Sirvi Autor "Org, Andrus, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 33

19. sajandi kõrts Eesti proosas
(Tartu Ülikool, 2023) Kallion, Karoliina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö koosneb kolmest peatükist: esimeses peatükis tutvustatakse Eesti kõrtside ajaloolist tausta: kõrtsihoonet, sellega seotud inimesi ja tegevusi, ka karskusseltside tööd. Teises peatükis tehakse esmalt sissevaade töösse valitud proosaautorite loomingust, mille üldisem taust on 19. sajandi Eesti külaühiskond ja talurahvakultuur. Seejärel analüüsitakse üksikasjalikumalt kõrtsi olemust ja tähendust, sealhulgas suhteid küla ja kirikuga neis proosateostes, kus jutustatud loo sündmustik jääb 19. sajandisse. Tekstianalüüsi näitlikustavad tsitaadid kõnealustest proosateostest. Kolmandas peatükis vaadeldakse kõrtsmikku, kes tegelaskujuna täidab teose sündmustikus kindlat rolli, mis annab lugejale ettekujutuse tema kuvandist.
2013. aasta algupärased laste- ja noortenäidendid
(Tartu Ülikool, 2017) Lundre, Madis; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesoleva töö üks eesmärk on luua varasemate kirjanduslooliste käsitluste põhjal kronoloogiline ülevaade eesti laste- ja noortenäidendist eri perioodidel. Teine eesmärk on analüüsida 2013. aastal kirjutatud laste- ja noortedramaturgia algupärandeid ning luua seoseid varasema lastele ja noortele adresseeritud näitekirjandusega.
Biblioteraapia kasutusvõimalusi põhikooli III astme ja gümnaasiumi kirjandusõpetuses
(Tartu Ülikool, 2013) Kõrgesaar, Krista; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Düstoopia kui žanr Katrina Kalda ja Mann Loperi ulmeromaanide näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Rumvolt, Kirke; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Eesti rahvusliku identiteedi ja rahvuslike väärtuste käsitlemise võimalusi gümnaasiumi kirjanduskursuse „Uuem kirjandus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Pärtel, Krista; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
H. P. Lovecrafti õuduskirjanduslik filosoofia ja paralleele eesti kirjandusest A. Gailiti novellide näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Saar, Katrina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Herta Laipaik eesti õuduskirjanikuna
(Tartu Ülikool, 2013) Aruväli, Mari; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Hiiumaaga seotud luuletajate ja nende luulekogude käsitlus põhikoolis
(Tartu Ülikool, 2021) Palmiste, Tiia; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Integreeriv eetiline kasvatus kiusamiskäitumise ennetamisel põhikooli kolmanda astme kirjandustunni kontekstis
(Tartu Ülikool, 2019) Poikalainen-Kalbus, Sirle; Org, Andrus, juhendaja; Kõiv, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Irma Truupõllu looming
(Tartu Ülikool, 2016) Läänemets, Janika; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö keskendub lastekirjaniku ja luuletaja Irma Truupõllu (1903–1980) loomingule. Ilmutanud neli lasteraamatut, millest kaks on tõlgitud ka võõrkeeltesse, avaldanud perioodikas eri vanuses lugejatele mitukümmend lühijuttu ja luuletust ning kirjutanud libreto ühele oma kaasaja menukamale operetile, on Truupõld end kahtlemata eesti kultuurilukku jäädvustanud. Ometi pole tema elu ja kunstiloomingut siiani süvenenult käsitletud. Töö eesmärk on teha detailne sissevaade kirjaniku loomingusse ning asetada see autori eluloo ja tema kaasaja ühiskondlik-kultuurilisse konteksti. Selle käigus töötatakse läbi juba olemasolev materjal, võrreldakse seal leiduvat informatsiooni ja seotakse see tervikuks, täidetakse varasematest käsitlustest jäänud lüngad ning täiendatakse ja arendatakse edasi välja-käidud seisukohti. Vahel vaieldakse neile ka vastu. Ühtlasi üritab magistritöö Truupõllu loomingu täieulatusliku analüüsiga juhtida tähelepanu nendele aspektidele, mida seni üksnes möödaminnes mainitud on või üldse kajastatud pole (nt kirjaniku täiskasvanud lugejatele suunatud proosa, tekstide vormiline külg). Seeläbi soovitakse kinnistada autori koht eesti kirjandusloos ja valmistada ette aluspõhi tulevastele, kitsamalt fokuseeritud käsitlustele.
