Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 907

Tartu Ülikooli imidž üliõpilaste ja õppejõudude hulgas ning ülikoolisisesed suhted 1994. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 1994) Randpõld, Ave; Valk, Raivo; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mälu arengu uuring: erinevat tüüpi materjali organiseerimise seos meenutustulemusega
(Tartu Ülikool, 1998) Seepter, Kristina; Toomela, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Liikumiskiiruse muutuse taju tingitud potentsiaalide analüüs ja kinemaatilise energia mudel : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Uusberg, Andero; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tiigi efekt Eesti kõrgkoolide näitel: erinevused üliõpilaste akadeemilises enesetõhususes erineva akadeemilise selektiivsusega kõrgkoolides
(Tartu Ülikool, 2011) Liivalaid, Liisi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Noorsportlaste spordimotivatsiooni aspektid iluvõimlejate ja showtantsijate näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Seppa, Kertu; Matsi, Jorgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärgiks oli võrrelda 12–21-aastaste iluvõimlejate ja showtantsijate spordimotivatsiooni aspekte. Selleks kasutasin järgnevaid spordimotivatsiooni küsimustikke: Harjutusmotivatsiooni küsimustik (Markland, Ingledew, Hardy 1997) ja 2x2 Saavutusmotivatsiooni küsimustik (Wang, Biddle, Elliot 2007). Lisaks võrdlesin 16 – 21- aastaste tantsijate ja iluvõimlejate tulemusi 18–21-aastaste Eesti naiste tulemustega (Allikas: J. Matsi 2009. aasta magistritöö). Uurisin motivatsiooni-küsimustike alaskaalade keskmisi tulemusi – leidsin korrelatsioone vanusega ja erinevusi vanusegruppide vahel. Uurisin sisemist ja välist motivatsiooni, võrreldes tantsijaid ja iluvõimlejaid omavahel.
Vanemate ja õpetajate arvamused laste soovitavatest isiksuseomadustest
(Tartu Ülikool, 2012) Palu, Katrin; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk on uurida, kas lastevanemate ja õpetajate hinnangutes laste isiksuseomaduste sotsiaalsele soovitavusele on erinevusi, kas vanemad ja õpetajad hindavad laste isiksuseomadusi erinevalt. Laste isiksust mõõdeti HiPIC skaala 5 faktori alusel (heatahtlikkus, meelekindlus, ekstravertsus, kujutlusvõime ja emotsionaalne stabiilsus). Tulemuste põhjal võib öelda, et laste isiksuseomaduste hindamisel langesid lastevanemate ja õpetajate arvamused kokku ainult meelekindluse hinnangutes. Laste sotsiaalselt soovitumaks isiksuseomaduseks nii lapsevanemate kui ka õpetajate arvamuste põhjal oli kujutlusvõime. Käesoleva töö tulemuste põhjal võib väita, et õpetajatel ega ka lastevanematel ei olnud laste sotsiaalselt soovitavate isiksuseomaduste suhtes eriarvamusi, mis oleks olnud sõltuvuses lapse vanusest.
Isiksuse seadumuste seos religioossusega venelaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2012) Uuk-Areda, Raul; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Seminaritöös on uuritud isiksuse seadumuste seost religioossusega venelaste hulgas ja sugudel põhinevaid erinevusi. Töös uuriti üle 10.000 Vene Föderatsioonis elava noore inimese vastuseid nende seostele religiooniga. Lisaks sellele täitsid vastajad lühikese, 30-nest küsimusest koosneva isiksuse küsimustiku. Saadud tulemused kinnitavad avatuse ja meelekindluse seost religioossusega. Saab kindlalt väita, et religioon ja religioossus on väga laiaulatuslikud, seda saab täheldada nii naiste, kui ka meeste hulgas. Religioosse isiku puhul on täheldatav positiivne tendents ekstravertsusele, sotsiaalsusele, avatusele ja meelekindlusele. Religioossuse raames ilmnevad väiksed naiste-meeste erinevused. Samas on alati oluline meeles pidada valimist tulenevaid võimalikke prognoositavaid kaldeid. Käesoleva analüüsi alusküsitlustes on valimi moodustamisel naiste suur ülekaal. Konkreetse töö ja selle alusmaterjalide valguses väidan, et pigem eristavad erinevaid sugupooli elu argipäevased pisiasjad, mille märkamine on kaaslaste mõistmiseks oluline.
