Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology
Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340
Sirvi
Viimati lisatud
Kirje Suure Viisiku isiksuseomaduste seos progressiivsete sotsiaalsete hoiakutega: seose täpsem hindamine tõeliste korrelatsioonidega(Tartu Ülikool, 2025) Tagel, Lisette; Mõttus, Rene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli hinnata täpsemalt Suure Viisiku isiksuseomaduste ja sotsiaalsete hoiakute vahelisi seoseid, kasutades 2021-2022. aastal kogutud Eesti Geenivaramu geenidoonorite isiksuse enese- ja teiste hinnanguid (N = 21 693) ning rakendades tõelisi korrelatsioone, et vähendada üksikmeetodist tulenevaid moonutusi ja tugevdada seniseid leide. Kooskõlas varasemate uuringutulemustega seostus sisserände, seksuaalvähemuste ja soolise võrdsuse toetamine kõige tugevamalt avatusega. Hoiak, mis pooldas riiklikku sekkumist abivajajate toetamiseks, seostus kõige tugevamalt neurootilisusega. Tõelised korrelatsioonid võimaldasid hinnata seoseid täpsemalt ka üldise progressiivsuse ja isiksuseomaduste vahel. Avatuse seos üldise progressiivsusega suurenes r = 0,23-lt (vaid enesekohased hinnangud) kuni rtrue = 0,31-ni ning leplikkuse seos suurenes vastavalt r = 0,19-lt kuni rtrue = 0,31-ni. Meelekindlusel oli järjepidevalt nõrk, kuid statistiliselt oluline negatiivne seos progressiivsete hoiakutega. Tulemuste võrdlus haridusastme lõikes näitas statistiliselt olulisi erinevusi: mittekõrgharitud grupis olid seosed tugevamad, viidates hariduse võimalikule modereerivale mõjule.Kirje Õnnelik neurootiline inimene: millised tegurid soosivad õnnelikkust neurootilistel inimestel?(Tartu Ülikool, 2025) Klemm, Liis Helen; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada, miks mõned kõrge neurootilisusega inimesed peavad ennast õnnelikuks, olenemata neurootilisusele omasest kalduvusest kogeda suurenenud negatiivset afektiivsust. Uuringu andmestikuks olid Eesti Geenivaramu ja Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ühisprojekti esimese laine NEO-PI-3 küsimustiku isiksuse andmed, kust selekteeriti kõrge neurootilisusega (≥ 75. protsentiil) indiviidid (N = 895). Andmete analüüs kinnitas, et õnnelikkus korreleerub negatiivselt neurootilisusega (r = –0,23, p < 0,001). Valimis oli kõrge õnnelikkuse hinnanguga (≥ 8 punkti õnnelikkuse skaalal) indiviide 19,31% (N = 168). Logistiline regressioonanalüüs kõikidest isiksuse tunnuste alaskaaladest tuvastas, et masenduse (N3) alaskaala ennustas madalamat õnnelikkust. Seevastu impulsiivsuse (N5) ning rõõmsameelsuse (E6) alaskaalad ennustasid kõrgemat õnnelikkust. Tulemused tõid esile, et kuigi neurootilisuse seadumus ennustab madalamat õnnelikkust, võivad teatud isiksuse aspektid õnnelikkust soosida ka neurootilistel inimestel.Kirje Õpilaste digivahendite kasutamise seosed matemaatikaärevuse ja -tulemustega: PISA 2022 andmete sekundaaranalüüs(Tartu Ülikool, 2025) Tervonen, Danil; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärk oli selgitada digivahendite kasutamise (õppe- ja vabaajategevusteks), matemaatikaärevuse ja matemaatika tulemuste vahelisi seoseid PISA 2022 Eesti õpilaste andmete põhjal (N = 6392). Hüpoteesidele vastamiseks viidi läbi kovariatsioon-, korrelatsioon- ja medieerimisanalüüsid. Kovariatsioonanalüüsist selgus, et digivahendite kasutamise aja ja matemaatika tulemuste vahel olid tagurpidi U-kulised seosed: