Sirvi Autor "Niitsoo, Marie" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Kultuurilised ja soolised erinevused teismeliste konfliktikäitumises
(Tartu Ülikool, 2014-04-24) Niitsoo, Marie; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tamm, Anni, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida kultuurilisi ja soolisi erinevusi teismeliste konfliktikäitumises oma samast soost parima sõbraga ning selle seoseid autonoomia ja seotusega. Selleks kasutati kahte hüpoteetilist konfliktsituatsiooni kirjeldust, millest esimene kirjeldas olukorda, kus parim sõber keelas mõne teise sõbraga suhelda ja teine olukorda, kus parim sõber oli vastanut reetnud. Teismelistel paluti kirjeldada, kuidas nad antud olukorras käituks, miks nad nii käituks ja kui tihti neil selliseid situatsioone esineb. Mõõdeti ka teismeliste autonoomiat ja seotust. Kõige enam kasutatud strateegiateks osutusid enesekehtestamine ja sõpruse muutmine. Erinevusi kahe riigi teismeliste konfliktikäitumises ei leitud. Samas mõjutasid autonoomia ja seotus seda, kuidas teismelised reetmise situatsioonis oma käitumist põhjendasid. Teismelised, kes hindasid kõrgemalt autonoomiat pakkusid pigem sõbra süüdistamist kui enda huvidele orienteeritust ja reeglile viitamist. Seotust kõrgemalt hindavad teismelised pakkusid aga pigem enda huvidele orienteeritust kui sõbra süüdistamist. Soolised erinevused ilmnesid uue sõbra situatsioonis strateegia valikul: poisid kasutasid tüdrukutest sagedamini enesekehtestamist.
Töö laste, noorte ja peredega Hollandis organisatsiooni Spirit näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Niitsoo, Marie; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida Hollandi laste, noorte ja peredega töötavate spetsialistide tõlgendusi oma tööle ja eelistusele paigutada lapsi pigem kasuperesse kui lastekodusse. Uurimuse peamine tulemus on see, et praktikud nägid oma ülesandena eelkõige toetada lapse kasvamist peres, sest leiti, et see on efektiivsem ja odavam kui nende kodust eemaldamine. Toetati ka prostituutidest ja alkohoolikutest ning uimastisõltlastest lapsevanemaid. Perede toetamiseks eelistati aktiveerida selle lähivõrgustikku ja ümbritsevat kogukonda. Kasuperesid eelistati lastekodudele, sest need vastasid paremini lapse arenguvajadustele kui lastekodu ning olid viimasest odavam abivorm. Töö immigrantidega oli omanäoline peamiselt nende keerulisema positsiooni tõttu ühiskonnas, kultuuriliste erinevuste tõttu kasvatuses ja sotsiaalsete probleemide erineva lahendamise tõttu. Saavutamaks nendega parema koostöö ja üksteise mõistmise, palgati samast rahvusest sotsiaaltöötajaid. Eesti jaoks on käesolevas uurimuses mitu olulist sõnumit. Esiteks, odavam ja efektiivsem on toetada peret oma lapse kasvatamisel. Abistada tuleb ka prostituute, kes on oma lastega avalikkuse küllalt eest varjus, see aitab ennetada väikeste probleemide kasvamise suuremateks probleemideks, mille lahendamine nõuab juba suuremaid ressursse. Teiseks on oluline kaasata kodanikke erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. Viimaks tuleb tugevdada kasuperes hooldamist, sest see on efektiivsem kui laste kasvatamine lastekodus. Pakkudes kasuperedele tuge, suurendame kasulapse heaolu ja soodustame tema arengut vastutustundlikuks kodanikuks.