Sirvi Autor "Oruaas, Riina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 42

Agentne naisekeha Eesti etenduskunstis
(Tartu Ülikool, 2022) Kell, Laura; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö eesmärk on uurida, milliste võtetega luuakse naiselikku agentset keha Eesti etenduskunstis, milline on sealjuures ruumi- ja kehaloome ning kas ja kuidas kõige selle kaudu õõnestatakse soolisi kultuurikoode. Töö esimeses osas tutvustatakse feministliku liikumise ajalugu ja soouuringute arenemist distsipliinina Eesti akadeemilisel maastikul (ka teatriteaduses), seejärel fenomenoloogilist käsitlust feministlikus diskursuses, sh põhjalikumalt Judith Butleri performatiivse soo teooriat ja viimaks antakse ülevaate performatiivsest pöördest etenduskunstis ja teatriteoorias. Töö teises osas analüüsitakse kolme viimase aasta jooksul esietendunud ja etenduskunsti alla liigituvat lavastust, mille autorid-etendajad on naiskunstnikud - Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „body slam / ihu ramm“, Maria Metsalu „Kaev“ ja The Biofilm Sistersi „Pure Pink Pox“.
Alexanderi tehnika muusiku- ja näitlejaõppes
(Tartu Ülikool, 2024) Virkunen, Carmen Victoria; Oruaas, Riina, juhendaja; Haiba, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö “Alexanderi tehnika muusiku- ja näitlejaõppes” eesmärk on mõista Alexanderi tehnika olemust ning muusika- ja näitlejatudengite enesereflektsiooni esseede kaudu saada aru, mis on tehnika rakendamise mõjud erialaselt ja ka argielus. Seega püütakse töö käigus vastata kolmele uurimisküsimusele: mis on Alexanderi tehnika, millised on Alexanderi tehnika võimalused näitlejatreeningu ja muusikalise koolituse arendamisel ning kuidas Alexanderi tehnika õpinguid toetab. Töö esimeses ja teises peatükis kirjeldatakse näitleja- ja muusikatudengite õpet, toetudes EMTA õppekavadele. Töö kolmandas peatükis tehakse kirjanduse ülevaate abil kokkuvõte Alexanderi tehnika ajaloost ja olemusest varasemate autorite käsitluses. Ülevaade tehnika jõudmisest Eestisse ja arengust Eestis, tuuakse võrdlusena välja teiste kehapraktikate ja Alexanderi tehnika ühisjooni ning tuuakse ülevaade töö autori isiklikust kogemusest Alexanderi tehnikaga. Neljandas peatükis analüüsitakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusika- ja näitlejatudengite tagasiside esseede kaudu tehnika kasutamist erialases ja argielulises praktikas ning uuritakse Alexanderi tehnika tuge õpingutes.
Anton Hansen Tammsaare kui teatrikriitiku portree
(Tartu Ülikool, 2024) Kivipalu, Christofer; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Atmosfääri psühhofüüsiline tajumine: heli- ning valguskujunduse analüüs Tartu Uue Teatri lavastuste „Baskin ehk nalja põhivormid“, „#DigitalHatsGame“ ja „Siil udus“ näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Kandima, Kristi; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Käesolev töö keskendub lavastuse atmosfäärile ning selle eesmärgiks on uurida, kuidas muusika, helid ning valgus panustavad atmosfääri loomesse. Töö uurib, milliseid tundmusi tekitavad vaatajas muusika, heli, valgus, kuidas meie keha nendele tundmustele reageerib ning kuidas on sellest mõjutatud lavastuse atmosfääri tajumine. Selle protsessi empiirilisel kirjeldamisel lähtub töö autor isiklikust kogemusest kolme Tartu Uue Teatri lavastuste vaatamisel - “Baskin ehk nalja põhivormid” (lavastaja Ivar Põllu, esietendus 2015), “#DigitalHatsGame” (lavastajad Hanno Eskola ja Antti Mankonen, esietendus 2016) ning “Siil udus” (lavastaja Leino Rei, esietendus 2014).
August Strindbergi "Preili Julie" lavastamine Karlova Teatris
(Tartu Ülikool, 2024) King, Laura Brigitta; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös uuritakse, kuidas Kaili Viidase poolt lavastatud "Preili Julie" avab uusi tõlgendusi ning kuidas lavastuse taust ja valikud mõjutavad näidendi tähendust. Esimene peatükk annab ülevaate "Preili Julie" näidendist ja selle lavastamise ajaloost Eesti teatrites. Teises peatükis tutvustatakse geneetilist analüüsi kui etenduse analüüsi meetodit. Kolmandas peatükis vaatleb autor "Preili Julie" lavastuse valmimise protsessi, kirjeldades esimest ja teist prooviperioodi. Neljas peatükk moodustab keskse osa bakalaureusetööst ning keskendub lavastuse analüüsile.
