Sirvi Autor "Orav-Puurand, Kerli, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 8 8

Gümnaasiumi matemaatika õppekavade võrdlus: Eesti ja rahvusvaheline IB diplomiprogramm
(Tartu Ülikool, 2021) Kaldjärv, Laura; Kraav, Tiina, juhendaja; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Eesti gümnaasiumi riiklik õppekava ja rahvusvaheline International Baccalaureate diplomiprogramm on ainsad gümnaasiumi õppekavad, mida aktsepteeritakse Eesti ülikoolidesse sisseastumisel. Käesoleva magistritöö eesmärk on Eesti gümnaasiumi laia ja kitsa matemaatika ainekavasid võrrelda IB diplomiprogrammi matemaatika kursuste kavadega ning tuua välja peamised sarnasused ja erinevused neis nõutud õpitulemustes. Õpitulemuste võrdlemiseks on koostatud tabelid, mille aluseks on võetud Eesti kitsa matemaatika õppekava. Tabelite põhjal on välja toodud teemade kaupa õppekavade peamised erinevused ja sarnasused. Võrdluste tulemusel selgus, et IB süvendatud matemaatika kursustel (HL) käsitletakse ka mitmeid teemasid, mida ei ole Eesti gümnaasiumi riiklikus õppekavas, vaid vaadeldakse ülikoolis. IB kahe standardtaseme kursuste õpitulemused on sarnased Eesti laia ja kitsa matemaatika oodatud õpitulemustega.
Mõtleva klassiruumi metoodika kasutamine 6. klassis murdude kordamisel
(Tartu Ülikool, 2024) Pajo, Iris; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Sõrmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Protsentülesanded kui probleemülesanded ning kolmanda ja neljanda kooliastme õpilaste peamised raskused nende ülesannete lahendamisel.
(Tartu Ülikool, 2024-03-08) Ganyavina, Tatiana; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas töös tutvustatakse uuringut, mis käsitles põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste raskusi protsentülesannete lahendamisel, ning esitletakse selle uuringu tulemusi. Märgitakse, et üks matemaatika õpetamise eesmärkide saavutamise võimalustest on probleemülesannete kasutamine õppeprotsessis. Protsentarvutusi sisaldavad ülesanded on osa probleemülesannetest. Protsentülesannete lahendamise protsess on paljude õpilaste jaoks keeruline ja väheefektiivne, mis aga lõppkokkuvõttes takistab õpieesmärkide saavutamist. Käesoleva töö eesmärk oli välja selgitada, millistes protsentülesannete lahendamise protsessi etappides on Eesti õpilastel raskusi. Lisaks tuli kindlaks teha, milliseid strateegiaid õpilased nende ülesannete lahendamisel kasutavad. Uuringus kasutati protsentülesandeid ja iga probleemi kohta esitatud küsimustest koosnevat testi. Protsessis osalesid Tallinna linna koolide 8. (83 õpil) ja 10. (80 õpil) klassi õpilased. Uuringu tulemuste põhjal leiti, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õpilastel on raskusi ja nad teevad vigu kõikides protsentülesannete lahendamise etappides. Kõige sagedamini on raskused seotud ülesande teksti (tingimuste) mõistmisega. Õpilased kasutavad lahendamisel erinevaid meetodeid ja strateegiaid. Siiski on neil raske leida sobivat strateegiat mittestandardsete ja keerulisemate ülesannete lahendamiseks. Vanemaks saades hakkavad õpilased mõistma protsentide teema asjakohasust ja tähtsust ning saavad aru, mida nad vajavad teadmiste ja oskuste edukaks omandamiseks. Töö kirjutamisel uuriti teema kohta avaldatud erinevaid teaduslikke materjale, mille autoriteks on nii Eesti kui ka teiste riikide teadlased. Uuringu käigus saadud tulemusi saab rakendada protsentülesannete problemaatikale lahenduste leidmiseks. Samas vajab teema edasist uurimist.
Riigieksami kursusele valikvastustega kontrolltestide loomine
(Tartu Ülikool, 2023) Toikka, Helika; Kraav, Tiina, juhendaja; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöö aluseks on riigieksami kursuse tarbeks loodud valikvastustega testid kitsa matemaatika kursuse põhimõistete ning -teadmiste kohta. Testide loomise eesmärgiks on õppevahendi koostamine, mis võimaldab nii õpilaste teadmisi hinnata kui ka anda õpilastele endile tagasisidet kõige olulisemate valemite, reeglite ja eeskirjade omandamise kohta. Neid teste on võimalik kasutada ka gümnaasiumis matemaatika õpetamisel. Kuigi testid on loodud lähtudes eelkõige gümnaasiumi kitsa matemaatika õppekavast, saab neid kasutada ka laia matemaatika õpetamisel. Tartu Ülikoolis korraldatud riigieksamiks ettevalmistav kursus toimus 2023. aasta kevadel Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning oli osalejatele tasuta. Kursusel oli üle 800 osaleja. Lisaks piloteeriti teste Kohtla-Järve Gümnaasiumis. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade matemaatika õppekavast ja selle uuendamisest, etestide riikliku arenduse hetkeseisust ning testide koostamise metoodikast. Töö teises pooles analüüsitakse testide tulemusi ning õpilaste käest saadud tagasisidet. Testide tulemustest selgus, et testid toetavad matemaatika õpetamist gümnaasiumiastmes ja ettevalmistust riigieksamiks ning annavad õpilastele tagasisidet matemaatika põhiteadmiste omandamise kohta. Tagasisidest selgus, et õpilased on valmis sellisel kujul teste lahendama, kuid vajaksid enam tuge tõenäosuse ja kombinatoorika ning aritmeetilise ja geomeetrilise jada teema juures. Samuti tuleks luua eraldi test planimeetria kohta.