kõrgemaid matemaatika tulemusi said need õpilased, kes kasutasid digivahendeid mõõdukalt. Korrelatsioonanalüüsi järgi esines statistiliselt oluline positiivne seos matemaatikaärevuse ja digivahendite kasutamise vahel. Medieerimisanalüüsid näitasid, et matemaatikaärevus vahendab matemaatika tulemuste ja digivahendite kasutamise vahelist negatiivset seost nii õppe- kui ka vabaajategevusteks. Tööl on praktiline väärtus haridussüsteemi regulatsioonidele ja arendamisele. Uurimistöö piirangud ja edaspidised võimalikud arengusuunad on välja toodud.Kirje Isiksuseomaduste seos ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisega: eksploratiivne uuring Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil(Tartu Ülikool, 2025) Mets, Merilin; Vainik, Uku, juhendaja; Ausmees, Liisi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas uurimistöös vaadeldi ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise seost isiksuseomadustega Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil, eesmärgiga leida täpsemaid tulemusi, millised isiksuseomadused ja kuidas kõrvaltoimete raporteerimist ennustavad. Uurimistöös kasutati Eesti geenivaramu andmebaasi (EstBB) ning statistilistesse analüüsidesse kaasati nende osalejate andmed, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku (100 isiksuse nüanssi), osalenud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete uuringus (ADE-Q) ning raporteerinud kõrvaltoimeid või märkinud, et kõrvaltoimeid ei esinenud (N = 34 979). Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik Suure viisiku isiksuseomadused olid statistiliselt olulised ennustajad ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisel: mõlemas kategoorias kõrgem neurootilisus, madalam ekstravertsus, suurem avatus kogemusele, madalam sotsiaalsus ja madalam meelekindlus. Kõrvaltoimeid raporteerisid enam naised ja nooremad inimesed. Nüansside tasandil paranes ennustusmudelite seletusvõime ning üksikväited kirjeldasid täpsemalt kõrvaltoimete raporteerimise tausta.Kirje Emotsionaalsete näoväljenduste äratundmise võrdlus inimhindajate ja FaceReader masinõppe tarkvara vahel(Tartu Ülikool, 2025) Viisileht, Kaisa; Juuse, Liina, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärgiks oli uurida, kui täpselt suudab masinõppe tarkvara FaceReader tuvastada Ekmani baasemotsioone ning võrrelda selle tuvastamistäpsust inimhindajate tulemustega. Uuringus osales 144 inimhindajat, kellest olid mehed 19,4% ja 79,9% naised. Inimhindajatele ja FaceReaderile esitati 1-sekundilisi videoklippe, mis kujutasid rõõmu, hirmu ning vastikust, ning eesmärk oli stiimulmaterjali hinnata kuue baasemotsiooni (rõõm, hirm, vastikus, üllatus, viha ja kurbus) põhjal. Tulemused näitasid, et inimesed vastasid õigesti 54,4% juhtudest, samas kui masinõppe täpsus oli 37,4%. Korduvmõõtmiste ANOVA analüüs näitas, et inimhindajad suutsid edukalt ära tunda rõõmu ja vastikust, kuid mitte hirmu. FaceReader tuvastas edukalt rõõmu, kuid vastikust ja hirmu mitte. Sõltumatute rühmade ANOVA tulemuste kohaselt olid inimhindajad FaceReaderist statistiliselt olulisel määral täpsemad hirmu ja vastikuse, kuid mitte rõõmu tuvastamisel. Käesoleva töö tulemused on kooskõlas varasemate uurimustega, viidates, et mittevalideeritud ning dünaamilise stiimulmaterjali hindamisel on inimesed masinõpetest sageli täpsemad.Kirje Stereotüüpsed hinnangud vanemaealistest