Andmebaasi logo
Valdkonnad ja kollektsioonid
Kogu ADA
Eesti
English
Deutsch
  1. Esileht
  2. Sirvi autori järgi

Sirvi Autor "PRAXIS" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 10 10
  • Tulemused lehekülje kohta
  • Sorteerimisvalikud
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Euroopa Liidu tõukefondide perioodi 2007‐2013 teadus‐ ja arendustegevuse ning kõrghariduse meetmete rakendamise vahehindamine
    (Haridus- ja Teadusministeerium, 2011) Jürgenson, Anne; Pihor, Katrin; Rell, Mari; Kirss, Laura; Balti Uuringute Instituut; PRAXIS; Technopolis Group Belgia
    Käesolev Euroopa Liidu struktuurifondide kõrghariduse ning teadus‐ ja arendustegevuse meetmete vahehindamine keskendus kuuele meetmete asjakohasust ning rakendamise edukust puudutavale hindamisküsimusele. Hindamisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi kaheetapiline analüüs – esmalt analüüsiti valdkonna struktuurifondide strateegilist planeerimist ja juhtimist, teises etapis vaadeldi meetmete rakendamist, kasutades seejuures ka detailsema vaate saamiseks juhtumianalüüse. Analüüsitulemuste valideerimiseks viidi seejärel läbi ekspertpaneel – seminar, millesse kaasati osalisi nii valdkonna poliitikakujundajate kui ka ekspertide seast.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Interim Evaluation of the European Lifelong Learning Programme 2007-2009: The National Report of Estonia
    (Haridus- ja Teadusministeerium, 2010) Kirss, Laura; PRAXIS
    This report summarizes the results of the interim evaluation of the European Lifelong Learning programme 2007-2009 in Estonia. The main objectives of the interim evaluation were: a) to analyse results of the LLP achieved hitherto and to identify lessons learned and good practices; b) to give recommendations for improving the execution of the current programme in the remaining stage of its implementation and; c) to give input for the preparation of the future programme in the field of lifelong learning. The analysis concentrated on the aspects of relevance, effectiveness and efficiency.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Noorteseire aastaraamat 2010: Noored ja tööturg
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Taru, Marti; Nurmela, Kirsti; Krusell, Siim; Mägi, Eve; Kirss, Laura; Nestor, Mihkel; Themas, Aivi; Eamets, Raul; Talur, Piret; Pihor, Katrin; Espenberg, Kerly; PRAXIS
    Noorteseire aastaraamatuga jätkatakse „Noortemonitor 2009” kogumikuga alanud noorte eluolu käsitlevate väljaannete avaldamist. Seekordse noorteseire aastaraamatu fookuses on noorte toimetulek tööturul. Käesoleva aastaraamatuga püütaksegi avada noorte tööturule sisenemisega seotud küsimusi nii tööturuvalmiduse tagamise kui ka töötingimuste ja tugimeetmete seisukohalt. Aastaraamat on jagatud kaheks. Esimesest osast leiate ülevaate 2009. ja 2010. aastal noorte eluolus toimunud arengutest. Seal tuuakse välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. See osa aitab lugejal end kurssi viia 2010. aastal noorte eluolus toimunud muutustega ning pakub võimalust hinnata olulisemate noortepoliitika valdkondade arengutrende. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte tööturule sisenemist ja seal toimetulekut.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Noorteseire aastaraamat 2011: Noored ja noorsootöö
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Batueva, Valentina; Karu, Marre; Kirss, Laura; Pihor, Katrin; Talur, Piret; Rämmer, Andu; Turk, Pirjo; PRAXIS
