Teatriteaduse magistritööd - Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/42102
Browse
Browsing Teatriteaduse magistritööd - Master's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 29
- Results Per Page
- Sort Options
Item A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus” Karin teatrilaval(Tartu Ülikool, 2014) Kivi, Katrin; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutUurimustöö eesmärgiks on uurida Karini tõlgendusi teatrilaval A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa (1932) viie dramatiseeringu ja ühe Tammsaare-ainelise näidendi põhjal, lähenedes empiirilisele materjalile naisuurimuslikust vaatepunktist. Töö aluseks olevad lavastused on Kaarli Aluoja „Abielu ja armastus” (Draamastuudio teater, 1934), Andres Särevi „Pankrot” (Tallinna Draamateater, 1950), Aleks Satsi „Lunastus” (Ugala, 1977), Mati Undi „Taevane ja maine armastus” (Vanemuine, 1995), Elmo Nüganeni „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.” (Tallinna Linnateater, 2006) ning Aare Toikka „Karin ja Pearu” (VAT Teater, 2012). Töö jaguneb kolmeks osaks. Esimene peatükk toob välja uurimustöö teoreetilised lähtealused, adaptatsiooni topeltolemuse ja mõju ning naisuurimusliku lähenemisviisi põhiseisukohad. Teises ja kolmandas peatükis analüüsitakse Karini tegelaskuju erinevates lavastustes tuginedes erinevatele naisuurimuslikele probleemiasetustele.Item Absurditeater kriisiaja Eestis (2020–2023)(Tartu Ülikool, 2023) Piliste, Kerttu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse, kuidas kõnetas absurditeater Eesti ühiskonda aastail 2020–2023 poliitilise, sotsiaalse ja tervisekriisi ajal, lähtudes viiest absurdidraama ja kriisidega seostuvast võtmemõistest: koomika ja traagika, keel, kehalisus ja haigus, aeg ja ruum, sotsiaalne ja eksistentsiaalne kriis. Nende alusel analüüsis autor kolme absurdilavastust: Eugène Ionesco „Ninasarvik“ (lav. Sander Pukk, Noorsooteater, 2021), Samuel Becketti „Lõppmäng“ (lav. Peeter Raudsepp, Rakvere Teater, 2020) ja Samuel Becketti „Godot’d uutõn“ (lav. Taago Tubin, MTÜ Müüdud Naer, 2021).Item Aja- ja ruumipoeetika teatris kolme lavastuse näitel(Tartu Ülikool, 2015) Aruväli, Mari; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondKäesolev magistritöö vaatleb aja- ja ruumipoeetikat teatris, võttes analüüsi aluseks kolm lavastust Eesti teatrite repertuaaridest: Ugala teatri lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ (lavastaja Taago Tubin) ja „Bassein (vett ei ole)“ (lavastaja Sander Pukk) ning Tartu Uue Teatri lavastuse „Zebra“ (lavastaja Ingomar Vihmar). Lavastuse „Lovesong. Ühe armastuse lugu“ esietendus toimus 29. märtsil 2014, lavastusel „Bassein (vett ei ole) 28. septembril 2013 ja „Zebra“ esietendus oli 7. märtsil 2014. Töö eesmärgiks on uurida aja kujutamist ja ruumipoeetikat ning leida vastus uurimisküsimustele: millised on lavastuste ajatasandid, kuidas on võimalik tuua lavastuses kokku aja eri tasandid ning kuidas muutusi ajatasandites on ruumiliselt edasi antud. Konkreetsed lavastused on valitud põhjusel, et neis käsitletakse aja temaatikat sügavamalt, neis põimuvad erinevad ajatasandid ning seega võimaldavad need aegruumi põhjalikumat analüüsi.Item Ajalooainelised näidendid tänapäeva Hispaania teatris(Tartu Ülikool, 2013) Verte, Piret; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Alexanderi tehnika muusiku- ja näitlejaõppes(Tartu Ülikool, 2024) Virkunen, Carmen Victoria; Oruaas, Riina, juhendaja; Haiba, Karmen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö “Alexanderi tehnika muusiku- ja näitlejaõppes” eesmärk on mõista Alexanderi tehnika olemust ning muusika- ja näitlejatudengite enesereflektsiooni esseede kaudu saada aru, mis on tehnika rakendamise mõjud erialaselt ja ka argielus. Seega püütakse töö käigus vastata kolmele uurimisküsimusele: mis on Alexanderi tehnika, millised on Alexanderi tehnika