ja nende seosed vanemaealiste psühholoogilise kohanemisega(Tartu Ülikool, 2025) Valter, Elisabeth Helena; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUuringu eesmärk oli välja selgitada vanemaealisi kirjeldavate stereotüüpsete hinnangute ja vanemate inimeste psühholoogilise kohanemise vahelised seosed. Uuringus osalejate keskmine vanus oli 72,7 aastat (SD = 6,1). Osalejad (N = 214) täitsid veebipõhise küsimustiku, mis mõõtis nende stereotüüpseid hinnanguid vanemaealistest ja psühholoogilist kohanemist. Kõrgemad vanemaealisi kirjeldavad negatiivsed hinnangud ennustasid vanemate inimeste kehvemat psühholoogilist kohanemist. See-eest vanemaealisi kirjeldavad positiivsed hinnangud ei olnud seotud nende psühholoogilise kohanemisega. Enamus psühholoogilise kohanemise dimensioonidest olid seotud stereotüüpsete hinnangutega. Ainult kahe dimensiooni puhul, milleks olid teistest sõltumine ja negatiivne enesetõhusus, ei ilmnenud seoseid kohanemisega. Tulemused on olulised mõistmaks tegureid, mis mõjutavad vanemate inimeste toimetulekut ja eluiga.Kirje Tähelepanuprobleemide esinemine Eesti koolilastel(Tartu Ülikool, 2025) Uibokand, Mirelle; Tuvi, Iiris, juhendaja; Laidra, Kaia, juhendaja; Murd, Carolina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli analüüsida tähelepanuprobleemide levimust Eesti laste seas, uurides tegureid, mis võivad olla seotud ATH sümptomite esinemisega. Analüüsiti Eesti laste vaimse tervise uuringu raames kogutud 496 Eesti kooliõpilase ning nende vanemate vastuseid PSC-17 ja Kidscreen School Environment küsimustikele. Uuringus osales kokku 224 poissi ning 265 tüdrukut vanuserühmades 11-14 ning 15+. Tehti logistilise regressiooni ja kirjeldava statistika analüüsid. Selgus, et tähelepanuprobleemid on sagedasemad vanemate laste seas ning on seotud une madala kvaliteedi, kooliga rahulolu puudumisega ja internaalsete ning eksternaalsete sümptomitega. Sugudevahelised erinevused ja seos ATH diagnoosiga ei osutunud statistiliselt oluliseks, mis võib viidata ATH aladiagnoosimisele ning ATH-le viitavate käitumismustrite vähesele märkamisele.Kirje Juhtide soo ja vanuse seosed vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega(Tartu Ülikool, 2025) Tippo, Celine; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli välja selgitada juhtide soo ja vanuse seos vaimset tervist toetavate meetmete rakendamisega Eesti ettevõtetes ajal, mil vaimse tervise probleemid on muutunud aktuaalseks ka töökeskkonnas. Tuginedes 2024. aasta sügisel läbi viidud küsitlusele, uurisin 194 juhi demograafiliste andmete seost ettevõttes rakendatavate vaimset tervist toetavate meetmete arvuga. Statistilise analüüsi viisin läbi Mann-Whitney ja ANOVA testidega. Tulemused näitasid, et nii noorte juhtidega kui ka naisjuhtidega ettevõtetes rakendatakse statistiliselt oluliselt rohkem vaimset tervist toetavaid meetmeid kui vanemate juhtidega ja meesjuhtidega ettevõtetes. Juhtide vanusel ei leitud olulist püsivat seost meetmete rakendamisega. Soo ja vanuse koosmõjul ei leitud statistiliselt olulist seost meetmete arvuga. Juhtide sugu osutus kõige suurema mõjuga teguriks. Tulemused kinnitavad, et juhtide demograafilistel näitajatel on oluline seos organisatsioonide vaimset tervist edendavate algatustega ning sool on suurem seos rakendatavate meetmete arvuga kui vanusel.Kirje How culture affects the use of language