Eesti ning eestivene mees- ja naissoost õpilaste arusaamad iseseisvusest ning selle tähtsus nende jaoks
(Tartu Ülikool, 2012) Reiljan, Maria; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida iseseisvuse mõistet eesti- ja Eestis elavatel vene teismelistel vanuses 11-15 eluaastat, võrrelda seda soo lõikes ning vaadelda, kui tähtsaks peavad teismelised iseseisvust enda jaoks. Uurimuses osales õpilasi 36st eesti ja vene koolist, kokku 596 õpilast. Uurisin, kuidas määratlevad teismelised iseseisvuse mõistet endi jaoks, vastates lahtisele küsimusele „Mida tähendab sinu jaoks olla iseseisev?“. Iseseisvuse tähtsuse võrdlemise mõõtevahenditena kasutasin Schwartzi Portreemeetodi (Schwartz, 2001) väidet „Tema jaoks on oluline ise otsustada, mida teha; talle meeldib olla vaba ja sõltumatu teistest“ ning Õpilase väärtuste testi (T. Tulviste) väärtust „iseseisev“. Tulemused näitasid, et eesti ja vene koolide õpilaste arusaam iseseisvusest ei erinenud oluliselt ning et naised tõid iseseisvuse mõiste all võrreldes meestega välja rohkem teistest inimestest sõltumatust. Üldiselt hindasid õpilased iseseisvust endi jaoks suhteliselt tähtsaks väärtuseks. Tulemustest selgus veel, et õpilased, kes mõistavad iseseisvust kui ise ja teiste abita hakkama saamist, hindavad seda kõrgemalt kui õpilased, kelle jaoks iseseisvus tähendab üksi hakkama saamist.
Emotsioonide struktuur ja emotsionaalsete häirete tunnused Eesti normvalimis
(Tartu Ülikool, 2012) Viks, Gerda; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud näitavad, et positiivne afekt ja negatiivne afekt on meeleolu kaks peamist dimensiooni (Watson & Clark, 1994; Roberts & Kassel, 1996). Selge on ka, et positiivne ja negatiivne afekt on omavahel kaks erinevat dimensiooni. Positiivse afektiga inimesed on energilised, elunautivad, meelekindlad ning negatiivse afektiga inimesed kogevad negatiivsemaid tundeid nagu näiteks kurbus, ärevus ja süü. On selgunud, et positiivse ja negatiivse afekti proportsioon on oluline tegur, et kategoriseerida meeleolu ja ärevuse probleeme (Joiner, 1996). Antud uuringu jooksul selgus, et positiivse afektiivsusega inimestel on vähem depressiivsuse sümptomeid ning, et ärevushäirete ja depressiooniga inimestel on kõrgem negatiivne afektiivsus kui tervetel.
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
Subjektiivse heaolu ja religiooni seos Eestis
(Tartu Ülikool, 2012) Kull, Maria; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Eestis seos religioossuse ja subjektiivse heaolu vahel. Töö hüpoteesiks oli, et varasemalt USA ja Jaapani andmetel leitud seos heaolu ja religioossuse vahel kehtib ka Eesti valimil. Valimi moodustab 5151 Eestis elavat naissoost ja meessoost isikut vanuses 15-100 eluaastat, keskmise vanusega 48,9 eluaastat. Isikud saadi valimisse Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey; ESS) andmebaasist. Tulemused näitavad, et Eestis elavad eestlased on märgatavalt vähem religioossed kui venelased. Samas on eestlastel võrreldes venelastega oluliselt kõrgem subjektiivse heaolu määr. Subjektiivse heaolu indeksi (SWB) ja religioossuse vahel seos puudub, r = 0,02. Vanuse arvesse võtmisel tekib aga religioossuse ja heaolu vahel statistiliselt oluline positiivne seos ning seda eriti eestlaste seas, r = 0,12 (p = 0.001). Nii eestlaste ega venelaste lõikes ei ole religiooni kuuluvad inimesed kõrgema heaolu määraga kui religiooni mitte kuuluvad inimesed; samuti puudub selge seos palvetamise sageduse ning heaolu vahel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis esineb religioossuse ja heaolu vahel nõrk positiivse seos, mis ilmneb vaid vanuseliste erinevuste arvesse võtmisel.
Maa- ja linnakoolide õpilaste enesekohaste hoiakute võrdlus Tartu Ülikooli teaduskooli õpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Püsiäinen, Anita; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö põhiliseks eesmärgiks oli uurida maa- ja linnakoolide võimekate õpilaste erinevusi enesekohastes hoiakutes ning kontrollida õpiedu ja kooli asukoha koosmõju nende avaldumisele Tartu Ülikooli teaduskoolis osalejate peal. Enesekohaste hoiakutena käsitleti üldist ja akadeemilist enesehinnangut ning enesetõhusust. Enesekohaste hoiakute mõõtmiseks kasutati Rosenbergi Enesehinnangu skaalat (Pullmann ja Allik, 2000), akadeemilise enesetõhususe (Üpraus, 2009) ja tajutud enesetõhususe küsimustikke (Rimm ja Jerusalem, 1988). Õpiedukuse hindamiseks arvutati õpilase keskmine hinne, toetudes tema hinnangutele kõige enam saadavatest hinnetest mitmes aines. Tulemus näitas, et maa- ja linna taustaga õpilaste erinevus enesekohastes hoiakutes on seletatav nende kooliedu kaudu, mis avaldus linnas õppivate noorte puhul vastassuunalises ning nende maakoolides õppivate kaaslaste näol samasuunalises seoses keskmise hindega. Eelnevat seletati linnakoolide akadeemiliselt nõudlikuma keskkonnaga.