võimalused näitlejatreeningu ja muusikalise koolituse arendamisel ning kuidas Alexanderi tehnika õpinguid toetab. Töö esimeses ja teises peatükis kirjeldatakse näitleja- ja muusikatudengite õpet, toetudes EMTA õppekavadele. Töö kolmandas peatükis tehakse kirjanduse ülevaate abil kokkuvõte Alexanderi tehnika ajaloost ja olemusest varasemate autorite käsitluses. Ülevaade tehnika jõudmisest Eestisse ja arengust Eestis, tuuakse võrdlusena välja teiste kehapraktikate ja Alexanderi tehnika ühisjooni ning tuuakse ülevaade töö autori isiklikust kogemusest Alexanderi tehnikaga. Neljandas peatükis analüüsitakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusika- ja näitlejatudengite tagasiside esseede kaudu tehnika kasutamist erialases ja argielulises praktikas ning uuritakse Alexanderi tehnika tuge õpingutes.Item Ansamblimäng Von Krahli Teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitel(Tartu Ülikool, 2023) Allik, Karin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös antakse ülevaade ansamblimängu tähendusväljast ja taustast ning pakutakse välja ansamblimängu definitsioon. Töö esimene osa kaardistab ansamblimängu ajaloolist arengut ning varasemate autorite väiteid ansamblimängu olemuse ja mõjutegurite kohta ja koondab erinevate teatriuurijate vaated ansamblimängule. Teises osas lähtutakse teatritegijate perspektiivist: nimelt tugineb autor intervjuudele Von Krahli teatri ja Ekspeditsiooni trupi näitlejatega ning Peeter Jalakaga, samuti enda tähelepanekutele Von Krahli ja Ekspeditsiooni „Libahundi“ lavastusprotsessist. Peatükis kõrvutati teoreetikute väidete paikapidavust teatritegijate perspektiivist. Autor pakub välja ka definitsioonid mõistetele „ansambel“, „ansamblimäng“ ja „ansambliteater“.Item Depressiooni kujutamine ja vastuvõtustrateegiad draamakirjanduses(Tartu Ülikool, 2019) Jürjo, Merilin; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö uurib depressiooni kujutamist draamakirjanduses ning lugeja vastuvõttu erinevate strateegiate alusel. Töös otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas on depressiooni draamakirjanduses kujutatud ning kuidas aitavad erinevad retseptsioonistrateegiad lugejal antud teemat vastu võtta. Depressiooni kujutamise hindamiseks kasutatakse diagnostilisi kriteeriume, mis on esitatud RHK-10s; samuti toetutakse kognitiiv-käitumisteraapia põhimõtetele. Lugemisstrateegiate uurimiseks võetakse vaatluse alla Wolgang Iseri fenomenoloogilise lähenemise ja lugemiskogemuse kujunemise lünkade täitmise alusel, Hans Robert Jaussi esteetilise retseptsiooni toimumise identifitseerumistüüpide kaudu, Umberto Eco mudellugeja, Louise Rosenblatti transaktsionaalse teooria ning empaatia. Esimene peatükk annab ülevaate, kuidas on vaimsete häirete kujutamine draamakirjanduses aja jooksul kujunenud ja muutunud. Teises peatükis analüüsitakse kolme erinevast žanrist näidendit: Sarah Kane’i „4.48 psühhoos“ (2000), Jevgeni Griškovetsi „Linn“ (2001) ning Mari-Liis Lille ja Paavo Piigi „Varesele valu, harakale haigus“ (2014). Kolmandas peatükis võrreldakse depressiooni kujutusi ja üritatakse leida kujutamise ja retseptsiooni interaktsiooni ehk pidepunkti, kus depressiooni kujutamine ning vastuvõtt võiksid omavahel kohtuda.Item Eesti lasteteatri funktsioonid(Tartu Ülikool, 2016) Rämmann, Kadriliis; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondKäesolev magistritöö keskendub lasteteatrile (sihtrühmale 4–11 eluaastat) ning otsib vastuseid uurimisküsimustele, missugused on lasteteatri funktsioonid ning mida hinnata heas lastelavastuses. Tööga peegeldatakse Salme Reegi nimelist preemiat välja andva žürii tegevust ning valikuid: missuguseid funktsioone auhinnatud lastelavastused täidavad. Töö esimeses osas keskendutakse lasteteatri mõiste erinevatele tähendusvarjunditele ja probleemkohtadele. Siin vaadeldakse ka lasteteatri eristamist täiskasvanuteteatrist. Lasteteater