Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology
Permanent URI for this collection
Browse
Browsing Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology by Issue Date
Now showing 1 - 20 of 831
Results Per Page
Sort Options
Item Mälu arengu uuring: erinevat tüüpi materjali organiseerimise seos meenutustulemusega(Tartu Ülikool, 1998) Seepter, Kristina; Toomela, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Liikumiskiiruse muutuse taju tingitud potentsiaalide analüüs ja kinemaatilise energia mudel : bakalaureusetöö(Tartu Ülikool, 2004) Uusberg, Andero; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Tiigi efekt Eesti kõrgkoolide näitel: erinevused üliõpilaste akadeemilises enesetõhususes erineva akadeemilise selektiivsusega kõrgkoolides(Tartu Ülikool, 2011) Liivalaid, Liisi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutItem Enesehinnangu ja meisterlikkusest hoidumise eesmärkide roll noorsportlaste spordist väljalangemisel. Longituuduuring(Tartu Ülikool, 2012) Koorits, Gerd; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö näol on tegemist longituuduuringu jätkuga (Utsal, 2008; Rattas, 2012), mille eesmärgiks on uurida enesehinnangu, saavutuseesmärkide, tajutava juhendamise ja spordile pühendumise rolli noorsportlaste spordist väljalangemisel. Uurimuse valim koosneb 214-st 2007/2008 Tartu linnas regulaarselt sporditegevusel osalenud lapsest (vanuses 7-13 aastat, neist 147 x-poisid, 67 y-tüdrukud) kes on vastavalt nende spordiga seotuse tüübile 2012. aastal jaotatud kolme rühma: a) samal spordialal jätkajad (n = 79), b) spordiala vahetanud (n = 77) ning c) sporditegemisest loobunud (n = 58). Käesoleva seminaritöö raames on kogutud kordusandmed spordiala vahetanud lastelt (n = 15), samal spordialal jätkajate kordusandmed (n = 55) on kogutud Rattase poolt (2012) ning sporditegemisest loobunud laste kohta kordusandmed puuduvad. Mõõtmisvahenditena on kasutatud Spordile Pühendumise Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; The Sport Commitment Model; Scanlan, Carpenter, Schmidt, & Keeler 1993), 2x2 Saavutusmotivatatsiooni Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; 2x2 Achievement Goals Questionnaire of Sport; Wang, Biddler & Elliot 2007), Rosenbergi Enesehinnangu Skaala (eesti keeles Pulmann & Allik, 2000; The Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg 1965) ning Spordi Eestvedamise Küsimustiku eesti keelde adapteeritud versioone (eesti keeles Sirge, 2008; Leadership Scale in Sport, LSS; Challadurai & Saleh, 1980). Tulemused näitasid, et madala enesehinnanguga lapsed on kõrgema meisterlikkusest hoidumise motivatsiooniga võrreldes keskmise või kõrge enesehinnanguga lastega. Samuti eristab sporditegemisest loobunud lapsi jätkajatest madala enesehinnangu ja kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsiooni kombinatsioon. Sellest tulenevalt võib arutleda, et madala enesehinnangu ning kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsioon võib ennustada sporditegevusest väljalangemist.Item Suhteline ilmajäetus ja rahulolek Eestis ja Rootsis: empiirilise võrdluse katse(Tartu Ülikool, 2012) Tobreluts, Talis; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMinu seminaritöö eesmärgiks oli analüüsida relatiivse deprivatsiooni ja relatiivse gratifikatsiooni väljendumist võrdlevalt Eestis ja Rootsis. Maade valikut inspireerisid ühelt poolt riikide kuulumine eri heaolumudeli rühma ning teiselt poolt Eesti ja Rootsi suur erinevus sotsiaalse ebavõrdsuse (Gini koefitsient) näitajas. Lähtudes Wilkinsoni ja Picketti (2007) teooriast käsitlen relatiivset deprivatsiooni kui ebavõrdsetes ühiskondades levinud probleemi. Relatiivne deprivatsioon (RD) ehk suhteline ilmajäetus ja relatiivne gratifikatsioon (RG) ehk suhteline rahulolek on vaadeldavad indiviidi vajaduste rahuloleku skaala kahe otspunktina, millest esimesega on laialt Eesti uurijad tegelenud (Kutsar, 1995, 1997; Trumm ja Kasearu, 2009), teine aga on põhjendamatult