to self-disclose positive information(Tartu Ülikool, 2025) Tepp, Erik Joonatan; Lyu, Siqi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThis study investigated how culture affects language use in communicating one’s good performance. Participants from Estonia (N = 113), China (N = 119), and America (N = 122) were included. We asked participants to imagine they took an exam with a close friend and received a very good score. Participants had to choose from the given lexical choices to describe their good performance to a third person, with the close friend’s presence (present vs. absent) and score (good vs. bad) being manipulated. We found that across all cultures, people used a weaker term to describe their good performance when their friend’s score was bad, and this effect was more prominent when the friend was present. We did not find a significant additional effect of culture. Potential reasons like modesty were discussed.Kirje Õpetajate suhtumine laste vahelistesse konfliktidesse ja selle seos konfliktidesse sekkumisega(Tartu Ülikool, 2025) Sootla, Mia; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas õpetajate suhtumine lastevahelisse konflikti on seotud õpetaja sekkumisega lastevahelisse konflikti. Valimisse kuulus 259 Eesti õpetajat, kes vastasid küsimustele lastevaheliste konfliktide ning õpetaja konfliktis käitumise kohta. Uuringu tulemused näitasid nõrka negatiivset seost konflikti positiivselt suhtumise ja direktiivse sekkumise vahel. Seost positiivse suhtumise ning vahendava sekkumise vahel ei leitud. Samuti leiti nõrk positiivne korrelatsioon konflikti suhtumise ning konflikti mitte sekkumise vahel. Tulemused viitavad sellele, et mida positiivsemalt suhtuvad õpetajad lastevahelisse konflikti, seda vähem kasutavad nad lastevahelisse konflikti sekkumisel direktiivset käitumist või ei sekku konflikti üldse.Kirje Eesti kooliõpilaste karjääri kujundamise oskused ja oskuste seos karjääripädevusi toetavate tegevustega(Tartu Ülikool, 2025) Roosipuu, Priit; Liin, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö käsitleb Eesti kooliõpilaste karjääripädevust, keskendudes nende osalemisele karjäärialastes tegevustes ning valmisolekule arutada oma tulevikuplaane. Tulemused näitasid, et vanemad ja kõrgema kooliastme (gümnaasiumi) õpilased osalevad aktiivsemalt karjääriplaane toetavates tegevustes ning räägivad sagedamini oma tulevikuplaanidest. Positiivne, kuid mõõdukas seos ilmnes osalemise ja arutlemise vahel, viidates karjäärialaste tegevuste olulisusele teadlikkuse ja enesekindluse suurendamisel. Lisaks selgus, et kõrgema haridustaseme omandamise soov on seotud suurema aktiivsusega karjäärialastes tegevustes. Uuring tõi esile ka soolised erinevused. Kokkuvõttes rõhutavad tulemused karjääriteenuste ja praktiliste tegevuste kättesaadavuse olulisust noorte karjääripädevuste arendamisel.Kirje Eesti keele väldete tajumise ja musikaalsuse seos vene emakeelega katseisikutel(Tartu Ülikool, 2025) Puura, Liisi; Kask, Liis, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSelles uurimistöös uuriti, kuidas vene emakeelega katseisikute keeleõppe algusaeg ja musikaalsus mõjutavad eesti keele väldete eristamist. Katseisikutega (N = 52) viidi läbi elektroentsefalograafia (EEG) uuring, kus esitati katseisikutele erinevaid keelestiimuleid. Katseisikud jaotati musikaalsuse ja keeleõppe algusaja järgi