on täisväärtuslik ning mitmekülgne teater. Magistritöö teine peatükk fokusseerib funktsioonid ning seejärel analüüsitakse kolmandas peatükis, kuivõrd ning kuidas avalduvad lastelavastustes esteetiline, didaktiline, intellektuaalne, emotsionaalne ning sotsiaalne funktsioon. Iga funktsiooni juures esitatakse kolm keskset küsimust, mille abil antud funktsiooni esinemist lavastuses hinnata. Töö väljundiks oli koostada funktsioonide-põhine küsimustik, millele teatritegijad, aga ka publik saavad toetuda, et hinnata, missuguseid oskusi, teadmisi või kogemusi antud lavastuses rõhutatakse ning lastes arendatakse.Item Eesti nüüdisaegne lavastajaõpe(Tartu Ülikool, 2019) Peep, Lennart; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöö käsitleb nii EMTA lavakunstikooli kui TÜ VKA lavastajaõpet, muu hulgas lähtudes töö autori kogemusest lavastajaüliõpilasena Viljandi Kultuuriakadeemias. Uurimus vaatleb Eesti kaasaegset lavastajaõpet õppekavade sisulise analüüsi ja õppekava lõpetanute hinnangu põhjal. Uurimus vastab küsimustele, (1) kuidas on lavastajaõpe 2017/18. aasta seisuga Eesti suuremates teatrikoolides struktureeritud ja korraldatud, (2) milliseid erialaseid oskusi lavastajaüliõpilastele õpetatakse ning (3) milline on akrediteeritud lavastajaõppe õppekavade lõpetanute hinnang oma läbitud õppele. Õppe struktuuri ja korralduse analüüsimiseks võrreldakse teatrikoolide lavastajaõppe õppekavasid; õpioskuste analüüsimiseks lavastajaõppe erialaainete ainekavasid ning lõpetajate hinnangu andmiseks on töö raames läbi viidud veebipõhine küsitlus, milles lavastajaõppe läbinud üliõpilased hindasid oma erialaseid õpinguid.Item Eesti omadramaturgia temaatika aastatel 1991-2011(Tartu Ülikool, 2013) Krull, Ingrid; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondItem Eesti teatrikriitika funktsioonid 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste arvustuste põhjal(Tartu Ülikool, 2014) Puksa, Lennart; Saro, Anneli, juhendaja; Karulin, Ott, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituutMagistritöö uurib Eesti teatrikriitika funktsioone aastatel 2007–2013 Uku Uusbergi lavastuste näitel. Esimene peatükk käsitleb Lääne metakriitilise mõtteloo olulisemaid momente alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani, Lääne teatri metakriitikat 1960ndatest nüüdisajani, hoides fookuses ka Eesti teatri metakriitikat 2000.–2012. aastani ning andes ülevaate sellest, mida kriitika teeb ja mida peaks tegema. Teises peatükis defineeritakse teatrikriitika funktsioonid, kolmandas peatükis uuritakse funktsioonide rakendumist empiirilisel materjalil, neljandas peatükis esitletakse funktsioonide määramise tulemusi.Item Erinevad näitlemislaadid: kahe näitleja kuus rolli Rakvere Teatris(Tartu Ülikool, 2018) Sikk, Triinu; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö eesmärgiks on uurida näitlejat kahelt võrdselt oluliselt lähtepunktilt: ühelt poolt vaadelda erinevaid näitlemislaade, mis nii Eesti kui Rakvere Teatris olulisemad, teisalt aga keskenduda kahele näitlejale ja nende viimaste aastate olulisematele rollidele erinevat tüüpi lavastustes. Kolm selles töös uuritavat näitlemislaadi – näitlemine psühholoogilises draamas, postdramaatilises lavastuses ja komöödias – on valitud lähtudes Eesti teatris, sealhulgas Rakvere Teatris laialt levinud näitlemisviisidest, kuid ka žanritest, sest üldjuhul on need kaks tihedalt omavahel seotud. Magistritöös analüüsitakse kahte Rakvere Teatri näitlejat, Anneli Rahkemad ja Peeter Rästast ning nende kuut rolli.Item Etenduskunsti poliitilisus. Afektiteooria etendusanalüüsis(Tartu Ülikool, 2022) Ever, Kerli; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse, kuidas võiks etendusanalüüsis etenduskunsti poliitilisuse uurimisel olla kasu afektiteooria rakendamisest. Esimene peatükk annab ülevaate poliitilisusest, käsitledes nii seda, kuidas poliitilisuse