Sirvi Autor "Nirgi, Siim, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes
(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
The aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.
Jälgelemendid Uljaste sulfiidse mineralisatsiooni ilmingutes
(Tartu Ülikool, 2022) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kirde-Eestis leviva Alutaguse vööndi sulfiid-grafiitgneisside levialal asuv Uljaste polümetalne anomaalia on pakkunud teadlastele huvi 1960. aastatest alates. Uljaste grafiitgneissides on kõrged grafiidi ja erinevate sulfiidide (peamiselt pürrotiini) sisaldused. Juba varasemalt on mainitud, et lisaks sulfiididele esineb grafiitgneissides madalates kogustes väärismetalle, mida on seostatud hüdrotermaalsete sündmustega. Lõuna-Soomes ja Kesk-Rootsis, mis moodustavad Eesti territooriumiga ühtse aluskorra ploki, kaevandatakse just neid samu metalle. Seetõttu ei ole välistatud, et ka Eesti maapõu võib peita endas perspektiivseid maagialasid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Uljaste puursüdamiku F188 sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide levikut, mineraloogilisi assotsiatsioone ja geneesi ning hinnata mineralisatsiooni sündmuste vanuseid kasutades U/Pb keemilist dateerimist. Analüüside käigus tuvastati, et sügavustel 200.75–201.3, 213.4; 331.4 ja 344 m esines intervalle, mis on intensiivselt läbistunud hüdrotermaalsetest soontest. Just nendes intervallides tuvastati ümbritsevast kõrgemaid väärismetallide (Ag, Au) ja nendega kaasnevate elementide (Te, Bi) sisaldusi. Keemilise dateerimise tulemuste põhjal saame väita, et uraniniidi terad on valdavalt tekkinud ajavahemikus 1708–1783 ± 40 Ma, mis lubab oletada, et uraniniitide tekkega seotud hüdrotermaalsed protsessid on seotud Svekofenni orogeeni lõpufaasi ja postorogeense faasi algusega.
Jõhvi raudkvartsiidi keemiline analüüs käsi-XRF-iga
(Tartu Ülikool, 2020) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Uurimustöö eesmärk on selgitada, kasutades käsi-XRF-i, Jõhvi aluskorras oleva raudkvartsiidi keemiline koostis. Samuti võrrelda uue Jõhvi-PA2 mõõtmistulemusi varasematega. Seoses Eesti Geoloogiateenistuse aluskorrauuringutega, puuriti 2019. aasta sügisel ja talvel Jõhvi magnetanomaalia alale kaks uut süvapuurauku (Jõhvi-PA1 ja Jõhvi-PA2). Magnetanomaaliat põhjustavad raudkvartsiidid on geoloogidele huvi pakkunud juba eelmise sajandi esimesest poolest, kuid nüüdseks on vanadest puursüdamikest tehtud analüüsid iganenud ning suurem osa kivimmaterjalist hävinenud. Magnetanomaalia taas uurimisega loodetakse saada täiendavat infot nii raudkvartsiitse keha mõõtmete kui ka koostise kohta. Antud töö on osa puursüdamike kirjeldamise programmist, mille tulemusi kasutatakse puursüdamiku litoloogilisel kirjeldamisel ja nii mineraloogiliste kui ka geokeemiliste prooviintervallide valikul.
Kivimite ja lõhesüsteemide lasuvuselemendid Jõhvi magnetanomaalia aluskorrakivimites
(Tartu Ülikool, 2021) Pettai, Karel; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida orienteeritud kaldpuuraukude Jõhvi-PA1 ja Jõhvi-PA2 puursüdamikke, et kirjeldada uuritaval alal levivate moondekivimite ja graniitsete soonte lasuvuselemente ning iseloomustada kivimeid lõikavaid lõhesüsteeme. Selgus, et kivimkihid lasuvad subvertikaalselt koos nendes esinevate maagistunud intervallidega, mille paksused olid puuraugus PA1 66,92 m ja PA2 54,96 m. Moondekivimites levivad graniitsed intrusioonid järgivad gneisilisust ning lõhed moodustavad lõhetäite ja lasuvuselementide poolest eristuvaid süsteeme.