüübiga naistel oli kõrgem neurootilisuse tase, kusjuures mõju ilmnes eelkõige ärevuse ja masenduse alaskaaladel. ANPSi negatiivse afektiivsuse skaaladel selget genotüübi-isiksuse seost ei ilmnenud. Tulemused viitavad, et FTO TT genotüübi kõrgem skoor neurootilisuse dimensioonis tuleneb märkimisväärses osas ärevusest. Teismeeas raporteeritud stress võib suurendada geneetilist haavatavust, sõltuvalt stressitekitavate sündmuste raporteerimise vanusest, tulemused toetavad isiksuseomaduste väljakujunemise geeni ja keskkonna interaktsiooni mudelit. Uuring rõhutab vajadust käsitleda neurootilisust mitmetahulise konstruktsioonina, et paremini mõista geneetiliste riskide spetsiifikat.
Eestindatud WAIS-III alltestide vaheline hajuvus normgrupis ja kliinilises grupis
(Tartu Ülikool, 2025) Kullas, Helena; Anni, Kätlin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli kirjeldada ja statistiliselt analüüsida alltestide vahelist hajuvust ja WAIS-III normgrupi (N=770) ja kliinilise grupi (N=79) kuhu kuulusid Alzheimeri tõve ja skisofreeniaspektri häirega isikud. Koondskoorde (GAI, CPI) ja hajuvusskoore võrreldi t-testiga ning vaadati ka nendevahelisi seoseid Spearmani korrelatsioonianalüüsiga. Tulemused näitasid, et kliinilise grupi koondskoorid ja hajuvusskoorid olid madalamad, kuid korrelatsioonid hajuvusja koondskooride vahel olid positiivsed mõlemas grupis. Tulemused viitavad sellele, et suurem hajuvus ei pruugi olla märk kognitiivsest düsfunktsioonist, vaid on pigem normaalne nähtus.

Sirvi

Viimati lisatud