keskmes võib näha kehalisust, kui ka küsimust, millist kunsti võib pidada poliitiliseks, tuginedes peamiselt Jacques Rancière’i kunsti- ja poliitikakäsitlusele. Järgmine peatükk tutvustab afekti mõistet ja afektiteooriat, etendusanalüüsi ning võrdleb afektiteooriat teatrifenomenoloogiaga. Magistritöö teises osas seotakse Rancière’i poliitikateooria afektiteooriaga, analüüsides kolme etenduskunstilavastuse (Karl Saksa "Planet Alexithymia", Karolin Poska "Sinu nirvaanale" ja Sveta Grigorjeva "Fakerz") poliitilist mõõdet afektiivse tasandi kaudu.Item Festival kui teatrisündmus – Baltoscandal 1990-2016(Tartu Ülikool, 2018) Tomps, Katarina; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö uurib ja jäädvustab Eesti pikaajalisimat rahvusvahelist teatrifestivali Baltoscandalit. Antakse ülevaade, milline on Baltoscandali kontseptsioon (loomistingimused, põhimõtted, korraldus), kuidas festivali programm ja vastuvõtt on ajas muutunud ja milline teatrisündmus on Baltoscandal oma olemuselt.Item Fiktsionaalsus ja reaalsus teatris lavastuse „Peeter Volkonski viimane suudlus“ näitel(Tartu Ülikool, 2015) Lääne, Kadi; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. FilosoofiateaduskondTeatrilaval avaneb vaatajale iga kord fiktsionaalne maailm, milles on reaalsele elule sarnaselt sündmused, tegelased, aeg ja koht. Võib juhtuda, et selles maailmas eksisteerivad sündmused ja tegelased on reaalsele elule nii sarnased, et vaatajatel ei ole piisavalt teadmisi või kogemusi nende eristamiseks. Vaatamata sellele ei ole see põhjus, mis segaks vaatajal kaasa elamast fiktsionaalsetele tegelastele, keda laval esitatakse, kuid nad võivad tajuda selle maailma erinevaid märke erinevalt. Kui vaadelda kaasaja eesti teatrit, siis võib väita, et fiktsionaalsus ja reaalsus on teemad, mida ei käsitleta lavastustes palju nende kõige keerulisematel ja sisulisematel tasanditel, kuid mis on olemuslikult igas lavastuses. Need eksisteerivad igas etenduses kõige klassikalisemas tähenduses, kuid nendevahelise piiride hägustamisega on tegelenud üksikud eesti lavastajad ja näitekirjanikud. Üheks selliseks kirjanikuks ja lavastajaks on Urmas Vadi, kes on seganud enda teostes reaalseid isikuid fiktsionaalsusega, hägustades piiri selleni, et ka teadlikumal vaatajal tekib segadus, mis on selles teoses reaalsus ja mis mitte, kuna Vadi on loosse toonud faktuaalse tasandi, mis võib piiri kahe ääreala vahel veelgi hägustada. Nendest põhjustest lähtuvalt on analüüsi objektiks lavastus „Peeter Volkonski viimane suudlus“, mis esietendus 2010. aastal. Magistritöös on minu põhilisteks teoreetilisteks uurimusküsimusteks kuidas tajub vaataja etenduse jooksul fiktsionaalsust ja reaalsust, mil viisil mõjutab reaalsusele niivõrd sarnane fiktsionaalne näidend vaataja hilisemat reaalsuse tajumist, mida sisaldavad endas fiktsionaalsus ja reaalsus ning kas vaatajal on võimalik neid eristada. Kuigi teose vastuvõtul ei ole publikul üldjuhul võimalik mõjutada lavamaailma ning tundub, et mõju on vaid ühesuunaline – fiktsionaalsed tegelased põhjustavad reaalsetel inimestel emotsioone – võib see siiski olla kahesuunaline. Pöördumatu mõju võib olla fiktsionaalsel maailmal vaatajale, kes kannab saadud kogemused üle reaalsesse maailma ja reaalsetele isikutele. Fiktsiooni ja reaalsuse vahelise pinge muudab teravaks eelkõige see, et mitteverbaalsetest teatrimärkides on tähistaja ja tähistatav eraldamatud. See tähendab, et vaataja ei pruugi olla võimeline eristama neid, vaid tajub mõlemat korraga. Etenduse analüüsis lähtungi kolmest võimalikust variandist, mille kaudu on võimalik tajuda etendust ning analüüsin lavastust läbi kolme punkti: a) vaataja tajub selgelt näidendi/lavastuse faktoloogilist alust; b) vaataja usub, et näidend/lavastus on fiktsionaalne; c) vaataja tajub reaalset ja fiktsionaalset maailma korraga.Item Heli- ja muusikaline kujundus Eesti