Stereomeetria töölehed kitsa matemaatika kursusele ja GeoGebra liitreaalsuse võimaluste tutvustamine
(Tartu Ülikool, 2020) Tepaskent, Karin; Kraav, Tiina, juhendaja; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Magistritöö esimene osa annab lühiülevaate gümnaasiumi matemaatika kitsal kursusel õpetatavast stereomeetria teemast riiklikus õppekavas ja toob välja vastava teema õpiväljundid, mida kitsa matemaatika riigieksam on kontrollinud. Levinumate eksamil tehtud vigade analüüsi ning ainekavas esitatud soovituste tulemusena on loodud komplekt töölehti, järgides digitaalsete õppematerjalide kvaliteedinõudeid ning kasutades GeoGebra liitreaalsuse võimalusi. Töö teises osas kirjeldatakse (töölehtedel olevate) ülesannete loomise ja hindamise protsessi, mille käigus koguti õpetajatelt ja õpilastelt ettepanekuid ülesannete parendamiseks. Viimases osas tuuakse välja tulemused ja arutelu.
Teise kooliastme matemaatika õpitulemuste kordamine õppemängu abil
(Tartu Ülikool, 2022) Pajo, Iris; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Sõrmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Tekstülesannete tüübi mõju õpilaste töö tulemusele ning õpilaste suhtumine matemaatikasse ja elulistesse ülesannetesse
(Tartu Ülikool, 2023) Kotška, Aljona; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Praktiliste ja eluliste probleemülesannete lahendamine on oluline matemaatiline ja üldpädevus, millega õpilased on tihti raskustes. Antud magistritöö eesmärgid on välja selgitada õpilaste arvamus, mis neid raskusi põhjustab. Samuti leida seos matemaatika huvi ja õpilaste vanuse vahel. Eesmärkide saavutamiseks korraldati kaks erinevat uuringut: esimese käigus viidi läbi üle-eestiline mugavusvalimiga küsitlus, mille eesmärk oli uurida õpilaste huvi ja suhtumist matemaatikasse kui õppeainesse igas klassis. Teise uuringu valimisse kuulusid kahe Eesti kooli 9. klasside õpilased, kes lahendasid matemaatika ülesandeid eesmärgiga uurida ülesannete teksti tüübi mõju sooritustulemustele. Lisaks kontrolltööde ülesannete lahendamisele täitsid uuringus osalenud õpilased küsimustiku, millega uuriti nende suhtumist elulistesse ülesannetesse. Esimese uuringu tulemustest selgus, et õpilased suhtuvad matemaatikasse kui õppeainesse paremini esimeses kooliastmes ning kõige negatiivsem on suhtumine matemaatikasse 6. ja 9. klassis. Teise uuringu tulemustest selgus, et üle poole õpilasi peab elulisi ülesandeid keerulisemaks, samas umbes sama palju peab neid lihtsamaks ning liigikaudu kolmandik leiab, et elulised ülesanded on huvitavad. Selgus, et ülesannete tüüp mõjutab tulemusi minimaalselt ning selle edasine uurimine võib olla kasulik. Eluliste ja matemaatiliste probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks tuleb harjutada praktilisi või elulisi ülesandeid ning rakendada lõimitult neid oskusi teistes ainetes.
Vektorite teemalise Nutispordi harjutuse programmeerimine
(Tartu Ülikool, 2022) Tark, Maret; Põder, Ahti, juhendaja; Orav-Puurand, Kerli, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Arvutipõhise õppe kaasamine koolides ja sealhulgas ka matemaatikatundides on järjest aktuaalsemaks muutuv teema. Eriti suur vajadus veebiõppeplatvormide kasutamise järele tekkis koroonapandeemiast tingitud distantsõppe ajal. Üks interaktiivsete matemaatikaharjutuste veebikeskkond on Nutisport. Hetkel on selles keskkonnas valdav enamus harjutusi põhikooli matemaatika teemadele, mistõttu oli bakalaureusetöö eesmärk programmeerida Nutispordi keskkonda üks gümnaasiumile mõeldud matemaatikaharjutus. Töö raames valmis edukalt vektorite teemaline harjutus. Lisaks uuriti ka muid levinumaid matemaatika õppeplatvorme, analüüsiti nende omadusi ja võimalusi ning võrreldi neid omavahel. Leiti, et igal keskkonnal on teistega võrreldes omad head ja vead. Samuti analüüsiti, mida matemaatikaõpetajad ja gümnaasiumiõpilased arvutipõhisest õppest arvavad. Selleks käsitleti nii varasemaid uuringuid kui ka viidi ise läbi kaks küsitlust. Selgus, et õpetajad ei näe matemaatikatundide ajakasutuses suurt probleemi, aga nõustuvad veebiharjutuste kasulikkusega. Õpilased ei arva, et töö käigus valminud vektorite harjutuse lahendamine on meeldiv, aga tunnistavad selle kasulikkust valemite õppimisel.