Teatriteaduse magistritööd - Master's theses

Permanent URI for this collection

Browse

Recent Submissions

Now showing 1 - 20 of 26
  • Item
    Ansamblimäng Von Krahli Teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitel
    (Tartu Ülikool, 2023) Allik, Karin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös antakse ülevaade ansamblimängu tähendusväljast ja taustast ning pakutakse välja ansamblimängu definitsioon. Töö esimene osa kaardistab ansamblimängu ajaloolist arengut ning varasemate autorite väiteid ansamblimängu olemuse ja mõjutegurite kohta ja koondab erinevate teatriuurijate vaated ansamblimängule. Teises osas lähtutakse teatritegijate perspektiivist: nimelt tugineb autor intervjuudele Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitlejatega ning Peeter Jalakaga, samuti enda tähelepanekutele Von Krahli ja Ekspeditsiooni „Libahundi“ lavastusprotsessist. Peatükis kõrvutati teoreetikute väidete paikapidavust teatritegijate perspektiivist. Autor pakub välja ka definitsioonid mõistetele „ansambel“, „ansamblimäng“ ja „ansambliteater“.
  • Item
    Absurditeater kriisiaja Eestis (2020–2023)
    (Tartu Ülikool, 2023) Piliste, Kerttu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse, kuidas kõnetas absurditeater Eesti ühiskonda aastail 2020–2023 poliitilise, sotsiaalse ja tervisekriisi ajal, lähtudes viiest absurdidraama ja kriisidega seostuvast võtmemõistest: koomika ja traagika, keel, kehalisus ja haigus, aeg ja ruum, sotsiaalne ja eksistentsiaalne kriis. Nende alusel analüüsis autor kolme absurdilavastust: Eugène Ionesco „Ninasarvik“ (lav. Sander Pukk, Noorsooteater, 2021), Samuel Becketti „Lõppmäng“ (lav. Peeter Raudsepp, Rakvere Teater, 2020) ja Samuel Becketti „Godot’d uutõn“ (lav. Taago Tubin, MTÜ Müüdud Naer, 2021).
  • Item
    "Tantsufilm huvitava nimetusega": professionaalsuse küsimus nüüdistantsus
    (Tartu Ülikool, 2020) Pauku, Irena; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistriprojekt koosneb kahest osast - teoreetilises osas uuritakse, millised on nüüdistantsu kunstniku eneseväljenduse vahendid, missugune funktsioon on tal autorina ning millised on vaatajate nüüdistantsu vastuvõtu protsessid ja missugused on professionaalsuse tunnused. Projekti praktilises osas lõi autor lühitantsufilmi, millele ta lavastajana ei lisanud kindlat ideed, sõnumit ja kontseptsiooni. Tantsufilmi vaatajate küsitluse põhjal uuriti, kui erinevalt tõlgendavad teost vaatajad ja millise hinnangu annab vaataja teosele ja selle tegijatele professionaalsuse tasemele.
  • Item
    Kogukonna kaasamise viisid, väärtused ja probleemid kogukonnateatris
    (Tartu Ülikool, 2022) Tamm, Tiiu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse kogukonnateatri olemust ja kirjeldatakse selle reaalset rakendumisprotsessi kahe lavastuse näitel. Töö esimeses peatükis tuuakse välja kogukonna määratlemise viisid ja problemaatika kogukonnateatri perspektiivist lähtudes. Teises peatükis annab autor ülevaate kogukonnateatri mõistest ja päritolust ning analüüsib lavastusi “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” lähtuvalt kogukonnateatri tunnustest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse kogukonna kaasamisest tulenevaid väärtusi lavastuste “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” näitel, viimases peatükis tuuakse välja välja eetilised ja praktilised murekohad, mille kogukonnaga töötamine kaasa võib tuua.
  • Item
    Tähenduse teke intermeedialises klassikalavastuses
    (Tartu Ülikool, 2022) Mäits, Laura Maria; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö käsitleb intermeedialisi tähendusvõimalusi teatris, kitsendades teemafookust klassikaliste kirjandustekstide adaptatsioonide uurimisele. Selliselt keskendub töö kaasaegse teatri vormilistele muudatustele ning sellele, mil moel muudab intermeedialine lavastus tähenduse tekke protsessi. Kahes esimeses peatükis tegeletakse intermeedialisuse mõiste avamise ja piiritlemisega. Kolmas peatükk kirjeldab intermeedialisuse avanemist kahes lavastuses - Ugala Teatri "Krdi loll lind" ja Eesti Draamateatri "Kuritöö ja karistus".