sõnateatris(Tartu Ülikool, 2018) Talvik, Liivia; Pesti, Madli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondKäesolev magistritöö suunab tähelepanu heliliste väljundite olulisusele sõnateatris ja uurib lähemalt lavastuse heli- ja muusikalise kujunduse valmimise protsessi praktikute silme läbi. Kaalukaim osa magistritöö allikatest on süvaintervjuud nüüdisaegse Eesti sõnateatri heliloojate, heli- ja muusikaliste kujundajate, lavastajate ja näitlejatega. Defineeritakse mõisted helikujundus ja muusikaline kujundus, antakse ülevaade ajaloolisest arengust ning tehnika arengu mõjust heli- ja muusikalisele kujundusele. Selgitatakse, mis on mitteverbaalsete auditiivsetele kujunduste funktsioonid sõnateatris ja antakse praktikute kogemustel põhinev ülevaade, kuidas valmib lavastuse heli- ja muusikaline kujundus lavastusprotsessis.Item Intiimsus kaasaegsetes etenduskunstides(Tartu Ülikool, 2018) Selgis, Eline; Oruaas, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöös vastab küsimustele, missugused lavastuslikud ja dramaturgilised vahendid loovad etenduskunstides intiimsuse. Etenduskunstidena käsitletakse töös sõnateatrit, performance’i-teatrit, interaktiivset teatrit ja performatiivset installatsiooni. Uurimus ei tegele intiimsusega fiktsionaalsete maailmate sees, vaid keskendub vaataja kogemuse intiimsusele ja väidab, et etenduskunstidele omane mõju ja kogemuslikkus vaataja jaoks, millele etenduskunstnikud on just viimasel poolsajandil erilist tähelepanu pööranud, on kaasa toonud uued vormid ja uue intiimsuse vaatajaga.Item Kogukonna kaasamise viisid, väärtused ja probleemid kogukonnateatris(Tartu Ülikool, 2022) Tamm, Tiiu; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondMagistritöös uuritakse kogukonnateatri olemust ja kirjeldatakse selle reaalset rakendumisprotsessi kahe lavastuse näitel. Töö esimeses peatükis tuuakse välja kogukonna määratlemise viisid ja problemaatika kogukonnateatri perspektiivist lähtudes. Teises peatükis annab autor ülevaate kogukonnateatri mõistest ja päritolust ning analüüsib lavastusi “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” lähtuvalt kogukonnateatri tunnustest. Kolmandas peatükis kirjeldatakse kogukonna kaasamisest tulenevaid väärtusi lavastuste “LÄBI LINNA” ning “Inimesed ja numbrid” näitel, viimases peatükis tuuakse välja välja eetilised ja praktilised murekohad, mille kogukonnaga töötamine kaasa võib tuua.Item Kujutluslike ruumide loomine simultaanlaval(Tartu Ülikool, 2021) Mangus, Maarja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTöö annab ruumiloome kirjelduse ja süstematiseerimise analüüsimise kaudu ülevaate simultaanlava olemusest. Analüüsitakse Vanemuise teatri "Kirvetüü" ja Emajõe Suveteatri "Kadri" lavastusi.Item Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse "Ainult jõed voolavad vabalt" näitel(Tartu Ülikool, 2024) Annus, Lisanna; Toome, Hedi-Liis, juhendaja; Saro, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste instituut; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakondMagistritöö “Muusika kui mudel, meetod ja metafoor Lauri Lagle lavastuse “Ainult jõed voolavad vabalt” näitel” eesmärk on analüüsida muusikat teatris, lähtudes mudeli, meetodi ja metafoori kontseptsioonist. Töö vaatleb Lauri Lagle lavastust “Ainult jõed voolavad vabalt” ning otsib vastust kolmele uurimisküsimusele: milles väljendub lavastuse muusikalisus, kuidas muusikalisust analüüsida ning milliseid esteetilisi kogemusi see muusikaliselt komponeeritud lavastus loob. Analüüsi tulemusena selgub, et muusikalisusest lähtub lavastuse struktuur, väljendusvahendi ja selle esitamise meetodi valik, teemale lähenemine juba prooviprotsessi tasandil, metakihina tekkiva illusiooni loomine ning kujundi- ja tähendusloome. Teatri ja muusika sümbioos avardab mõlema kunstiliigi mõtestamise piire ning võimendab vastuvõtja tajukogemuse pikkaajalisemat mõju.