kolme gruppi, et võrrelda lahknevusnegatiivsuse (MMN) signaale gruppide vahel. Kirjanduse põhjal püstitati hüpoteesid, et kõige paremini tajuvad eesti keele kolmanda välte põhitooni langust võrreldes teise välte püsiva põhitooniga musikaalse taustaga varases lapseeas eesti keelt õppinud katseisikud ning olenemata keeleõppe ajast, musikaalse taustaga katseisikud on edukamad kolmanda välte põhitooni muutuse kuulmises võrreldes teise välte püsiva põhitooniga. Andmeanalüüsideks kasutati korduvmõõtmiste ANOVAt ja korrelatsioonanalüüse. Antud töös ei saadud hüpoteesidele kinnitust, kuid kahe katseseeria tulemuste põhjal võib oletada, et hüpoteeside kinnitamiseks või ümberlükkamiseks on vaja sooritada korduskatseid.Kirje Gümnaasiumiõpilaste liigne tuginemine ChatGPT valedele soovitustele(Tartu Ülikool, 2025) Puppart, Brett; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, kui tihti võtavad keskkooli õpilased matemaatikaülesannete lahendamise ajal ChatGPT valesid soovitusi omaks (liigne tuginemine). Uuriti lisaks, kas hariv sekkumine võib valede soovituste omaks võtmist vähendada. Enne ülesannete lahendamist jaotati katseisikud (n = 36) randomiseerimise alusel kontrollgruppi ja sekkumise gruppi, kus esitati hariv tekst ChatGPT töömehhanismi, puuduste ja targasti kasutamise kohta. Ülesannete lahendamisel oli katseisikutel abiks ChatGPT soovitus, mis oli poolte ülesannete puhul väär. Tulemustes ilmnes, et õpilased võtsid ChatGPT vale soovituse omaks 52.1% kordadest. See viitab tõsiasjale, et liigne tuginemine on laialt levinud probleem ChatGPT kasutajate hulgas. Sekkumise mõju ei olnud statistiliselt oluline liigse tuginemise vähendamisel (p > .05), muutes teaduses oluliseks ka edasiste sekkumiste mõju uurimise.Kirje Psühhopatoloogia üldfaktor p mõtestamine üksikväidete abil eestikeelsel valimil(Tartu Ülikool, 2025) Pulst, Theresa; Soodla, Helo Liis, juhendaja; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud uuringu eesmärgiks oli kirjeldada psühhopatoloogia üldfaktorit p ja tuvastada seda enim iseloomustavaid tunnuseid. Lõppvalim koosnes 417 inimesest, kellest psüühikahäire diagnoosiga indiviidid moodustasid kliinilise grupi (n = 180) ning diagnoosita indiviidid kontrollgrupi (n = 237). Andmed koguti levinud enesekohaste küsimustikega. Peakomponentide analüüside abil valisin välja 40 üksiktunnust, mis peegeldasid iga küsimustiku keskseid konstrukte. Neil koostatud uuriv ühefaktoriline faktoranalüüs seletas ära 23.0% tunnuste üldhajuvusest. Lisaanalüüsina koostasin ka faktoranalüüsi ainult p-le > |.3| laadungitega laaduvate tunnustega (n = 26). Seejärel hindasin logistilise regressiooni abil, kuivõrd on katseisikute kuulumine kliinilisse või kontrollgruppi ennustatav p-faktori faktorskoori põhjal. Mõlema p skooriga tehtud analüüsi tulemusena ennustati kontrollgruppi kuulumist ≥ 80% täpsusega. Uurimistöös kirjeldasid p-faktorit enim depressiooni ja ärevuse sümptomid ning p-faktor peegeldas eelkõige inimese muutuvat seisundit, mitte püsivaid isiksuse omadusi.Kirje Erinevused eestlaste ja eesti venelaste väärtustes, konflikti hoiakutes ja lahendamises(Tartu Ülikool, 2025) Prokofjeva, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk on välja selgitada erinevused eestlaste ja eesti venelaste konflikti hoiakutes ja lahendusviisides ning hinnata seoseid väärtuste, konflikti hoiakute ja konflikti lahendusviiside