Sirvi Autor "Naar, Richard" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Afektiivse tõlgenduse kognitiivsed mehhanismid: silmaliigutuste analüüs
(2022) Must, Karl; Uusberg, Andero; Uusberg, Helen; Naar, Richard; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Limbilise süsteemiga seotud membraanvalku (LAMP) kodeeriva LSAMP geeni puudulikkusega hiirte valutundlikkus
(Tartu Ülikool, 2013) Naar, Richard; Innos, Jürgen, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle töö eesmärgiks on kirjeldada limbilise süsteemiga seotud membraanvalku (LAMP) kodeeriva Lsamp geeni puudulikkusega hiirte valutundlikkust. Hiirtel on Lsamp geeni mõju uuritud eelkõige seoses ärevuse, hirmu tingimise, sotsiaalse käitumise ja uudse keskkonnaga kohanemisega. Inimestel on leitud seoseid Lsamp geeni ja mitmete psühhiaatriliste haiguste ning sooritatud enesetappudega. Katseloomadena kasutati Tartu Ülikooli füsioloogia instituudis loodud Lsamp geeni puudulikkusega isaseid hiiri. Viidi läbi katsed kolme enim kasutatava valutundlikkuse hindamise (kuuma plaadi, külma plaadi ja termilise tundlikkuse hindamise) meetodil. Neljandana kirjeldati Tartu Ülikooli füsioloogia instituudis plantaaranalgeesia Hargreaves’i meetodil saadud tulemusi. Statistiliselt oluline muutus ilmnes plantaaranalgeesia katses, kus Lsamp -/- hiirte valutundlikus oli madalam kui Lsamp +/- ja Lsamp +/+ pesakonnakaaslastel (F(2,111)=8,56; p<0,0003).
Võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilised moonutused etalonpaariga ajahindamise ülesandes
(Tartu Ülikool, 2015) Naar, Richard; Uusberg, Andero, juhendaja; Tamm, Maria, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Ühendasime vajaduse kasutada emotsionaalse ajataju uurimiseks tajuliselt võimalikult sarnaseid stiimuleid sooviga uurida võidu ja kaotusega seotud seisundispetsiifilisi moonutusi ajatajus. Selleks liitsime motivatsioonilise katseparadigma (monetary incentive delay task) etalonpaariga ajataju ülesandega nii, et palusime katseisikul hinnata ajaintervallide kestust šokolaadi võitmise ja kaotamise ning sellega seotud ootuse või realiseerumisfaasides. Katses osalesid naisterahvad vanuses 19 – 35 (MVanus = 22.95). Katseisik sai šokolaadi saldol juba toimunud või oodatava muutuse kohta tagasisidet erinevas suunas avatud, kuid muidu identsete ringide vahendusel, mis seostusid alati kindla katsetingimusega. Katseisik andis hinnangu, kas esitatud ring oli pikkuselt sarnasem lühema (200 ms) või pikema (800 ms) standardstiimuliga. Saadud andmed näitasid, et katseisikud ülehindasid ajaintervallide kestust positiivsete tagajärgedega seotud tingimustes. Võrreldes neutraalse ja kaotusega seotud tingimustega ülehinnati intervallide kestust ka võidu võimalust väljendavas tingimuses. Näitasime, et seisundispetsiifiliste ja tajuliselt väga sarnaste stiimulitega on võimalik esile kutsuda süstemaatilisi erinevusi ajaintervallide tajumisel. Saadud tulemuste kohaselt tasuks tulevastes uurimustes emotsionaalsete mõjutuste põhjusi otsida eelkõige subjektiivse valentsi ja motivatsioonilise süsteemi, kuid mitte motivatsioonilise faasi tasandilt. Jagasime katseisikud tajutud kontrollitunde alusel võrdselt kolme gruppi. Kolme grupi tulemusmustrite kõrvutamine toetas varasemaid leide, mille kohaselt kõrge tajutud kontrollitunne kaotab emotsioonidega seotud moonutused ajatajus.