tähelepanuta jäänud. Analüüs põhineb Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmetel; andmed analüüsisin statistikapaketiga SPSS 20. Analüüsist selgus, et võrdsustavas Rootsi ühiskonnas on RD grupp väiksem kui oluliselt ebavõrdsemas Eestis; mõlemas riigis on RD grupp kogenud RG grupiga võrreldes rohkem ilmajäetust; RD grupi keskmised enesetundehinnangud on mõlemas riigis negatiivse suunaga ning RD grupp on RG grupiga võrreldes keskmiselt sotsiaalpoliitiliselt võrdsustavama hoiakuga. AbstractItem Differences in self-evaluations of male and female students of the institutes of higher education of Estonia(Tartu Ülikool, 2012) Künnapas, Mikk; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutMy aim in the present seminar paper was to find out whether the scores for males and females differ in academic and general self-efficacy, and in extrinsic and intrinsic motivation. Self-evaluations where measured with the academic self-efficacy scale (Üpraus, 2009), the Estonian version of the General Self-Efficacy Scale (Rimm and Jerusalemm, 1999) and the Estonian version of the Academic Motivation Scale (AMS-C 28) (Mägi, 2011). I used the SPSS program for my data analysis. The results showed that compared to males, females’ extrinsic motivation is significantly higher. The effect size is d=-0.416. Also females have higher intrinsic motivation than males. The effect size is d=-0.348. Additionally, females had higher mean level of academic self-efficacy than males. The effect size is d=-0.307. Only in general self-efficacy there were no significant gender differences found. Effect size is d=0.295.Possible reasons for the results are discussed and also the possibilities for further research.Item 5-15 küsimustiku kohandamine eesti keelde väga madala sünnikaaluga sügavalt enneaegsena sündinud laste valimil(Tartu Ülikool, 2012) Lust, Monika; Tänavsuu, Triinu, juhendaja; Elias, Ailen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutSeminaritöö peamiseks eesmärgiks oli 5-15 (FTF) küsimustiku (Parent questionnaire for evaluation of development and behaviour in 5 – 15-year old children) kohandamine eesti keelde ning selle kliinilise valiidsuse kontrollimine väga madala sünnikaaluga sügavalt enneaegsena sündinud laste valimil (valimisse kuulus 27 last). 5- 15 vanemaküsimustik loodi ADHD (Attention deficit hyperactivity disorder) ja sellega kaasuvate häirete ning teiste psühholoogilise häirete diagnoosimise ühe etapina. Testi kasutusvaldkondade hulka kuuluvad: esialgse idee saamine sellest, kas lapsel võib esineda mõni spetsiifiline ja diagnoositav neuropsühhiaatriline häire; lapse kognitiivse ja käitumusliku staatuse hindamine; sõeluuringu läbiviimise vahend. Konvergentse valiidsuse hindamisel võrreldi seoseid FTF testi ja PEP-R (Psychoeducational Profile Revised) testi vastavate allskaalade vahel. Lisaks uuriti FTF testi reliaablust (skaalade sisemine reliaablus ja vanemate kui hindajate vaheline reliaablus) ning tulemuste seost taustaandmetega. FTF testi adapteerimine on klinistide seisukohalt oluline, kuna annab nende käsutusse lapsevanema hinnangule toetuva küsimustiku, mis võimaldab hinnata lapse arengut ja arenguraskusi mitmetest aspektidest lähtuvalt. 5-15 testis uuritavateks valdkondadeks on motoorsed oskused, tegevuse planeerimise ja täideviimisega seotud funktsioonid , taju, mälu, keelekasutus, õppimine, sotsiaalsed oskused ja emotsionaalsed ning käitumuslikud probleemid. Katsetulemustes avaldus, et FTF ja PEP-R vastavate skaalade vahel esinevad keskmised kuni tugevad statistiliselt olulised korrelatsioonid. Testi sisereliaabluse näitajad olid enamike skaalade puhul head kuni suurepärased. Üldist vanemate kui hindajate vahelist realiaablust võib pidada suhteliselt heaks. Üldiselt kinnitasid tulemused 5-15 testi valiidsust ja reliaablust kliinilises kontekstis.Item Self-evaluations of selected executive functions in two age group samples(Tartu Ülikool, 