vahel. Uuringus osales 222 täiskasvanut eestlast ja vene emakeelega Eesti elanikku. Andmeid koguti veebiküsimustikuga, mis hindas osalejate seotuse ja autonoomia väärtusi, konstruktiivseid konflikti hoiakuid ja ebaefektiivseid konflikti lahendamise viise. Uurimistöö tulemused näitavad, et eestlastel on eesti venelastega võrreldes konstruktiivsemad hoiakud konflikti ning eesti venelased kasutavad rohkem ebaefektiivseid konflikti lahendamisviise. Seotuse väärtuste ja konstruktiivsete hoiakute vahel leiti negatiivne seos ning konstruktiivsete konflikti hoiakute ja ebaefektiivsete konflikti lahendusviiside vahel on negatiivne seos. Uurimistöö tulemused võimaldavad kultuurilisi erinevusi märgata ja seeläbi edendada mitmekultuurilises ühiskonnas mõistvamat suhtlust.Kirje Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite seos söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomitega(Tartu Ülikool, 2025) Priidel, Emma; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Jõhvik, Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärk oli uurida aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) sümptomite seost söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomitega. Valim koosnes 150 inimesest, kes täitsid enesekohased küsimustikud ATH, söömishäirete, vältiva/piirava toitumishäire, depressiooni ja ärevuse kohta. Töös rakendati korrelatsioon-, regressioon- ja medieerimisanalüüse. Korrelatsioonanalüüsidest selgus, et ATH sümptomid korreleeruvad tugevaimalt vältiva/piirava toitumishäire sensoorse tundlikkuse profiiliga. ATH ja söömishäirete sümptomite vahel esines tugevaim seos liigsöömisega. Regressioonanalüüsist selgus, et ATH sümptomid ennustavad osaliselt vältiva/piirava toitumishäire profiile ja söömishäirete sümptomeid. Medieerimisanalüüsist selgus, et depressioon ja ärevus vahendavad osalist seost ATH, söömishäirete ja vältiva/piirava toitumishäire sümptomite vahel. Kuna ATH ning söömis- ja toitumishäired on üsna sageli esinevad häired, on oluline uurida ka nende komorbiidsust, et osata neid paremini ennetada ja ravida.Kirje Nutiseadme omamise mõju 4–6-aastaste vabamängule(Tartu Ülikool, 2025) Plato, Annaliisa; Aru, Jaan, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida hüpoteesi, et nutiseadmete liigne kasutamine mõjutab loovust negatiivselt (Aru & Rozgonjuk, 2022). Tööga sooviti uurida nutiseadmete ja loovuse seost lastel vabamängu kontekstis. Töö eesmärgiks oli teada saada, kuidas nutiseadme omamine mõjutab 4–6-aastaste laste motivatsiooni osaleda vabamängus. Selle uurimiseks viidi läbi küsitlus lapsevanemate seas. Lastele loodi ülesanne, kus tuli järjestada esitatud kaardid meeldivuse järjekorras, kaartide peal olid erinevad tegevused, muuhulgas mitmed mängimisega seotud tegevused ja nutiseadmes olemine. Valim koosnes 18-st 4–6-aastasest lapsest ja nende vanematest, kellest 8 omas isiklikku nutiseadet ning 10 ei omanud isiklikku nutiseadet. Hoolimata väikesest valimist leiti, et isiklikku nutiseadet omavad lapsed osalevad vähem vabamängus. Lisaks selgus, et nutiseadmeid eelistavad lapsed eelistavad vähem vabamängu, raamatute lugemist ja õppimist. Antud tulemused viitavad, et antud teema vajab edasist ja täiendavat uurimist ning nutiseadme isiklik omamine varases eas võib mõjutada laste vabamängu.Kirje Depressiooni sümptomite seos väärtustega(Tartu Ülikool, 