Browsing by Author "Nahkur, Oliver"

Now showing 1 - 5 of 5

EESTI ÜLIÕPILASTE ELUOLU 2013: Rahvusvahelise üliõpilaste uuringu EUROSTUDENT V Eesti analüüs
(Tartu Ülikool RAKE, 2013) Espenberg, Kerly; Beilmann, Mai; Sammul, Marek; Nahkur, Oliver; Lees, Kadri; Vahaste, Sille; Varblane, Uku
EUROSTUDENT V, mille tulemusi käesolev analüüs tutvustab, osales 27 riiki ning eesmärgiks oli saada ülevaade kõrgharidusele ligipääsust, üliõpilaste sotsiaal- majanduslikust taustast, kõrghariduseni jõudmise teest, elamistingimustest, sissetulekutest ja kulutustest, töötamisest ja ajakasutusest ning rahvusvahelisest mobiilsusest Euroopas. Uuring on valminud paljude inimeste koostöös ja kaasabil. Autorid tänavad kõiki osalenud üliõpilasi, kes leidsid aega mahuka ankeedi täitmiseks ning kõrgkoolide esindajaid, kes aitasid info uuringu kohta üliõpilasteni viia. Samuti täname Olga Bogdanovat ja Nataliya Gavrylovat, kes tõlkisid küsitluse ankeedi vene keelde, Raul Eametsa ja Anne Aidlat väärtuslike kommentaaride eest ning tellija esindajaid Karin Kloostrit ja Kristi Ploomi Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Kadrin Kergandit SA Arhimedesest uuringu ettevalmistamisel ja läbiviimisel osutatud toe eest. Loodame, et uuring annab nii poliitikakujundajatele, kõrgkoolidele kui üliõpilasorganisatsioonidele väärtuslikku infot, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid üliõpilaste eluolu parandamisel.
EGFR-inhibiitorite kulutõhusus kolorektaalvähi ravis: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH15
(Tartu, 2015) Nahkur, Oliver; Padrik, Peeter; Elme, Anneli; Võrno, Triin; Reile, Rainer; Kiivet, Raul-Allan; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
HPV-vastaste vaktsiinide kulutõhusus: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH20
(Tartu, 2015) Võrno, Triin; Nahkur, Oliver; Uusküla, Anneli; Padrik, Lee; Raud, Terje; Reile, Rainer; Tartu Ülikool. Tervishoiu instituut
Isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse indeksi konstrueerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Nahkur, Oliver; Taagepera, Rein, juhendaja; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Mulle teadaolevalt puudub üldtunnustatud isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset ühiskonna tasandil mõõtev instrument. Selline mõõdik aitaks hinnata ühiskonna destruktiivsete suhtekonfliktide, sh isikutevahelise vägivalla taset ja selle muutust ajas võrdluses teiste ühiskondadega. Kuna bakalaureusetöös (Nahkur 2011) välja pakutud esialgne isikutevaheliste suhete konfliktsuse (EISK) indeks piirdub Euroopa ja suhteliselt lühikese ajaperioodiga, püstitasin üheks töö eesmärgiks valdkonna teoreetilistest ja empiirilistest teadmistest ning andmete olemasolust lähtuvalt konstrueerida uus, destruktiivset isikutevaheliste suhete konfliktsust (ISDK) ühiskonna tasandil mõõtev indeks, mis põhineb Nahkur (2011) raames loodud indeksiga võrreldes enamate ning aeg-ruumiliselt suurema variatiivsusega ühiskondade andmetel. Töö teiseks eesmärgiks oli uue indeksi usaldusväärsuse välja selgitamine ehk valideerimine. Indeksi koosseisu kuuluvate indikaatorite valikul lähtusin järgnevatest kriteeriumidest: näitajad on otsesemalt või kaudsemalt seotud isikutevaheliste konfliktidega ja empiiriliselt sobivad; andmed on ülemaailmse ulatusega ja esindatud kõigi 5 ajaperioodi puhul; andmed on ühiskondade tasandil võrreldavad ja vabalt kättesaadavad. Sarnaselt esialgse (EISK) indeksiga mõõdab ISDK indeks konfliktsuse taset ühiskonnas läbi suhtekonfliktide eelduste ja tagajärgede taseme. Eelduste osa 5 alavaldkonda mõõdavad 7 indikaatorit, tagajärgede 3 alavaldkonda 3 indikaatorit. ISDK eelduste ja tagajärgede indeksite osakaalud suhete konfliktsuse indeksis on võrdsed. ISDK indeksi sisevalideerimine ei toonud välja olulisi probleeme. Väline valideerimine andis samuti kinnitust, et loodud indeks võiks mõõta isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taset. Indeksi valideerimise käigus vaatlesin ka isikutevaheliste suhete destruktiivse konfliktsuse taseme muutust ajas, võrdlesin ühiskondade positsioone Ingleharti ja Hofstede kultuurijaotuste lõikes. Töö lõpuosas käsitlesin ISDK indeksi võimalikke kasutusvõimalusi ja tegevussamme indeksi edasiseks arendamiseks.
Measurement of interpersonal destructiveness: the societal perspective
(2019-10-02) Nahkur, Oliver; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Usaldusväärsete, riigiti võrreldavate, ülemaailmselt ja regulaarselt kogutavate andmete puudumine on vägivallaennetusega tegelevatele teadlastele, poliitika kujundajatele ja praktikutele oluliseks probleemiks (Butchart and Mikton 2014; Diprose 2007; Krug et al. 2002; Walby et al. 2017). Rahvusvaheliselt tunnustatud juhiseid (nt Babbie 2013; Nardo et al. 2008; Mazziotta and Pareto 2017; Dialga and Giang 2017) järgides keskendus käeolev doktoriuurimus uue sotsiaalse indikaatori–Ühiskonna isikutevahelise destruktiivsuse indeksi (Societal Index of Interpersonal Destructiveness; SIID) konstrueerimisele ja valideerimisele. Indeksiga saab mõõta isikutevahelise vägivalla taset riigiti võrreldavalt. Indeks tugineb olemasolevatel regulaarselt kogutavatel, rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja riigiti võrreldavatel andmetel. SIID on kahemõõtmeline indeks, mis ühendab isikutevahelise destruktiivsuse eeldusi ja tagajärgi esindavad kaudseid näitajaid. Lisaks täiskasvanute andmetele on indeksi toimimist katsetatud lastelt kogutud rahvusvahelisel harmoniseeritud andmestikul. Indeksi valideerimine kinnitas selle metodoloogilist toimimist järgnevalt: • SIID on sisemiselt terviklik sotsiaalne indikaator; • SIID kontseptuaalne skeem on rakendatav laste populatsioonile; • SIID-i saab kasutada ühiskonna destruktiivsuse hindamise ajalisteks ja ruumilisteks võrdlusteks; • Rahvusvaheliselt harmoniseeritud ja regulaarselt kogutavate andmete kättesaadavuse paranedes saab SIID-i edasi arendada ja kohandada uutele elanikkonna rühmadele. Regulaarse sotsiaalse monitoorimise ja aruandluse kaudu omab SIID potentsiaali informeerida üldsust, äratada avalikku huvi, initsieerida arutelusid, rahuldada meedia isu statistikapõhiste narratiivide järele, olla lobivahendiks huvirühmadele. Lisaks rakendusele teadusuuringutes, omab SIID potentsiaali olla uus sotsiaalne indikaator, mida statistikud kaasavad oma indikaatorsüsteemidesse ja rahvusvahelised organisatsioonid nagu WHO kasutavad vägivallaennetuse algatustes.