2012) Tkatšuk, Anna; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutThis study assesses the differences between self-evaluations of selected executive functions in two age group samples of both genders. Self-report measures of attention, control, self- esteem, anxiety, self- worth and action style were used to address this aims. This study confirmed that age significantly affects the scores of self-evaluations in almost all the fields of research. In addition, possible perspective of using current battery of measures in future studies is discussed.Item Põhikooli 2 ja 3 astme õpilaste enesekohaste hoiakute võrdlus Võru maakonna koolide näitel(Tartu Ülikool, 2012) Juurik, Kätlin; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida põhikooli õpilaste enesekohaste hoiakute erinevusi erinevates vanuseastmetes – üldist enesehinnangut, akadeemilist enesehinnangut, üldist enesetõhusust, akadeemilist enesetõhusust ning huvi ja motivatsiooni. Samuti uurisin hoiakute seost keskmise koolihindega. Valimisse kuulus 71 õpilast, 5-st erinevast Võru maakonna koolist, andmed koguti 12-13 ja 15-16 aastaste õpilaste seast. Õpilased täitsid enesekohaste hoiakute küsimustiku elektrooniliselt e Formularis. Tulemused näitasid, et keskmisel hindel on kõigi eelpool mainitud hoiakutega positiivne korrelatsioon. Kõrgeimad statistiliselt olulised korrelatsioonid keskmisel hindel olid huvide ja motivatsiooni (r = 0,718, p < 0,01) ning akadeemilise enesetõhususe (r = 0,631, p < 0,01) skaalaga. 12-13 aastaste ja 15-16 aastaste õpilaste enesekohaste hoiakute ning huvi ja motivatsiooni skaalade keskmiste skooride vahel ilmnes statistiliselt oluline erinevus akadeemilise enesetõhususe (p =0,029) ning huvi ja motivatsiooni (p = 0,028) skaalal.Item Raamistuse efekt ja tuumajaama problemaatika: kognitiivsete ülesannete analüüsi meetod(Tartu Ülikool, 2012) Mets, Mihkel; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevl uurimusel on kolm eesmärki: a) Uurida, kas positiivselt või negatiivselt raamistatud sissejuhatav tekst mõjutab, mis aspekte katseisikud oluliseks peavad Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses b) Kas probleemi sissejuhatav tekst mõjutab katsesikute eelistusi Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses. c) analüüsida tulemusi ja otsustusstrateegiaid mis tulemusteni viisid. Selle uurimiseks viisin läbi eksperimendi, mille käigus eesti rahvusest mees- ja naissoost katseisikud (N= 41) vanuses 17-35 (Mean= 22,0, SD= 3,4) lugesid positiivselt ja negatiivselt raamistatud sissejuhatavat tekstilõiku. Seejärel intervjueeriti katseisikuid kognitiivsete ülesannete analüüsi meetodil põhineva intervjueerimistehnikaga. Katseisikud nimetasid nende meelest tähtsaid aspekte Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses. Lõpuks otsustasid katseisikud, kas nad on Eestisse tuumajaama rajamise poolt või vastu. Tulemused näitavad, et positiivselt või negatiivselt raamistatud tekstilõigu lugemine ei muuda katseiskute poolt välja toodavaid aspekte ja sissejuhatava teksti raamistus mõjutab meeste ja naiste eelistusi erinevalt.Item Hirmu seos seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel(Tartu Ülikool, 2012) Puusemp, Helen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida hirmu seost seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel, kasutades Eesti laste Isiksuse-, Käitumise- ja Terviseuuringu raames kogutud andmeid. Uurimuses osales 993 Tartus või Tartu ümbruses elavat 16-31 aasta vanust teismelist ja noort (M=21,6, SD=3,5), kes täitsid hirmuskaala ja seisundi- ja püsiärevuse skaalad (STAI; Spielberger jt, 1983). Tulemused näitavad, et nii koguhirmu kui ka üksikute hirmuväidete skoorid on statistiliselt oluliselt seotud nii seisundi- kui ka püsiärevusega. Mõlema kohordi naistel olid nii hirmu kui ka ärevuse näitajad kõrgemad kui sama vanusegrupi meestel. Vanuse kasvades hirmud ja ärevus pigem vähenevad, kuigi statistiliselt olulist erinevust noorema ja vanema kohordi hirmu ja ärevuse suurustes