Sirvi Autor "Pajusalu, Karl, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 29

Ajaväljendid eesti murretes
(2018-11-08) Velsker, Eva; Pajusalu, Karl, juhendaja; Metslang, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöös käsitletakse ajaväljendeid ja nende varieerumist eesti murretes. Töö põhineb Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis arendataval eesti murrete korpusel ja hõlmab sellisena kõiki murdeid. Kui kirjakeeles väljendatakse toimumisaega enamasti kohakäänete abil (hommikul, õhtul, pühapäeval), siis murretes on varieeruvus palju suurem, kasutatakse näiteks ka omastavat või osastavat käänet (päeva, hummogu). Väitekirja eesmärk on selgitada ajamääruste varieerumise kaudu ilmnevaid muutusprotsesse, adverbistumise või kaassõnastumise etappe. Ühe mõjurina grammatiseerumis- ja leksikaliseerumisprotsesside puhul on nimetatud sagedust ja see tuleb ilmsiks ka ajasõnade puhul: hulk ajasõnu (päev, öö, suvi, talv jms) on murdekorpuses kõige sagedasemate hulgas ja teatud käändevormid (näiteks alalütlev või omastav) kalduvad kuhjuma, mis viitab sõnavormi kinnistumisele. Sagedasti kasutatud vormid võivad olla keelde kinnistunud uue terviküksusena, sõna käändevormist võib olla kujunenud adverb (nii on tekkinud adverb öösi) või kaassõna. Sõnavormide ebamäärasele kuuluvusele viitab seegi, et ka korpuse märgendajatel on olnud mõnikord raske otsustada, kas tegu on käänd-, määr- või kaassõnaga. Lisaks on töös uuritud, millised piirkondlikud erinevused ajaväljendite kasutamisel ilmnevad. Analüüsist tulevad esile niihästi erinevused kirjakeelest kui ka piirkondlikud kasutusmustrid. Murretes kasutatakse l-lõpulisi vorme tunduvalt vähem kui kirjakeeles, seejuures kasvab kohakäändeliste vormide kasutus lääne poolt ida poole. Ka teistes uuemates uurimustes on leitud, et lauseehituslikul tasandil on ida- ja läänepoolsete murrete erinevused suuremad kui põhja- ja lõunaeesti murretes, mille erinevus on suurem sõnavaratasandil. Teatud määral mõjutab vormi kinnistumist ka see, kas viidatakse konkreetsele ajahetkele või ajale üldisemalt. Ühtlasi pakub uurimus võimalust kõrvutada muutusi keele erinevates registrites.
Basic emotions in read Estonian speech: acoustic analysis and modelling
(2017-09-05) Tamuri, Kairi; Pajusalu, Karl, juhendaja; Pajupuu, Hille, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritööl oli kaks eesmärki: saada teada, milline on kolme põhiemotsiooni – rõõmu, kurbuse ja viha – akustiline väljendumine eestikeelses etteloetud kõnes, ning luua neile uurimistulemustele tuginedes eestikeelsele kõnesüntesaatorile parameetrilise sünteesi jaoks emotsionaalse kõne akustilised mudelid, mis aitaksid süntesaatoril äratuntavalt nimetatud emotsioone väljendada. Kuna sünteeskõnet rakendatakse paljudes valdkondades, näiteks inimese ja masina suhtluses, multimeedias või puuetega inimeste abivahendites, siis on väga oluline, et sünteeskõne kõlaks loomulikuna, võimalikult inimese rääkimise moodi. Üks viis sünteeskõne loomulikumaks muuta on lisada sellesse emotsioone, tehes seda mudelite abil, mis annavad süntesaatorile ette emotsioonide väljendamiseks vajalikud akustiliste parameetrite väärtuste kombinatsioonid. Emotsionaalse kõne mudelite loomiseks peab teadma, kuidas emotsioonid inimkõnes hääleliselt väljenduvad. Selleks tuli uurida, kas, millisel määral ja mis suunas emotsioonid akustiliste parameetrite (näiteks põhitooni, intensiivsuse ja kõnetempo) väärtusi mõjutavad ning millised parameetrid võimaldavad emotsioone üksteisest ja neutraalsest kõnest eristada. Saadud tulemuste põhjal oli võimalik luua emotsioonide akustilisi mudeleid* ning katseisikud hindasid, milliste mudelite järgi on emotsioonid sünteeskõnes äratuntavad. Eksperiment kinnitas, et akustikaanalüüsi tulemustele tuginevate mudelitega suudab eestikeelne kõnesüntesaator rahuldavalt väljendada nii kurbust kui ka viha, kuid mitte rõõmu. Doktoritöö kajastab üht võimalikku viisi, kuidas rõõm, kurbus ja viha eestikeelses kõnes hääleliselt väljenduvad, ning esitab mudelid, mille abil emotsioone eestikeelsesse sünteeskõnesse lisada. Uurimistöö on lähtepunkt edasisele eestikeelse emotsionaalse sünteeskõne akustiliste mudelite arendamisele. * Katsemudelite järgi sünteesitud emotsionaalset kõnet saab kuulata aadressil https://www.eki.ee/heli/index.php?option=com_content&view=article&id=7&Itemid=494.
