Negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitiivse võimekuse mõju töömälu sooritusele

Abstract

Töömälu toimimise paremaks mõistmiseks uuritakse selles töös negatiivse afektiseisundi, depressiivsuse ja metakognitsiooni seoseid töömälu sooritusega. Selleks indutseeriti eksperimentaalselt negatiivne afektiseisund ning viidi läbi muutuse avastamise katse, milles osales 87 inimest. Osalejatel hinnati depressiivsust MÅDRS-S skaalal. Negatiivse afekti mõju töömälu sooritustäpsusele ei avaldunud. Sooritustõhusus oli aga negatiivses afektiseisundis osalejatel kõrgem kui kontrollgrupil (F(1, 80) = 9.63, p < .01). Teisalt ilmnes depressiivsematel inimestel madalam sooritustõhusus kui vähem depressiivsetel (t(74) = 2.84, p < .01), kuid metakognitiivse võimekuse ja depressiivsuse koosmõju ennustas sooritustõhususe paranemist (t(74) = -2.92, p < .01). Tulemustest võib järeldada, et kõrge aktivatsiooniga negatiivsed emotsioonid seostuvad kõrgema infotöötluskiirusega, depressiivsus madalama infotöötluskiirusega, kuid kõrgema metakognitiivse võimekuse juures väheneb depressiivsuse pärssiv mõju, mis võib viidata kõrgemale motiveeritusele asendada ebameeldivaid kognitsioone.