    Selles aastaraamatus anname ülevaate noorte endi arvamusest selle kohta, millistes noorsootöötegevustes nad osalevad, miks nad seda teevad ja mida see neile pakub. Nagu tavaliselt, on aastaraamat jagatud kaheks osaks. Esimesest osast leiate ülevaate 2010.–2011. aastal noorte eluolus toimunud arengutest noorteseire indikaatorite valguses. Toome välja noortega seotud olulisemad muutused ja arengud, võrreldes omavahel noortepoliitika valitud toimevaldkondi. Seekord on põhirõhk noorte tervisel, kuna eelmisel aastal avalikustas Tervise Arengu Instituut koolinoorte tervise uuringu tulemused. Aastaraamatu teises osas käsitletakse süvitsi noorte osalemist noorsootöös. Artiklid põhinevad 2011. aasta sügisel Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöös 10–26-aastaste noorte ja nende vanemate hulgas korraldatud küsitlusel.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Poliitikaülevaade 1/2010: Noorteseire Eestis
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2010) Pihor, Katrin; Taru, Marti; Talur, Piret; Lehes, Marko; Mägi, Eve; Kirss, Laura; PRAXIS
    Mistahes valdkonnas otsuseid langetades on vajalik tugineda laiaulatuslikele teadmistele valdkonna olukorrast. Nii on see ka noortepoliitikas. Et hoida ja arendada meie noori, peame teadma, mida meie noored vajavad? Milline on noorte olukord teiste ühiskonnaliikmetega võrreldes? Millised probleemid ja väljakutsed meie noorte ees seisavad? Lõimitud noortepoliitika rakendamiseks vajame kompaktset ja süsteemset ülevaadet noorte eluolu ja arengute kohta Eestis. Selle informatsiooni pakkumine ongi noorteseire eesmärgiks. Noorteseire pakub järjepidevalt värsket informatsiooni erinevate noorte eluoluga seotud valdkondade kohta, võimaldades hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte eri poliitikate väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikke mõjusid.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Poliitikaülevaade 2/2011: Noorsootöötajate ootused noorsootöö toimimise keskkonnale
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2011) Pihor, Katrin; Beilmann, Mai; PRAXIS
    Noorsootöötajad on ühtviisi hästi tuttavad nii rõõmude ja muredega noorte elus kui ka raskuste ja takistustega, mida nad ise noorsootööd tehes tajuvad. Selleks, et noorte ja noorsootöötajate elu kergemaks ning noorsootööd efektiivsemaks muuta, on oluline teada, kuidas oleks otstarbekas korraldada noorsootöö ja lähedaste valdkondade tööd nii, et see võimalikult palju toetaks noortes peituva ressursi esiletoomist. Käesolevas artiklis ongi hiljutise üle-Eestilise noorsootöötajate pädevuste ja koolitusvajaduste uuringu tulemustele tuginedes uuritud seda, millised on noorsootöötajate hinnangul peamised probleemid Eesti noorsootöö toimimise keskkonnas ehk mis on need takistused, mis pärsivad neid oma töö tõhusal teostamisel.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Poliitikaülevaade 3/2012 - Eesti noorte osalemine noorsootöös: ülevaade peamistest suundumustest
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Pihor, Katrin; Taru, Marti; Batueva, Valentina; PRAXIS
    Poliitikaülevaate keskmes on Eesti noorte osalemine juhendatud vaba aja tegevustes. Poliitikaülevaate aluseks on 2011 a. lõpus Eesti 7-26-aastaste noorte hulgas korraldatud küsitlus, mille põhiteemaks olid noorsootöös osalemise mustrid ja neid selgitavad taustategurid. Ülevaates tuuakse välja küsitluse esmased tulemused: kui suur osa noortest osaleb noorsootöö eri tegevustes? kui sageli ja millistes huviringides noored põhiliselt osalevad? millega tegelevad noored noortekeskustes? kui palju noori osaleb vabatahtlikes tegevustes? miks noored noorsootöös osalevad ja mida see osalemine neile on andnud?