Autentsus kui nüüdistantsu strateegia
(Tartu Ülikool, 2024) Valtna, Kai; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöö „Autentsus kui nüüdistantsu strateegia“ eesmärk on uurida autentsuse strateegiaid konkreetsete nüüdistantsu lavastuste näitel. Töös tulevad vaatluse alla Karl Saksa „Planet Alexithymia“; Henri Hüti ja Jan Teeveti „Esimene tants. Viimast korda“ ning Mart Kangro „Enneminevik“. Uurimisküsimusele „Missugused on autentsuse efekti loomise strateegiad nüüdistantsus“ vastamiseks on töö jagatud kahte ossa. Esimeses osas luuakse etenduste analüüsiks teoreetiline baas ja teises osas vaadeldakse lavastusi lähtuvalt strateegiast, mida igaüks neist autentsuse efekti saavutamiseks kasutab. Teooriaosas tegeletakse autentsuse kui moraalse ideaali geneesiga lääne kultuuriajaloo kontekstis ning selles on pühendatud eraldi alapeatükid teatrile ja tantsule. Tantsu puhul antakse töös ka ajalooline ülevaade, et luua nüüdistantsu väljenduslike strateegiate mõistmiseks vajalik taust.
Erivajadustega külastajate ligipääsetavus Eesti teatrites
(Tartu Ülikool, 2020) Illak, Diana; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös analüüsitakse puudega inimeste ligipääsetavuse võimalusi erinevates valitud Eesti teatrites, ning teenuseid ja abivahendeid, mida teatrid puudega külastajale pakuvad. Uurimistöö on jaotatud nelja peatükki. Esimeses peatükis vaatleb autor teatri semiootilisi märke, mille vastuvõtmiseks kasutatakse inimeste meeli (siin nägemine, kuulmine) ja füüsilist kohaolu. Teises peatükis on selgitatud, kes on erivajadustega teatrikülastajad (antud töös kurdid, vaegkuuljad, vaegnägijad, pimedad ning liikumisraskustega inimesed) ja millised on nende õigused saada ligipääsu kultuurile ja kultuuriteenustele. Kolmandas peatükis analüüsitakse võrdlevalt Eesti teatrite ligipääsetavust kodulehtedel oleva info alusel ja küsitluse põhjal. Bakalaureusetöö neljas osa kirjeldab meelteteatrit ja selle rakendamist Eestis.
Etenduskunsti poliitilisus. Afektiteooria etendusanalüüsis
(Tartu Ülikool, 2022) Ever, Kerli; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöös uuritakse, kuidas võiks etendusanalüüsis etenduskunsti poliitilisuse uurimisel olla kasu afektiteooria rakendamisest. Esimene peatükk annab ülevaate poliitilisusest, käsitledes nii seda, kuidas poliitilisuse keskmes võib näha kehalisust, kui ka küsimust, millist kunsti võib pidada poliitiliseks, tuginedes peamiselt Jacques Rancière’i kunsti- ja poliitikakäsitlusele. Järgmine peatükk tutvustab afekti mõistet ja afektiteooriat, etendusanalüüsi ning võrdleb afektiteooriat teatrifenomenoloogiaga. Magistritöö teises osas seotakse Rancière’i poliitikateooria afektiteooriaga, analüüsides kolme etenduskunstilavastuse (Karl Saksa "Planet Alexithymia", Karolin Poska "Sinu nirvaanale" ja Sveta Grigorjeva "Fakerz") poliitilist mõõdet afektiivse tasandi kaudu.
I kooliastme õpilaste arusaamad teatrietendusest Vanemuise teatri lastemuusikali „Nukitsamees“ näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Sepp, Aule; Väljaots, Meeli, juhendaja; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Haridusteaduste instituut
Inspitsiendi töö teatris
(Tartu Ülikool, 2016) Lass, Raili; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev töö uurib inspitsiendi ameti kujunemist läbi ajaloo selliseks, nagu see on tänapäeval, ning otsib kaasaja eesti inspitsientide kogemuse põhjal selle ameti üldiseid iseloomulikke jooni. Samuti on kirjeldatud inspitsiendi tööd lavastuse kujunemise erinevate etappide juures; töö eesmärgiks on kaardistada inspitsiendi amet teatris, tutvustada tema tööülesandeid ning leida selle ameti olulisus teatri toimimise kontekstis. Töö otsib vastust küsimustele: millal sai inspitsiendi töö alguse; millised on inspitsiendi peamised tööülesanded; milline on inspitsiendi tähtsus teatris? Käesolev töö jaguneb viieks: esimeses peatükis on kirjeldatud inspitsiendi töö kujunemist läbi euroopa teatri ajaloo. Teatri ajaloost kirjutades on otsitud just neid aspekte, mis inspitsiendi töö kujunemist ühel või teisel moel mõjutada võisid. Samuti on esimeses peatükis tutvustatud eesti teatri ajalugu ja inspitsiendi ameti kujunemist eesti teatris. Teine peatükk kirjeldab teatrite praegust tööstruktuuri ja annab üldise ülevaate ning iseloomustuse inspitsiendi tööle, kolmas peatükk kirjeldab tema tööd proovides ja osalust lavastuse valmimise protsessis, neljas peatükk kirjeldab inspitsiendi ülesandeid etenduse ajal. Viiendas peatükis on toodud välja valitud eesti inspitsientide töökogemus ja hariduslik taust. Kuigi uurimus taotleb inspitsiendi kui ameti üldiseloomustust, on üldistused tehtud suuremate repertuaariteatrite põhjal; kõrvale on jäetud väiketeatrid ja projektiteatrid, samuti suveteatrid. Mainitud on küll erinevaid suvelavastusi repertuaariteatrite esituses, kuid et inspitsiendi töös suvelavastuste
Intiimsus kaasaegsetes etenduskunstides
(Tartu Ülikool, 2018) Selgis, Eline; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Magistritöös vastab küsimustele, missugused lavastuslikud ja dramaturgilised vahendid loovad etenduskunstides intiimsuse. Etenduskunstidena käsitletakse töös sõnateatrit, performance’i-teatrit, interaktiivset teatrit ja performatiivset installatsiooni. Uurimus ei tegele intiimsusega fiktsionaalsete maailmate sees, vaid keskendub vaataja kogemuse intiimsusele ja väidab, et etenduskunstidele omane mõju ja kogemuslikkus vaataja jaoks, millele etenduskunstnikud on just viimasel poolsajandil erilist tähelepanu pööranud, on kaasa toonud uued vormid ja uue intiimsuse vaatajaga.
Jaan Unduski näidend "Quevedo" ja Margus Kasterpalu samanimelise lavastuse stsenograafia barokiajastu kontekstis
(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Triinu; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut
Bakalaureusetöö analüüsib baroki elemente Jaan Unduski näidendis „Quevedo“ ja selle põhjal valminud Margus Kasterpalu „Quevedo – armastus ja tuhk“ lavastuse stsenograafias. Tööl on neli osa. Esimene neist jaguneb nelja peatükki ja pakub informatsiooni, mis avab näidendi tausta. Teine osa põhineb tekstil, uuritakse, kuidas näidendi teemad on kujutatavale ajastule omased ning miks need on antud teksti juures tähtsad. Kolmas osa vaatleb lavastuse ruumilist külge (lavakujundus ja rekvisiidid, valgus ja muusika, video ning kostüümid). Neljas osa vaatleb lavastuse vastuvõttu meedias. Välja on eraldi toodud näidendi ja lavastuse retseptsioon.
Juhan Smuuli näidendi „Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi“ analüüs
(2012) Läänemets, Janika; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Eesti kirjanduse õppetoool
Kooliteater Rakveres
(Tartu Ülikool, 2023) Lehtpuu, Marrit; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöös antakse ülevaade Rakvere kooliteatritest. Töös uuritakse, millisel tasemel tehakse Rakveres kui väikelinnas kooliteatrit, tuuakse põhifookusesse kooliteatri eesmärgid ning selle taustal pööratakse tähelepanu probleemidele, mis ohustavad kooliteatrite tulevikku.
Kväär-identiteedi kujutamine lavastustes "Tule õige koju" ja "Võrsed"
(Tartu Ülikool, 2024) Laur, Maria; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Looduse kujutamine Shakespeare'i ja Uku Uusbergi lavastuses "Nagu teile meeldib"
(Tartu Ülikool, 2025) Leinasaar, Tea; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
William Shakespeare'i on teatriteaduses põhjalikult uuritud, kuid iga uus uurimisnurk võimaldab näha klassikat uue pilguga. Bakalaureusetöö „Looduse kujutamine Shakespeare’i näidendis ja Uku Uusbergi lavastuses „Nagu teile meeldib““ annab oma panuse Shakespeare’i näidendite uurimisse. Töö eesmärk on semiootiliselt analüüsida looduse kujutamist Shakespeare’i näidendis ja Uusbergi lavastuses. Selleks kasutan semiootilist teksti- ja etendusanalüüsi ning võrdlevat analüüsi. Pööran tähelepanu looduse kujutamisele nii õukonnas kui ka Ardeni metsas, looduspoeetikale ning sellele, kuidas näidend ja lavastus omavahel sarnanevad ja erinevad.
