Ärevust põhjustavate ravimite (FG-7142, johimbiin) mõju madala ja kõrge püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris

Abstract

Antud uurimistöö eesmärgiks on hinnata kahe erineva toimemehhanismiga anksiogeense ravimi, FG-7142 ja johimbiin, mõju kõrge ja madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga rottide käitumisele tõstetud plusspuuris. Selleks viidi läbi tõstetud plusspuuri katse 60 isase Wistarti rotiga, kellest pooled olid kõrge ja pooled madala püsisuhkrutarbimise fenotüübiga, kellele manustati anksiogeenseid ravimeid kahes erinevas annuses kõhuõõnesisesi. Plusspuuri labürindi testis täheldati fenotüüpide vahel mõningaid erinevusi, kuid püsisuhkrutarbimise fenotüüpide ärevusprofiilide määramiseks ei leidunud piisaval määral statistiliselt olulisi tulemusi. Ravimite ärevust tekitav mõju ilmnes, kuid ei esinenud statistiliselt olulisel määral käitumusliku mõju erinevus püsisuhkrutarbimise fenotüüpide vahel. Kuna antud uurimistöös olid loomad plusspuuri katses pigem passiivsed võiks edaspidiselt keskenduda sellele, kuidas loomi ärevust tekitavate stiimulitega harjutada nii, et potentsiaalsed erinevused fenotüüpide vahel paremini kajastuksid.