Browsing by Author "Opermann, Signe, juhendaja"
Now showing 1 - 5 of 5
- Results Per Page
- Sort Options
Item Algoritmiline kirjaoskus Tartu Ülikooli 2. aasta informaatika ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekavade üliõpilaste näitel(Tartu Ülikool, 2022) Karu, Lisa-Batricia; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti etendusasutuste toimimise analüüs COVID-19 kriisi kontekstis(Tartu Ülikool, 2023) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti teatrite ja DRAAMA festivali tegevust iseloomustavate näitajate ülevaade kahe suure kriisi taustal aastatel 2004–2020(Tartu Ülikool, 2021) Braun, Tiina; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eestlaste meediarepertuaarid kolmes vanuserühmas(Tartu Ülikool, 2023) Pütsepp, Ines; Opermann, Signe, juhendaja; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutMinu bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada, millised repertuaarid iseloomustavad uuringus osalenud eestlaste uudis- ja infomeedia kasutust kolme vanuserühma lõikes. Selle juures huvitas mind, kuidas uuritavad põhjendavad oma valikuid ja eelistusi. Enda eesmärkide saavutamiseks teostasin Q-metodoloogiat jälgiva uuringu, mille jaoks aitasid tudengid ainekursuse „Eesti meediasüsteem ja meediakasutus“ (õppejõud Signe Opermann ja Ragne Kõuts-Klemm) raames andmeid koguda. Faktoranalüüsi sobitusid 48 osaleja andmed, mille hulgas olid ka minu läbiviidud intervjuude andmed. Osalejad jaotusid vastavalt 15–20-aastased, 30–40-aastased ning 50–60-aastased. Teostasin andmetele faktoranalüüsi, mille käigus eristus edukalt 15–20-aastaste hulgast neli repertuaari, 30–40-aastaste hulgast viis ning 50–60-aastaste hulgast neli repertuaari. Noorte repertuaare iseloomustas eelkõige uute meediumite eelistus ja väljakujunemata eelistus väljaannete osas. Nooremas keskeas osalejad paistsid silma pigem laiahaardelise meediatarbimisega ning nende repertuaarid olid ka mitmekülgseimad. Vanemas keskeas osalejad olid selgelt rohkem traditsiooniliste kanalite poole kaldu ja seeläbi olid nad ka väga selgelt erinevad võrreldes noorte ja noorema keskeaga. Kokkuvõttes vastavad töö tulemused üldisele tendentsile, et meediatarbimine on killustunud ning inimeste harjumused on väga erinevad. Samuti joonistus välja väga erinev tarbimine iga vanusegrupi põhiselt. Töö annab põhjalikuma ülevaate inimeste meediatarbimise tagamaadest, mis on pakub head sisendit eestlaste meediatarbimise ilmestamiseks. Bakalaureusetöö tõestab, et eestlaste meediatarbimine on pidevalt muutuv ning nõuab rohkem uurimist, arvestades et viimased teadmised eestlaste meediatarbimise kohta tulid “Mina. Maailm. Meedia” uuringust 2014. aastal (Vihalemm ja Kõuts-Klemm, 2017).Item Suurbritannia eestlaste meediarepertuaar Brexiti taustal(Tartu Ülikool, 2017) Päiv, Susanna; Opermann, Signe, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö teemaks oli Suurbritannias elavate eestlaste meediakasutus. Lisaks üldisele meediarepertuaarile võtsin vaatluse alla ühe meediasündmuse jälgimise, millel on ühiskondlikult suur kaal. Oma töös valisin selleks Brexiti ehk Suurbritannia lahkumise Euroopa Liidust. Töö eesmärgiks oli teada saada, milliseid meediakanaleid ja meediasisu Suurbritannias elavad eestlased jälgivad ning mil määral on nad kursis meediasündmustega. Omaette teema moodustab töös hargmaisus ja sellest tulenev mõju inimeste meediakasutusele. Oma töös uurisin meediasideme hoidmist koduriigiga ning siin elavate pere ja tuttavatega ning samuti uues ühiskonnas kohanemist. Väliseestlaste meediakasutust ei ole eriti palju ja põhjalikult uuritud ning seega on selle kohta võimalik leida väga vähe informatsiooni, mistõttu oli selle teema uurimine põhjendatud. Töös kasutasin sihtriigi eestlaste seast leitud inimeste poolt täidetud meediapäevikutest saadud materjali ning poolstruktureeritud individuaalintervjuud, kus täpsustasin meediapäevikust saadud teadmisi ning uurisin meedia mõju kohta uuritavate endi hinnangul. Hiljem analüüsisin mõlema meetodi kaudu kogutud infot neid omavahel kombineerides. Nii sain tulemused, kus kaks meetodit andsid üksteist täiendades hea ülevaate uuritavate meediakasutuse harjumustest. Uuringu materjali kogumiseks kasutasin infotehnoloogia ja interneti abi, seda tulenevalt geograafilisest kaugusest uuringus osalejate ja minu vahel. Töö tulemustest selgus, et inimestel on keeruline vahet teha erinevate kanalite ja meediumite vahel. Meediasüsteemi muutumine hübriidseks ja mitmekihiliseks on mõjutanud inimeste meediakasutust. Üha keerulisem on selget vahet teha konkreetsetel platvormidel ja sisul, mida esitatakse risti üle erinevate kanalite. Samuti oli näha, et inimesed jälgivad traditsioonilist meediat rohkem kui nad sellest meediapäevikus raporteerivad. Kuigi paljudel juhtudel oli selle jälgimise kanaliks sotsiaalmeedia (peamiselt Facebook), siis sisu pärines mõnest traditsioonilise meedia kanalist. Meediasündmuse roll on antud töös meediarepertuaari juures oluline, sest moodustab jälgitavas meediasisus umbes poole. Lisaks on meedia roll uue riigi ühiskonda sulandumisel oluline, sest annab ülevaate sealsest elukorraldusest ja harjumustest. Samas on meedia ka ühenduse hoidja kodumaaga, andes võimaluse sealse elu ja uudistega kursis olemiseks. Samuti hoiab see alal keele oskust. Suurbritannias elavad eestlased moodustavad hargmaise kogukonna, kes jälgib nii Eesti kui ka Briti meediat ning kelle kontaktid ja suhtlusvõrgustik asub korraga mõlemas riigis. Lisaks oli näha, et näitena valitud meediasündmus võttis enda alla olulise osa kogu uurimisperioodi vältel jälgitud meediasisust. Uuringust tulenevalt on näha, et Suurbritannias elavate eestlaste meediarepertuaar on lai ja rikkalik ning nad oskavad võrrelda erinevaid sündmusi ja infot erinevates kontekstides, tulenevalt avarast silmaringist ja laiematest võimalustest liikuda erinevates ühiskondades. Kokkuvõtvalt saan öelda, et antud töö on hea sissejuhatus uurimaks väliseestlaste meediakasutust ning annab selleks ka mõned esimesed suunised. Hargmaise elu ja meediakasutuse juures on aga veel palju aspekte ja küsimusi mida käesolev töö hõlmata ei suutnud. Leian, et huvitav ja tänuväärne oleks uurida edasi teistegi riikide sarnaseid näitajaid, et neid siis omavahel võrrelda.