Maurice Maeterlincki "Sinilinnu" lavastused Pärnu teatris Endla
(Tartu Ülikool, 2015) Lehtsaar, Ulla; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Maeterlincki sümbolistlik tekst annab tõlgendusvõimalusi igale ajastule. See on kindlasti üks põhjus, miks Moskva Kunstiteater mängib Konstantin Stanislavski „Sinilinnu” lavastust tänini, juba 107 aastat. „Sinilinnu“ lavastused teatris Endla on vastu pidanud ühe hooaja. „Sinilinnu“ lavastamisega kaasnevaid tingimusi ei ole kerge täita ning see nõuab teadlike valikute tegemist nii dramaturgiliselt kui ka stsenograafiliselt. Selle lavastuse väljatoomine väiketeatris on väljakutse, mida paljud lavastajad vastu ei võta. Soodsate juhuste kokkulangemisel on teatris Endla seda juhtunud kahel korral - 1986. aastal Aare Laanemetsa ja 2013. aastal Ingo Normeti poolt. Mõlema lavastuse puhul saab oluliseks nende kaasaegsus ning päevakajalisus, peegeldades hetkeolukorda ühiskonnas. Lavastused kõnetavad nii lapsi kui ka lapsevanemaid.
Meeste ja naiste keeleline representatsioon Andrus Kivirähki näidendites
(Tartu Ülikool, 2019) Pullerits, Anett; Oruaas, Riina, juhendaja; Lindström, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö ,,Meeste ja naiste keeleline representatsioon’’ ühendab keele- ja kirjandusteaduse, uurides, kas ja millistes aspektides Andrus Kivirähki näidendite ,,Isamaa pääsukesed’’, ,,Vombat’’ ning ,,Eesti matus’’ nais- ja meestegelaste kõneprofiilid erinevad. Analüüsiosas püütakse leida seoseid ka muude võimalike erisuste või sarnasuste põhjustajatega, nagu näidendite spetsiifika, tegelaste vanuse, tegelastevaheliste suhete ja muuga, ent lähtutakse pigem kogutud empiirilistest andmetest kui andmete kontekstist või mõnest teoreetilisest lähtekohast, kuigi taustsüsteemina on selle töö puhul siiski oluline feministlik lingvistika.
Mirko Rajase lavastuse "Lemuel Pitkini demonteerimine" erinevad mänguruumid
(Tartu Ülikool, 2016) Paas, Merit; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Bakalaureusetöö koosneb Mirko Rajase lavastuse „Lemuel Pitkini demonteerimine“ analüüsist ning selle mänguruumide kirjeldusest. Lavastus põhineb Nathanael Westi satiirilisel romaanil „A Cool Million“, mis avaldati aastal 1934. Teose tõlkis Kristiina Jalasto, dramatiseerisid Kristiina Jalasto ja Mirko Rajas ning lavastas Mirko Rajas Tallinnas NUKU teatris aastal 2015. Etendused toimusid kahes erinevas paigas: Tallinnas Hobuveskis ning Auna teatrimajas. Töö eesmärk on uurida, mil moel mõjutavad mänguruumide erinevused lavastust ning selle vastuvõttu publiku poolt. Töös on peamise teoreetilise allikana kasutatud Gay McAuley raamatut „Space in Performance“, millele tuginedes on avatud teatrite ruumikasutuse iseärasused. Töö on kirjutatud kahes peatükis, millest esimene käsitleb ruumikasutust teatrites üldiselt ja toob teoreetilise materjali kõrval esile antud lavastuse iseärasused. Samuti kirjeldab esimene peatükk lavastuse mängupaiku Hobuveskit ja Auna teatrimaja ning nende mõju lavastusele ja publiku tajule, keskendudes põhiliselt teatrisündmusele publiku vaatenurgast. Teises peatükis on põhjalik narratiivne etenduse analüüs, kus kirjeldatakse lavastust ja loos esinevaid probleeme ning pööratakse tähelepanu lavakujundusele. Lisades on valik fotosid etenduselt ning mõlemast mängupaigast. Kuna töö keskendub peamiselt ruumile ja publiku tajule, jääb nukuteatri spetsiifika tööst välja, põgusalt on vaid selgitatud lavastuses kasutatud nukutüüpi.
Muusikaline kujundus Eesti Draamateatri lavastuses "Vend Antigone, ema Oidipus"
(Tartu Ülikool, 2025) Jaanisk, Saara; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Bakalaureusetöö analüüsib lavastust “Vend Antigone, ema Oidipus” (2023, Eesti Draamateater). Töö eesmärk on analüüsida lavastuse muusikalist kujundust: millised on selle funktsioonid, kuidas on muusikalisi vahendeid kasutatud ning kuidas on muusikaga loodud traagikat. Töö empiirilises analüüsis selgus, et muusikalise kujunduse peamised funktsioonid on emotsionaalne stiimul, raamimine ning atmosfääri loomine. Kasutusel on nii harfi- kui ka vokaalmuusika ning viisid ja sõnad erinevatest kultuuridest.