  • Item
    Organisatsiooniliste struktuuride ja loomingu vahelised seosed Teatri NO99 näitel
    (Tartu Ülikool, 2022) Kajak, Margit; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö otsib vastust küsimustele, millised organisatsioonilised struktuurid olid aluseks Teatri NO99 tegevusele ja kuidas need mõjutasid organisatsiooni toimimist ning millised olid seosed teatri organisatsioonilise struktuuri ja loomingulise sisu vahel, toetudes organisatsiooniteooriale, Pierre Bourdieu’ väljateooriale ja Hans Van Maaneni funktsionalistlikule kunstiteooriale. Esimeses peatükis tutvustatakse ja kirjeldatakse Teatrit NO99 selle loomise, juriidilise vormi ja struktuuri kaudu ning selgitatakse, millisesse keskkonda ja millistel tingimustel teater paigutus. Teises peatükis vaadeldakse teatri loomingu tekkeprotsesside ja loomingu vahendamisega seotud aspekte Van Maaneni teooriast lähtuvalt.
  • Item
    Renate Keerdi füüsiline teater
    (Tartu Ülikool, 2022) Kokk, Karmel Helena; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse Renate Keerdi kui füüsilise teatri lavastajat. Töö esimene peatükk avab olulisi keha ümbritsevaid mõisted, teises avatakse võimalusi, kuidas lähenetakse teatriteoreetiliselt füüsilisele teatrile, kombineerides semiootika, fenomenoloogia ja postdramaatilise teatri teooriaid. Kolmandas peatükis tutvustatakse Renate Keerdi lavastajana, analüüsitakse 3 tema lavastust: "Pure mind", "Tahe" ja "Lävi" ning eraldi analüüsitakse ka tema teatrikeele semantikat ja süntaksit.
  • Item
    Etenduskunsti poliitilisus. Afektiteooria etendusanalüüsis
    (Tartu Ülikool, 2022) Ever, Kerli; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöös uuritakse, kuidas võiks etendusanalüüsis etenduskunsti poliitilisuse uurimisel olla kasu afektiteooria rakendamisest. Esimene peatükk annab ülevaate poliitilisusest, käsitledes nii seda, kuidas poliitilisuse keskmes võib näha kehalisust, kui ka küsimust, millist kunsti võib pidada poliitiliseks, tuginedes peamiselt Jacques Rancière’i kunsti- ja poliitikakäsitlusele. Järgmine peatükk tutvustab afekti mõistet ja afektiteooriat, etendusanalüüsi ning võrdleb afektiteooriat teatrifenomenoloogiaga. Magistritöö teises osas seotakse Rancière’i poliitikateooria afektiteooriaga, analüüsides kolme etenduskunstilavastuse (Karl Saksa "Planet Alexithymia", Karolin Poska "Sinu nirvaanale" ja Sveta Grigorjeva "Fakerz") poliitilist mõõdet afektiivse tasandi kaudu.
  • Item
    Kujutluslike ruumide loomine simultaanlaval
    (Tartu Ülikool, 2021) Mangus, Maarja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Töö annab ruumiloome kirjelduse ja süstematiseerimise analüüsimise kaudu ülevaate simultaanlava olemusest. Analüüsitakse Vanemuise teatri "Kirvetüü" ja Emajõe Suveteatri "Kadri" lavastusi.
  • Item
    Eesti nüüdisaegne lavastajaõpe
    (Tartu Ülikool, 2019) Peep, Lennart; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö käsitleb nii EMTA lavakunstikooli kui TÜ VKA lavastajaõpet, muu hulgas lähtudes töö autori kogemusest lavastajaüliõpilasena Viljandi Kultuuriakadeemias. Uurimus vaatleb Eesti kaasaegset lavastajaõpet õppekavade sisulise analüüsi ja õppekava lõpetanute hinnangu põhjal. Uurimus vastab küsimustele, (1) kuidas on lavastajaõpe 2017/18. aasta seisuga Eesti suuremates teatrikoolides struktureeritud ja korraldatud, (2) milliseid erialaseid oskusi lavastajaüliõpilastele õpetatakse ning (3) milline on akrediteeritud lavastajaõppe õppekavade lõpetanute hinnang oma läbitud õppele. Õppe struktuuri ja korralduse analüüsimiseks võrreldakse teatrikoolide lavastajaõppe õppekavasid; õpioskuste analüüsimiseks lavastajaõppe erialaainete ainekavasid ning lõpetajate hinnangu andmiseks on töö raames läbi viidud veebipõhine küsitlus, milles lavastajaõppe läbinud üliõpilased hindasid oma erialaseid õpinguid.