ei olnud.Item Implitsiitse ärevusega seotud kognitiivsed protsessid ja nende seos küsimustikuga mõõdetud ärevuse ning neurootilisusega(Tartu Ülikool, 2012) Narits, Taavi; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärgiks oli mõõta ärevusega seotud kognitiivseid protsesse implitsiitselt ja võrrelda seejärel tulemusi enesekohase küsimustikuga kogutud andmetega ärevuse ja neurootilisuse kohta. Katse teostamiseks kasutati vabavara programmi nimega PEBL ehk Psychology Experiment Building Language, mis on mõeldud just arvuti-põhiste psühholoogiliste eksperimentide läbiviimisel kasutamiseks. Test koosnes kuuest osast: 1) (IAT) implitsiitne assotsiatsioonitest 2) afektiivse praimimise ülesanne 3) visuaalse tähelepanu ümberlülitamise ülesanne 4) enesekohane küsimustik hetkeärevuse hindamiseks 5) enesekohane küsimustik üldise ärevuse hindamiseks 6) Suure Viisiku isiksuseküsimustik (S5). Testist võttis osa 114 inimest (80 naist ja 34 meest), kelle keskmine vanus oli 24,4 aastat. Käesoleva uurimuse tulemused näitasid, et implitsiitse assotsiatsioonitestiga mõõdetud ärevus ei seostunud enesekohaste küsimustikega mõõdetud hetke – ja üldärevusega ega ka neurootilisusega. Negatiivne afektiivne praimimine seostus küsimustikuga mõõdetud neurootilisusega ja üldise ärevuse tasemega aga mitte hetkeärevuse tasemega. Tähelepanu ümberlülitamise osas ilmnes, et kõrge seisundiärevusega katseisikutel võttis rohkem aega negatiivselt või ähvardavalt stiimulilt tähelepanu ümberjuhtimine, kui positiivselt stiimulilt, kuid statistiliselt olulist tulemust siiski selle testiga ei saavutatud.Item Meeste valdkonnas töötavatel naistel on saavutatu üle suurem rahulolu kui naiste erialadel töötavatel naistel(Tartu Ülikool, 2012) Veiler, Anu; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolevas töös uuriti naiste soorolli tajumist ja rollikonflikti seoses elukutsega, kuidas mõjutab naiste tööalast rahulolu töötamine tradistiooniliselt meeste erialadel. Väärtuste uurimiseks kasutati Portrait Value Questionnaire (PVQ), mille abil selgus, et ei esine erinevust naiste vahel, kes töötavad mehelikel või naiselikel erialadel. Eluga rahulolu Satisfaction with Life Scale (SWLS) ja õnnelikkus Subjective Happiness Scale (SHS) ei sõltunud eriala sooga sobivusest. Naiselikel erialadel töötavad naised olid uuringu tulemuste alusel naiselikumad kui mehelikel erialadel töötavad. Mehelikkuse ja naiselikkuse määramiseks kasutati uurimuses Bem Sex Role Inventory (BSRI) testi.Item Väärtuste seos isiksusega neljas erinevas kultuuris(Tartu Ülikool, 2012) Trei, Anna; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida isiksuse ja väärtuste vahelisi seoseid neljas erinevas kultuuris: eestlased, venelased, flaamid ning valloonid. Kaks esimest valimit on Eestist ning kaks teist Belgiast. Vastajateks olid üliõpilased, kõigi vastanute keskmine vanus oli 19,9 aastat (SD=2.0). Isiksuse uurimiseks kasutati eesti- (Kallasmaa, Allik, Realo & McCrae, 2000), vene- (Martin, Oryol, Rukavishnikov & Senin, 2000), hollandi- (Hoekstra, Ormel & DeFruyt, 1996) ja prantsusekeelseid (Rolland, Parker & Stumf, 1998) versioone Revised NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) küsimustikest. Väärtuste uurimiseks kasutati Schwartz´i (1992) väärtuste küsimustiku üht versiooni, mõõdeti ainult väärtuseid, mis asetsevad Muutustele Avatuse-Konservatiivsuse teljel. Tulemustest lähtub, et isiksuse seadumuste ning väärtuste vahel on statistiliselt olulisi seoseid, mis on kultuurist sõltumatud.Item Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel(Tartu Ülikool, 2012) Vanem, Kristin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud. Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt. Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi. Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).Item Inimeste implitsiitsed ja eksplitsiitsed ettekujutused enda moraalsusest(Tartu Ülikool, 2012) Mišinite, Audra; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli täpsemalt uurida ja ülekontrollida klassikalisi teooriaid sugudevahelistest erinevustest moraalisuunitluses ning selleks kasutati, lisaks eksplitsiitsetele testidele, ka IAT testi (Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test). Erinevatest teaduskondadest 110 tudengitele esitati kolmeosaline test, mis koosnes implitsiitsest testist ja eksplitsiitsetest moraaliga seotud sõnade hindamise testist ning situatsioonikirjeldusi hõlmavast testist. Konkreetselt keskenduti kahele moraali puudutavale hoiakule: hoolitsus vs õiglus ning ausus vs valelikkus. Eelpool nimetatud hoiakuid vaadeldi lähtudes nii väärtuste oluliseks hindamise seisukohalt inimestevahelises suhtluses kui ka enda iseloomukalduvustena esinemiselt. Ootuspäraselt ilmnes, et implitsiitselt kalduvad naised, võrreldes meestega, hoolitsust olulisemaks väärtuseks pidama kui õiglust ning samuti hindavad naised ka oma iseloomu vähem aususe poole kalduvaks. Samas aga näitas 3-osalise testi tulemuste analüüs, et nii selgepiirilist eristust sugudevahelise erinevuse osas (naised on hoolitsevamad ja mehed õiglasemad) siiski teha ei saa. Näiteks eksplitsiitse testi tulemused esitasid hoopis erinevaid moraalisuunitluse mustreid. Kinnitust sai aga hüpotees, et erinevalt soopõhistest mõjutustest võib moraalisuunitlusele mõju avaldada ka aktuaalne tegevus- või töövaldkond. Lisaks saab antud testi piires teha ka järelduse, et võib-olla kontekstivabadel väärtusmõistetel põhinevate IAT testi ja eksplitsiitse testi tulemused ei pakugi nii usaldusväärseid tulemusi, et saaks ka konkreetsetes situatsioonides prognoosida inimeste käitumist.Item Viie- kuni 7aastaste eesti laste kõnest arusaamise uurimine Reynelli testi abil(Tartu Ülikool, 2012) Vahe, Liis; Tulviste, Tiia, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud seminaritööga uuriti 5,1 kuni 7,2 aastaste eesti laste kõnest arusaamist kasutades selleks Reynelli testi (Reynell Developmental Language Scales III) eestikeelset versiooni ning pöörates erilist tähelepanu võimalikele soolistele erinevustele. Kokku kuulus valimisse 337 last Tartu erinevatest lasteaedadest, neist 169 poisid ja 168 tüdrukud. Töös leiti testi kvartiilid kõigile vanuserühmadele poole aasta kaupa. Hüpotees, et tüdrukute skoorid kõne mõistmisel on kõrgemad kui poistel, ei leidnud kinnitust. Üheski vanuserühmas polnud tüdrukute ja poiste vahel statistiliselt olulist erinevust. Välja on toodud kõige sagedasemad vead, mida lapsed testi sooritades tegid ning nende võimalikud põhjused. Samuti leidub töös soovitusi ülesannete järjekorra ning küsimuste tõlkevõimaluste kohta. Kuna suurem osa lastest olid sama testi täitnud 1.5 aastat tagasi, huvituti ka seostest esimese ja teise testimiskorra vahel.Item Stress Tartu kohtutöötajate hulgas(Tartu Ülikool, 2012) Rulli, Anneli; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutAntud töö eesmärgiks on välja selgitada, kas Tartu kohtutes on stress, kui nähtus olemas ning töö hüpoteesiks on: Tartu kohtute erinevate ametigruppide töö iseloomu tõttu on töötajate stressitasemed erinevad. Uurimisprobleemina uurib töö autor küsimustike abil sõltuva muutujana mõõdetavat stressi ja emotsionaalse seisundi näitusid ning sõltumatu muutujana ametigruppe kohtutes. Uurimuse valimi suuruseks oli 165 ametnikku. Kõnesolev töö on ainulaadne oma olemuselt seetõttu, teist samalaadset uuringut Eesti kohtutes tehtud ei ole. Käesolev töö aitab edaspidi välja töötada Tartu kohtute töötajate koolitusvajadused ning muud sekkumisviisid. Töö käigus selgitati välja töötajate erinevate seisundite/meeleolude näitajad ning tõdeti, et hüpotees leidis kinnitust, sest tõepoolest Tartu kohtute erinevate ametigruppide töö iseloomu tõttu on töötajate stressitasemed erinevad.Item Noorukiea sotsiaalmajandusliku staatuse ja koolikogemuste mõju haridusele ja ühiskondlikule kuuluvusele noores täiskasvanueas(Tartu Ülikool, 2012) Avaste, Annett; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut