Etenduskunsti poliitilisus. Afektiteooria etendusanalüüsis

Abstract

Magistritöös uuritakse, kuidas võiks etendusanalüüsis etenduskunsti poliitilisuse uurimisel olla kasu afektiteooria rakendamisest. Esimene peatükk annab ülevaate poliitilisusest, käsitledes nii seda, kuidas poliitilisuse keskmes võib näha kehalisust, kui ka küsimust, millist kunsti võib pidada poliitiliseks, tuginedes peamiselt Jacques Rancière’i kunsti- ja poliitikakäsitlusele. Järgmine peatükk tutvustab afekti mõistet ja afektiteooriat, etendusanalüüsi ning võrdleb afektiteooriat teatrifenomenoloogiaga. Magistritöö teises osas seotakse Rancière’i poliitikateooria afektiteooriaga, analüüsides kolme etenduskunstilavastuse (Karl Saksa "Planet Alexithymia", Karolin Poska "Sinu nirvaanale" ja Sveta Grigorjeva "Fakerz") poliitilist mõõdet afektiivse tasandi kaudu.