Testi tulemuse seos testi täitmise motivatsiooniga Tartu Ülikooli akadeemilise testi näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Silm, Gerli; Must, Olev, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas seminaritöös uuriti Tartu Ülikooli akadeemilise testi näitel, kuidas testi täitmise motivatsioon võib mõjutada testi tulemusi. Vaadeldi kahte gruppi inimesi, kes 2010. aastal täitsid akadeemilist testi. Üks grupp tegi seda kooli sisseastumise eesmärgil (N=1102), teine grupp kursuse „Tunne iseennast“ raames (N=143). Eeldati, et esimesel juhul ollakse rohkem motiveeritud testi täitma, kuna sellel on olulised tagajärjed ehk kõrge olulisus. Püstitati kaks hüpoteesi: 1) Ülikooli sisseastumise eesmärgil sooritatud akadeemilise testi tulemused on keskmiselt kõrgemad, kui „Tunne iseennast“ kursuse raames saadud testi tulemused; 2) Meeste puhul on tulemuste erinevus madala ja kõrge olulisusega testi puhul suurem kui naiste puhul. Mõlemad hüpoteesid leidsid kinnitust. Keskmised tulemused olid kõrge olulisusega testi puhul kõrgemad (efekti suurus d=0,35) ning motivatsiooniline tingimus mõjutas meessoost testitäitjaid (d=0,59) rohkem kui naissoost testitäitjaid (d=0,21).
Silmapilgutuste seosed subjektiivse väsimustunde ja CFF-mõõtmiste tulemustega
(Tartu Ülikool, 2012) Vähi, Johannes; Kuldkepp, Nele, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata subjektiivsete (mõõdetuna Borg CR10-skaalal) ja objektiivsete (mõõdetuna vilkumise sulandumise kriitilise läve ehk CFF-meetodil) väsimusehinnangute suhet spontaansete silmapilgutuste parameetritega. Pilgutused ja väsimuse hinnangud salvestati enne ja pärast monotoonse loomuga katset. Leiti, et väsimuse kasvades silmapilgutused sagenesid; nende kestus pikenes ja intervallid vähenesid. Vastuolus seniste uuringutega leiti, et väsimuse kasvades tõusis ka pilgutuste keskmine amplituud. Tõenäoliselt peituvad selle põhjused katseisikutele antud instruktsioonis, milles neil paluti silmapilgutusi vältida. Kokkuvõttes leiti, et peale pilgutuste amplituudi, ei ennustanud CFFmõõtmised ega Borg CR10 vastused statistiliselt olulisel määral muid silmapilgutuste omadusi.
Täidesaatvate funktsioonide roll 7-11 aastaste laste teksti mõistmisel
(Tartu Ülikool, 2012) Kruus, Mari-Ann; Männamaa, Mairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks on selgitada, kas ja kuidas täidesaatvad funktsioonid, mõjutavad tekstist arusaamist algklassides. Selleks viidi tavakoolis tavaprogrammi järgi õppivate 1.-3. klassi lastega läbi testipakett, mis mõõtis teksti mõistmist, vaba meenutamise võimet, suunatud meenutamise võimet, tähelepanu, töömälu, planeerimist, verbaalseid võimeid ja mitteverbaalset IQ-d. Tulemustest selgus, et teksti mõistmise ja täidesaatvate funktsioonide vahel olulisi seoseid ei ole, statistiliselt oluline seos esineb aga teksti mõistmise ja verbaalsete võimete vahel. Uuringu tulemused näitasid, et algklassides õppivate laste teksti mõistmist mõjutavaid täidesaatvaid funktsioone tuleks edaspidi uurida suurema valimiga ja kasutada teksti mõistmise hindamiseks ka teisi mõõtevahendeid.