  • Item
    Depressiooni kujutamine ja vastuvõtustrateegiad draamakirjanduses
    (Tartu Ülikool, 2019) Jürjo, Merilin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Magistritöö uurib depressiooni kujutamist draamakirjanduses ning lugeja vastuvõttu erinevate strateegiate alusel. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on depressiooni draamakirjanduses kujutatud ning kuidas aitavad erinevad retseptsioonistrateegiad lugejal antud teemat vastu võtta. Depressiooni kujutamise hindamiseks kasutatakse diagnostilisi kriteeriume, mis on esitatud RHK-10s; samuti toetutakse kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtetele. Lugemisstrateegiate uurimiseks võetakse vaatluse alla Wolgang Iseri fenomenoloogilise lähenemise ja lugemiskogemuse kujunemise lünkade täitmise alusel, Hans Robert Jaussi esteetilise retseptsiooni toimumise identifitseerumistüüpide kaudu, Umberto Eco mudellugeja, Louise Rosenblatti transaktsionaalse teooria ning empaatia. Esimene peatükk annab ülevaate, kuidas on vaimsete häirete kujutamine draamakirjanduses aja jooksul kujunenud ja muutunud. Teises peatükis analüüsitakse kolme erinevast žanrist näidendit: Sarah Kane’i „4.48 psühhoos“ (2000), Jevgeni Griškovetsi „Linn“ (2001) ning Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale haigus“ (2014). Kolmandas peatükis võrreldakse depressiooni kujutusi ja üritatakse leida kujutamise ja retseptsiooni interaktsiooni ehk pidepunkti, kus depressiooni kujutamine ning vastuvõtt võiksid omavahel kohtuda.
  • Item
    Erinevad näitlemislaadid: kahe näitleja kuus rolli Rakvere Teatris
    (Tartu Ülikool, 2018) Sikk, Triinu; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Magistritöö eesmärgiks on uurida näitlejat kahelt võrdselt oluliselt lähtepunktilt: ühelt poolt vaadelda erinevaid näitlemislaade, mis nii Eesti kui Rakvere Teatris olulisemad, teisalt aga keskenduda kahele näitlejale ja nende viimaste aastate olulisematele rollidele erinevat tüüpi lavastustes. Kolm selles töös uuritavat näitlemislaadi – näitlemine psühholoogilises draamas, postdramaatilises lavastuses ja komöödias – on valitud lähtudes Eesti teatris, sealhulgas Rakvere Teatris laialt levinud näitlemisviisidest, kuid ka žanritest, sest üldjuhul on need kaks tihedalt omavahel seotud. Magistritöös analüüsitakse kahte Rakvere Teatri näitlejat, Anneli Rahkemad ja Peeter Rästast ning nende kuut rolli.
  • Item
    Heli- ja muusikaline kujundus Eesti sõnateatris
    (Tartu Ülikool, 2018) Talvik, Liivia; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Käesolev magistritöö suunab tähelepanu heliliste väljundite olulisusele sõnateatris ja uurib lähemalt lavastuse heli- ja muusikalise kujunduse valmimise protsessi praktikute silme läbi. Kaalukaim osa magistritöö allikatest on süvaintervjuud nüüdisaegse Eesti sõnateatri heliloojate, heli- ja muusikaliste kujundajate, lavastajate ja näitlejatega. Defineeritakse mõisted helikujundus ja muusikaline kujundus, antakse ülevaade ajaloolisest arengust ning tehnika arengu mõjust heli- ja muusikalisele kujundusele. Selgitatakse, mis on mitteverbaalsete auditiivsetele kujunduste funktsioonid sõnateatris ja antakse praktikute kogemustel põhinev ülevaade, kuidas valmib lavastuse heli- ja muusikaline kujundus lavastusprotsessis.
  • Item
    Festival kui teatrisündmus – Baltoscandal 1990-2016
    (Tartu Ülikool, 2018) Tomps, Katarina; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Magistritöö uurib ja jäädvustab Eesti pikaajalisimat rahvusvahelist teatrifestivali Baltoscandalit. Antakse ülevaade, milline on Baltoscandali kontseptsioon (loomistingimused, põhimõtted, korraldus), kuidas festivali programm ja vastuvõtt on ajas muutunud ja milline teatrisündmus on Baltoscandal oma olemuselt.