2025) Pihelgas, Anna-Maria; Tamm, Anni, juhendaja; Soidla, Kärol, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uuringu eesmärk oli leida depressiooni soodumuse ja põhiväärtuste vahelisi seoseid. Uuriti ka taustategurite seoseid depressiooni sümptomite ning väärtuste esinemisega. Uuringus osales 166 täiskasvanut, kellest 134 (81%) olid naised ja 28 (17%) mehed ning kelle vanus varieerus 19-70 eluaasta vahel, keskmise vanusega 30 (SD = 13,29). Uuringus osalejad täitsid emotsionaalse enesetunde küsimustiku ning Schwartzi 21 küsimusega portreeküsimustiku. Koguvalimist 50%-l esines soodumus depressioonile ning depressioon oli kõrgem madalama sissetuleku ning haridusega inimestel. Samuti korreleerus vanus depressiooni ning kogemusele avatuse ja eneseupitamise väärtustega negatiivselt. Depressiooni soodumusega ning soodumuseta inimestes ei esinenud statistiliselt olulisi erinevusi põhiväärtustes.Kirje Eesti laste ärevuse sümptomite seosed sotsiaalsete suhetega Eesti laste vaimse tervise uuringu andmete põhjal(Tartu Ülikool, 2025) Philips, Annabel; Konstabel, Kenn, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutUurimistöö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti laste ärevuse näitajate ning nende sotsiaalsete suhete vahel. Sotsiaalsete suhete all mõeldakse antud töös noorte pere- ja sõprussuhteid. Uurimistöö toetub andmete osas Tervise Arengu Instituudi, Tartu ülikooli ja Turu-uuringute AS poolt läbiviidavale Laste vaimse tervise uuringule (LVTU). Uuringus osales 471 kooliõpilast vanuses 11 - 17 eluaastat. Noorema grupi moodustasid 11 - 14-aastased õpilased ning vanema grupi õpilased vanusega 15 ja sellest vanemad. Uurimustöö tulemused näitasid, et tüdrukutel esines ärevuse ilminguid rohkem kui poistel. Lisaks leiti, et kvaliteetsed sõprussuhted on negatiivses seoses noorte ärevuse näitajatega ning vägivaldsed peresuhted on ärevuse skooriga positiivses seoses. Samuti selgus, et kvaliteetsetel sõprussuhetel oli antud uurimuses suurim ennustamisvõime ärevuse üldskoorile. Tulemustest järeldub, et noorte ärevuse ja sotsiaalsete suhete vahel on seos ning noorte heaolu toetamiseks tuleb valida vastavad toetus- ning sekkumismeetodid.Kirje Tudengite küsitavate teaduspraktikate suhtes kujunenud hoiakute muutmine(Tartu Ülikool, 2025) Petermann, Ege-Ly; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKüsitavad teaduspraktikad on halli alasse kuuluvad ja teaduse usaldusväärsust kahjustavad käitumisviisid. Uurimistöö eesmärgiks oli leida elemendid, mis mõjutavad küsitavate teaduspraktikate suhtes hoiakute kujunemist magistrantidel ning integreerida neid eetikaõpetuses. Uuringus osales kokku 99 inimest. Töö koosnes mitmest osast: eksperimentaal- ja kontrollgrupi hoiakuid mõõdeti enne ja pärast 70-80-minutilist sekkumist ning 1 kuu möödudes. Katseisikud hindasid küsitavate teaduspraktikate (andmete selektiivne raporteerimine, tagantjärele hüpoteesi püstitamine ja andmete kustutamine) eetilist lubatavust kuue vinjeti kaudu, mis sisaldasid ka paralleelversioone ja olemasolevate uuringute arvu tasemeid. Katseisikud hindasid ka teaduseetikast arusaamist. Hüpoteesid ei leidnud kinnitust. Tudengid hindasid andmete kustutamist läbivalt eetiliselt lubamatumaks kui selektiivset raporteerimist ja tagantjärele hüpoteesi muutmist. Leiti seos teaduseetikast arusaamise ja selektiivse raporteerimise eetilisusele antud hinnangu vahel.