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Poliitikaülevaade 4/2012 - Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustalt
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2012) Trumm, Avo; PRAXIS
    Käesolev poliitikaülevaade keskendub noorte sotsiaalsele kaasatusele EL sotsiaal- ja tööhõivepoliitika kontekstis. Käesolevas poliitikaülevaates vaatleme olemasolevaid statistilisi andmeid arvestades 18-24 aastaseid noori, taustanäitajatena on toodud riikide keskmised vastavad näitajad; lisainformatsioonina ka andmed kuni 18-aastaste laste olukorra kohta. Ülevaate esimeses pooles määratletakse EL sotsiaalse kaasatuse kontseptsioonis kasutatavad põhimõisted (sotsiaalne sidusus, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, sotsiaalne mobiilsus, sotsiaalne kapital jne) ning antakse ülevaade olulisematest poliitikadokumentidest, mis moodustavad vajaliku õiguslik-poliitilise tausta noorte sotsiaalse olukorra paremaks mõistmiseks. Poliitikaülevaate teises osas võrreldakse olulisemate poliitikaindikaatorite abil Eesti noorte olukorda Euroopa eakaaslastega. Ülevaate tulemuste põhjal tuuakse esile Eesti senised peamised saavutused ning samuti valdkonnad, milles on meil vaja veel uusi lahendusi välja töötada või olemasolevaid täiendada ja arendada.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Poliitikaülevaade 5/2013: NEET - noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi
    (Eesti Noorsootöö Keskus, 2013) Kasearu, Kairi; Trumm, Avo; PRAXIS
    Käesolev poliitikaülevaade keskendub Eestis elavate mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noorte) igapäevaelu ja sellega seotud probleemide analüüsile ja võimalike poliitikalahenduste leidmisele. Euroopa Eluja Töötingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) hiljutise uurimuse kohaselt ei tööta ega õpi ligi kuuendik 15–29-aastastest Eestis elavatest noortest (Eurofound 2012). Absoluutarvudes hinnatuna on Eestis selliseid noori enam kui 40000. Poliitikaülevaate esimeses osas keskendutakse NEET-noortega seotud varasemate uuringute tulemuste tutvustamisele, teises osas esitatakse statistiline lühiülevaade NEET-noorte olukorrast Euroopas ja Eestis, mille järel tutvustatakse kvalitatiivuuringu põhitulemusi. Ülevaade lõpeb valdkonna poliitikameetmete tutvustamisega.
  • Laen...
    Pisipilt
    listelement.badge.dso-type Kirje ,
    Üldhariduse ja noorte valdkonna struktuurifondide meetmete vahehindamine
    (Haridus- ja Teadusministeerium, 2013) Haaristo, Hanna-Stella; Kirss, Laura; Mägi, Eve; Nestor, Mihkel; PRAXIS
    Euroopa Liidu tõukefondide programmperioodil 2007-2013 Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatavate meetmete „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, „Teavitamis- ja nõustamissüsteemi arendamine“ ning „Kooli poolelijätmise vähendamine, haridusele juurdepääsu suurendamine ning õppe kvaliteedi parandamine“ vahehindamise eesmärk on anda sõltumatu eksperthinnang, kas vaadeldavate meetmete raames elluviidavad ja -viidud tegevused aitavad parimal viisil saavutada Inimressursi arendamise rakenduskavas, nimetatud programmides ja avatud taotlusvoorudes seatud eesmärke. Lisaks asjakohasuse ja kooskõla hindamisele käsitleti hindamise raames veel tõhususe, tulemuslikkuse ning jätkusuutlikkuse küsimusi. Hindamise käigus tehti dokumendianalüüs, intervjueeriti valdkonna eksperte, siht- ja sidusrühmade esindajaid ja meetmetest kasusaanud organisatsioonide esindajaid; lisaks korraldati hindamisega seotud spetsiifilistel teemadel kolm töötuba.

DSpace tarkvara autoriõigus © 2002-2025 LYRASIS

  • Teavituste seaded
  • Saada tagasisidet