Keskkonna ja jätkusuutliku arengu käsitlemise võimalusi III kooliastme kirjandustundides
(Tartu Ülikool, 2022-06) Varusk, Kerli; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kirjandustekstide kasutusvõimalusi väärtuskasvatuses perekonnaõpetuse näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Paldre, Leho; Org, Andrus, juhendaja; Pilli, Einike, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Krimikirjanduse elemendid Mika Keräneni lasteraamatutes
(Tartu Ülikool, 2013) Riis, Pille-Riin; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Kujundlikkuse käsitlemine eesti keele ja kirjanduse õppematerjalides põhikooli III astmes
(Tartu Ülikool, 2012) Salm, Kaisa; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kultuurilise identiteedi käsitlemise võimalusi gümnaasiumi kirjanduskursuse „Uuem kirjandus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Valgma, Leelo; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kultuurilise identiteedi kujundamine gümnaasiumi kirjandusõpetuses
(Tartu Ülikool, 2024) Anto, Andero; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Küsimuste sõnastamise ja esitamise metoodika kirjandusõpetuses
(Tartu Ülikool, 2019) Kõiv, Elli; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Luule õpetamine gümnaasiumis: kirjandusõpetajate pedagoogilised arusaamad ja metoodilised lähenemised
(Tartu Ülikool, 2015) Adamson, Ele; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Mängu olemus eesti realistlikus poisteproosas Jüri Parijõe, Richard Janno, Eno Raua ja Ivar Soopani teoste näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Sirkel, Kristiina; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida mängu ilukirjanduslikust perspektiivist Jüri Parijõe, Richard Janno, Eno Raua ja Ivar Soopani poisteraamatutes. Kõigi vaadeldud teoste tegelased on aktiivsed poisid või poistekambad. Teoste ilmumisdiapasoon on pikk (vabariigi algusaeg, nõukogude ja taasiseseisvunud Eesti aeg) ja see võimaldab teha esialgseid järeldusi poiste mängu kohta. Töö on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses peatükis on juttu poistekirjanduse eripärast ja definitsiooni problemaatikast. Ajastute kaupa on välja toodud poistele kirjutatud teosed ning nende autorid. Teine peatükk keskendub mängu teooriale. Kolmas peatükk sisaldab analüüsi, mis on tehtud J. Parijõe „Tsemendivabriku“ (1926) ja „Teraspoisi“ (1937), R. Janno „Vutimeeste“ (1935) ja „Kassisaba poiste“ (1974), E. Raua „Roostevaba mõõga“ (1957) ja „Sõjakirves on välja kaevatud“ (1959) ja I. Soopani „Kõik poisid ei saa suureks“ (2008) põhjal.
Naise kujutamine V. Nabokovi "Lolitas", G. Helbemäe "Ohvrilaevas" ja J. Fowlesi "Liblikapüüdjas
(Tartu Ülikool, 2016) Kungla, Elisabeth; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on tuua kirjandusteaduslike meetodite abil välja kolme teose sarnasused ja erinevused noorte naistegelaste kujutamisel. Võrdluseks valisin järgmised romaanid, kus naistegelasi on suhteliselt sarnaselt kirjeldatud: Vladimir Nabokovi „Lolita“ (1990, esmatrükk 1955), Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ (1960) ja John Fowlesi „Liblikapüüdja“ (2008, esmatrükk 1963). Bakalaureusetöö on kirjutatud kirjeldav-võrdlevat meetodit kasutades. Tüdrukute mõtte- ja tundemaailma analüüsimisel toetusin suuresti Simone de Beauvoir’i teosele „Teine sugupool“ (1949) ning tema sookriitilisele käsitlusele, kus ta toob välja naise ühiskondlikult alama positsiooni meestega võrreldes. Ühtlasi selgitab ta ka mitmetahulisi ja üksteisest vastastikus sõltuvuses olevaid diskursuseid, mis on mõeldud taaslooma naise kui mehest madalamal asuva sugupoole kuvandit. Töö eesmärk on tuua välja võimalikud sarnasused ja erinevused naistegelaste konstrueerimisel antud kolmes teoses. Toetudes meestegelase poolt naisele antavatele kirjeldustele, püüan mõista ka seda, kas ning mil määral sellised kirjeldused annavad adekvaatse ning mitmetahulise pildi naistegelasest kui täisväärtuslikust isikust, kel on ka oma mõtte- ning tundemaailm. Käesolev töö jaotub kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate sellest, kuhu soouuringud kirjanduskriitikas paigutuvad ning toon välja tähtsamad selleteemalised kirjandusteosed. Kirjutan naisuurimuse tekke taustaloost, naistegelaste lähemast uurimisest kirjanduskriitikas ning Simone de Beauvoir’i naise kujunemise ja arengu käsitlusest. Beauvoir on lisaks teistele teemadele käsitlenud teoses „Teine sugupool“ ka tüdruku kujunemist lapsepõlves ja neiueas. Kuna kõnealuste teoste naistegelased on samuti noored tüdrukud, siis tuleb seesugusele käsitlusele toetumine nende tüdrukute lähemal uurimisel kasuks. Teises peatükis analüüsin tüdrukute mõtte- ja tundemaailma kujutamist teostes. Vaatlen seda, kuidas kirjeldavad meestegelased naistegelasi ja kas nendest kirjeldustest võib midagi välja lugeda ka kõnealuste noorte naiste hingeelu või nende erinevate mõttekäikude kohta või jäävadki naised üheplaaniliseks, olles kujutatud vaid meeste silmade läbi. Kolmandas peatükis analüüsin naisja meestegelase vahelise suhte kujutamist. Et käsitletavates teostes on nende suhete näol tegemist keelatud armastusega, siis mõjutavad seda ka moraal ning ühiskonnas kehtivad reeglid. Ühtlasi analüüsin kõiki kolme teost läbivat liblikamotiivi, mis asetab naised võrdlusesse liblikatega.