  • Item
    Intiimsus kaasaegsetes etenduskunstides
    (Tartu Ülikool, 2018) Selgis, Eline; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
    Magistritöös vastab küsimustele, missugused lavastuslikud ja dramaturgilised vahendid loovad etenduskunstides intiimsuse. Etenduskunstidena käsitletakse töös sõnateatrit, performance’i-teatrit, interaktiivset teatrit ja performatiivset installatsiooni. Uurimus ei tegele intiimsusega fiktsionaalsete maailmate sees, vaid keskendub vaataja kogemuse intiimsusele ja väidab, et etenduskunstidele omane mõju ja kogemuslikkus vaataja jaoks, millele etenduskunstnikud on just viimasel poolsajandil erilist tähelepanu pööranud, on kaasa toonud uued vormid ja uue intiimsuse vaatajaga.
  • Item
    Täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteater. Teoreetilisi vaatepunkte praktiliste näidete alusel
    (Tartu Ülikool, 2016) Ruusna, Kristi; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev magistritöö avab täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteatri mõistestiku lähtuvalt erinevate teoreetikute käsitlustest. Defineeritakse nukuteater, objektiteater ja visuaalteater, sealjuures ka mõisted nukk, objekt ja visuaalsus (visuaalne), esmalt teooriast lähtuvalt ning seejärel rakendatakse teooria lavastuste analüüsides. Empiirilisteks näideteks valitud lavastuste käsitlustes pööratakse põgusalt tähelepanu ka kriitikale ning uuritakse, kuidas on määratletud ja nimetatud lavastustes esinevad liigilised eripärad. Empiirika on valitud kahest kriteeriumist lähtuvalt: tegemist on lavastustega, mida on võimalik käsitleda nuku-, objekti- ja/või visuaalteatrina; tegemist on lavastustega, mida siinkirjutaja on näinud ning omab nendega otsest kogemust. Teatriliigi määramine teostatakse eeskätt dominandi määramise kaudu. Dominanti on võimalik kindlaks määrata peamiselt märgisüsteemi põhjal, milles publikuga suheldakse. See tähendab, et mille kaudu ja kuidas mängitakse, olgu selleks nukk, objekt või visuaalselt tajutav kujund, vihjab lavastuse liigilisele kuuluvusele. Magistritöös kasutatakse teoreetilise aluspõhjana täiskasvanutele suunatud nuku-, objekti- ja visuaalteatri uurimiseks erinevaid teoreetilisi raamistikke, sealhulgas nii semiootikat kui ka fenomenoloogiat. Väidetakse, et kuna kaasaegses teatris on tegemist segatehniliste lavastustega, võib neid käsitleda sõltuvalt dominandist nuku-, objekti- ja/või visuaalteatrina.
  • Item
    Eesti lasteteatri funktsioonid
    (Tartu Ülikool, 2016) Rämmann, Kadriliis; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolev magistritöö keskendub lasteteatrile (sihtrühmale 4–11 eluaastat) ning otsib vastuseid uurimisküsimustele, missugused on lasteteatri funktsioonid ning mida hinnata heas lastelavastuses. Tööga peegeldatakse Salme Reegi nimelist preemiat välja andva žürii tegevust ning valikuid: missuguseid funktsioone auhinnatud lastelavastused täidavad. Töö esimeses osas keskendutakse lasteteatri mõiste erinevatele tähendusvarjunditele ja probleemkohtadele. Siin vaadeldakse ka lasteteatri eristamist täiskasvanuteteatrist. Lasteteater on täisväärtuslik ning mitmekülgne teater. Magistritöö teine peatükk fokusseerib funktsioonid ning seejärel analüüsitakse kolmandas peatükis, kuivõrd ning kuidas avalduvad lastelavastustes esteetiline, didaktiline, intellektuaalne, emotsionaalne ning sotsiaalne funktsioon. Iga funktsiooni juures esitatakse kolm keskset küsimust, mille abil antud funktsiooni esinemist lavastuses hinnata. Töö väljundiks oli koostada funktsioonide-põhine küsimustik, millele teatritegijad, aga ka publik saavad toetuda, et hinnata, missuguseid oskusi, teadmisi või kogemusi antud lavastuses rõhutatakse ning lastes arendatakse.