Inimeste implitsiitsed ja eksplitsiitsed ettekujutused enda moraalsusest
(Tartu Ülikool, 2012) Mišinite, Audra; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli täpsemalt uurida ja ülekontrollida klassikalisi teooriaid sugudevahelistest erinevustest moraalisuunitluses ning selleks kasutati, lisaks eksplitsiitsetele testidele, ka IAT testi (Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test). Erinevatest teaduskondadest 110 tudengitele esitati kolmeosaline test, mis koosnes implitsiitsest testist ja eksplitsiitsetest moraaliga seotud sõnade hindamise testist ning situatsioonikirjeldusi hõlmavast testist. Konkreetselt keskenduti kahele moraali puudutavale hoiakule: hoolitsus vs õiglus ning ausus vs valelikkus. Eelpool nimetatud hoiakuid vaadeldi lähtudes nii väärtuste oluliseks hindamise seisukohalt inimestevahelises suhtluses kui ka enda iseloomukalduvustena esinemiselt. Ootuspäraselt ilmnes, et implitsiitselt kalduvad naised, võrreldes meestega, hoolitsust olulisemaks väärtuseks pidama kui õiglust ning samuti hindavad naised ka oma iseloomu vähem aususe poole kalduvaks. Samas aga näitas 3-osalise testi tulemuste analüüs, et nii selgepiirilist eristust sugudevahelise erinevuse osas (naised on hoolitsevamad ja mehed õiglasemad) siiski teha ei saa. Näiteks eksplitsiitse testi tulemused esitasid hoopis erinevaid moraalisuunitluse mustreid. Kinnitust sai aga hüpotees, et erinevalt soopõhistest mõjutustest võib moraalisuunitlusele mõju avaldada ka aktuaalne tegevus- või töövaldkond. Lisaks saab antud testi piires teha ka järelduse, et võib-olla kontekstivabadel väärtusmõistetel põhinevate IAT testi ja eksplitsiitse testi tulemused ei pakugi nii usaldusväärseid tulemusi, et saaks ka konkreetsetes situatsioonides prognoosida inimeste käitumist.
Viie- kuni 7aastaste eesti laste kõnest arusaamise uurimine Reynelli testi abil
(Tartu Ülikool, 2012) Vahe, Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritööga uuriti 5,1 kuni 7,2 aastaste eesti laste kõnest arusaamist kasutades selleks Reynelli testi (Reynell Developmental Language Scales III) eestikeelset versiooni ning pöörates erilist tähelepanu võimalikele soolistele erinevustele. Kokku kuulus valimisse 337 last Tartu erinevatest lasteaedadest, neist 169 poisid ja 168 tüdrukud. Töös leiti testi kvartiilid kõigile vanuserühmadele poole aasta kaupa. Hüpotees, et tüdrukute skoorid kõne mõistmisel on kõrgemad kui poistel, ei leidnud kinnitust. Üheski vanuserühmas polnud tüdrukute ja poiste vahel statistiliselt olulist erinevust. Välja on toodud kõige sagedasemad vead, mida lapsed testi sooritades tegid ning nende võimalikud põhjused. Samuti leidub töös soovitusi ülesannete järjekorra ning küsimuste tõlkevõimaluste kohta. Kuna suurem osa lastest olid sama testi täitnud 1.5 aastat tagasi, huvituti ka seostest esimese ja teise testimiskorra vahel.
Self-evaluations of selected executive functions in two age group samples
(Tartu Ülikool, 2012) Tkatšuk, Anna; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
This study assesses the differences between self-evaluations of selected executive functions in two age group samples of both genders. Self-report measures of attention, control, self- esteem, anxiety, self- worth and action style were used to address this aims. This study confirmed that age significantly affects the scores of self-evaluations in almost all the fields of research. In addition, possible perspective of using current battery of measures in future studies is discussed.
Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni võrdlus
(Tartu Ülikool, 2012) Einaste, Ingi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Minu põhiliseks eesmärgiks antud seminaritöös oli uurida akadeemilise motivatsiooni ja enesetõhususe erinevust Eesti kõrgkoolides (Tartu ülikool, Tallinna ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Eesti infotehnoloogia kolledž) matemaatikat ja informaatikat õppivate üliõpilaste seas. Sealjuures vaatlesin soolisi erinevusi nii akadeemilises motivatsioonis kui ka akadeemilises enesetõhususes. Töö tähtsaks osaks oli ka Academic Motivation Scale (AMS-C 28) College (CEGEP) Version (AMS) kohandamine eesti keelde, et seda antud uuringus kasutada. Küsimustikud toimetati üliõpilasteni interneti vahendusel TÜPH uuringute keskkonnas. Tulemused näitasid, et naistel oli nii suurem motivatsioon kui ka enesetõhusus. Akadeemilise motivatsiooni tase erines vähesel määral Tallinna ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Akadeemilises enesetõhususes leidus erinevus Eesti infotehnoloogia kolledži ning Tallinna tehnikaülikooli vahel. Andmeanalüüs näitas AMS-i kõrget sisereliaablust, Cronbachi α=0.76.

Sirvi

Sirvi Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology Kuupäev järgi