  • Item
    Aja- ja ruumipoeetika teatris kolme lavastuse näitel
    (Tartu Ülikool, 2015) Aruväli, Mari; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Käesolev magistritöö vaatleb aja- ja ruumipoeetikat teatris, võttes analüüsi aluseks kolm lavastust Eesti teatrite repertuaaridest: Ugala teatri lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ (lavastaja Taago Tubin) ja „Bassein (vett ei ole)“ (lavastaja Sander Pukk) ning Tartu Uue Teatri lavastuse „Zebra“ (lavastaja Ingomar Vihmar). Lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ esietendus toimus 29. märtsil 2014, lavastusel „Bassein (vett ei ole) 28. septembril 2013 ja „Zebra“ esietendus oli 7. märtsil 2014. Töö eesmärgiks on uurida aja kujutamist ja ruumipoeetikat ning leida vastus uurimisküsimustele: millised on lavastuste ajatasandid, kuidas on võimalik tuua lavastuses kokku aja eri tasandid ning kuidas muutusi ajatasandites on ruumiliselt edasi antud. Konkreetsed lavastused on valitud põhjusel, et neis käsitletakse aja temaatikat sügavamalt, neis põimuvad erinevad ajatasandid ning seega võimaldavad need aegruumi põhjalikumat analüüsi.
  • Item
    Naistegelased eesti monolavastustes
    (Tartu Ülikool, 2015) Ojakõiv, Liisa; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Käesolev uurimus kaardistab naistegelastega eesti monolavastused ja näitab tegelaste ning teatriesteetika muutumist 70ndatest kaasaega liikudes. Magistritöö üks eesmärk on uurida soostereotüüpide avaldumist naistegelastega monolavastustes ja näidata, kuidas monolavastus võimaldab naisvaatenurka avada. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kas monovorm soosib pigem karaktereid või stereotüüpe, milliste vahenditega teatris naislugude jutustamist teostatakse ning kuidas on näitleja ja tema roll monolavastuses seotud. Naisvaatenurga avaldumise kohta feministlikus teatripraktikas on teoreetilise materjalina tuginetud Elaine Astoni teosele Feminist Theatre Practice (1999). Töös on kasutatud stereotüüpide ja keskmise inimese kaardistamisega tegelevaid uuringuid, et luua nägemus keskmisest mehest/naisest ja soostereotüüpilisest mõtlemisest ühiskonnas. Analüüsiosas on keskendutud monolavastuste naistegelastele süvitsi, vaadeldes nende sobitumist stereotüüpidega. Sillaks teooria ja analüüsiosa vahel on Sven Karja kaitstud magistritöö „Monolavastused Eesti teatris 1973–2005― (2005), mida on kasutatud varasemate naistegelastega monolavastuste iseloomustamisel, aga ka monolavastuse spetsiifika lühidal tutvustamisel.
  • Item
    Uussiirus eesti teatris
    (Tartu Ülikool, 2015) Ots, Liis; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
    Magistritöös uuritakse uussiiruse olemust ja selle esinemist eesti teatris. Uussiirust käsitletakse maailmavaatelise nähtusena, mis on kerkinud esile postmodernismi järgsel ajastul. Seetõttu vaadeldakse teoreetilises osas lähemalt kolme postpostmodernismi mõiste alla koonduvat diskursust: metamodernism, performatism, digimodernism. Need kolm suunda on valitud lavastuste analüüsi lähtekohtadeks, kuna neil on enim ideoloogilisi puutepunkte uussiiruse nähtusega, ning uussiirusel endal puudub tugev teoreetiline alus. Sarnastuste toel on võimalik lavastustest uussiiraid tendentse välja tuua. Neli järgnevat peatükki keskenduvad lavastuste analüüsile. Valitud on lavastused, mis töö autori arvates enim uussiiruse nähtust võiksid näitlikustada. Samuti oli üks valiku eeldusi, et autor on ise lavastust näinud. Uurimuses analüüsitavad lavastused on: Uku Uusbergi „Pea vahetus“, Lauri Lagle „Kas ma olen nüüd elus“, Urmas Vadi „Rein Pakk otsib naist!“ ja Urmas Lennuki „Tappa laulurästast“. Kuna uussiiruse näol on eelkõige tegemist maailmavaatelise nähtusega, taanduvad lavastuste analüüsi järeldused peamiselt kindlatele väärtushinnangutele. Lavastuses otsitakse headust ja ilu, need keskenduvad inimeseksolemise rõõmudele ja vaevadele, inimsuhetele, soovitakse uut ja paremat maailma. Teater on läinud tagasi lugude jutustamise ja terviklike kangelaste juurde. Iroonia ei ole välistatud, kuid siirusega vastandutakse postmodernistlikule künismile, millest tuleneb ka siiruse nii-öelda uudsus. Tihti on lavastused ja nende lood isegi nii lihtsad, et võib tekkida igavusse või banaalsusesse laskumise oht. Lavastustega tegelemisel toobki postpostmodernistlikkuse aspekti nende vägagi üldiste väärtuste juures välja metamodernismi ja performatismi, vähesel määral ka digimodernismi tunnuste kasutamine.