Consonantal quantity systems in Estonian and Inari Saami
(2019-06-27) Türk, Helen; Lippus, Pärtel, juhendaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kolme pikkuskategooriaga konsonandikeskne vältesüsteem esineb väga vähestes keeltes, teadaolevalt ainult soome-ugri keeltes: eesti, liivi ja inarisaami keeles ning veel mõningates saami keeltes. Doktoritöö keskendub neist kahele – eesti ja inarisaami keelele, millest esimene kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome ja teine saami keelterühma. Eesti keeles esineb keerukas kolmevältesüsteem, kus vastandus moodustatakse nii vokaalide, konsonantide kui ka mõlema põhjal. Inarisaami keeles leiab kolm pikkuskategooriat vaid konsonantide puhul, vokaalidel esineb kahene vastandus. Eksperimentaalfoneetiline väitekiri uurib, kuidas kolmene konsonandikeskne kvantiteedisüsteem nendes keeltes foneetiliselt avaldub kõnetaktis. Vaadeldakse omadusi, mis kolme väldet üksteisest eristavad. Teise suurema teemana käsitleb doktoritöö segmentaalse konteksti rolli eesti keele konsonandivälte avaldumisel. Töö tulemused näitavad, et kolme konsonandikeskset väldet eristab nii eesti kui ka inarisaami keeles konsonandi enda kestus, mis on suuremas vältes pikem. Keeltevahelised erinevused tulevad välja kategooriate omavaheliste kestussuhete kaudu: eesti keeles eristuvad teineteisest rohkem esimene ja teine välde, inarisaamis aga teine ja kolmas välde. Kui eesti keeles lüheneb konsonandile järgnev rõhutu silbi vokaal vastavalt konsonandivälte kasvades, siis inarisaamis lühenevad mõlemad, nii konsonandile eelnev rõhulise silbi vokaal kui ka sellele järgnev rõhutu silbi vokaal. Põhitoonikontuurid inarisaami eri struktuuriga kahesilbilistes sõnades märkimisväärselt ei varieeru, kuid konsonandivälte kasvades intensiivsuse väärtuste erinevus esimese ja teise silbi vokaali vahel suureneb. Samas eri vältes oleva vokaalidevahelise helilise konsonandi enda intensiivsus ei muutu. Põhitoon on eesti keeles oluline teise ja kolmanda välte eristamisel, kuid klusiilide puhul, kus põhitooni liikumist jälgida ei saa, on ka leitud, et välte tajumiseks piisab kestuslikest tunnustest. Doktoritöö eesti keele artikulatsioonikatse tulemused näitavad, et kolmese konsonandikeskse välte avaldumisel on oluline osa segmentaalsel kontekstil. Kui mõningate artikulatoorsete liigutuste puhul saab näha vältega seotud kolmeseid mustreid (huulte sulgemisliigutuse kestuses konsonandi hääldamisel, keeleliigutuste kestuses üleminekul konsonandile eelnevalt vokaalilt järgnevale), siis erineva sõnaalgulise konsonandi ja ümbritseva vokaalikonteksti tõttu esineb varieerumist, kus esimene ja teine välde vastanduvad kolmandale või vastandub esimene välde teisele ja kolmandale. Ka spontaankõne materjali põhjal tehtud akustiline analüüs näitas, et erinevate konsonantide puhul realiseerub kolmene välde mõnevõrra erinevalt ning sealjuures on oluline seos konsonandi ja seda ümbritsevate vokaalide omaduste vahel.
Ema-, isa-, õe- ja vennanimetused eesti regilauludes
(Tartu Ülikool, 2024) Harend, Helina; Pajusalu, Karl, juhendaja; Sarv, Mari, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Etnodialektoloogiline uurimus Eesti murdealadest
(Tartu Ülikool, 2015) Antso, Siim; Pajusalu, Karl, juhendaja; Koreinik, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Gustav Suitsu tartumurdeline luule. Keeleline analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Zovo, Liis; Pajusalu, Karl, juhendaja; Velsker, Eva, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Häädemeeste murraku ja salatsiliivi keele võrdlus
(Tartu Ülikool, 2015) O'Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Häädemeeste murraku tutvustamine põhikooliõpilastele: õppematerjalide koostamine
(Tartu Ülikool, 2025) Varik, Ave; Pajusalu, Karl, juhendaja; Vija, Maigi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Hargla kihelkonna vetenimed Eesti-Läti piirialal
(2019-12-18) Faster, Mariko; Pajusalu, Karl, juhendaja; Saarikivi, Janne, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö käsitleb Hargla kihelkonna vetenimede tähendust ja päritolu. Uurimus pakub sissevaate kitsamalt ühe Lõuna-Eesti piirkonna vetenimedesse, aga laiemalt ka kogu Lõuna-Eesti veekogude nimesid, nende tähendusi ja muutusi puudutavasse temaatikasse. Hargla kihelkonnas on palju lätimõjulist nii keeles kui rahvakultuuris, sest tegemist on Eesti-Läti piirialaga. Läti mõju tuleb nimede tasandil esile eelkõige perekonnanimedes ja nende kaudu ka kohanimedes. Sellised nimed räägivad inimeste omavahelisest läbikäimisest. Hargla suuremate veekogude nimedes otsest läti mõju ei esine. Läti alal leidub jällegi jälgi vanematest läänemeresoome nimedest, mis näitab, et läänemeresoomlased (liivlased jt) on neid alasid asustanud enne, kui rahvastik sisserände ja keelevahetuse koosmõjul lätistus. Töös on käsitletud näiteks ühe, juba 13. sajandil segaasustusega piirkonna – Ümera – nime võimalikku päritolu. Ent tõenäoliselt on ka enne läänemeresoomlasi elanud tänase Eesti-Läti piirialal püsirahvastik ja võimalik, et see oli indoeuroopa päritolu. Näiteks jõenimi Koiva võiks olla tekkinud esmalt tundmatus indoeuroopa keeles, laenatud balti-slaavi algkeelde ja sellest omakorda läänemeresoome algkeelde. Kohanimed võivad rännata ühest keelest teise, muganduda teise keele häälikusüsteemi ja säilida niimoodi sajandeid. Ala mitmekeelsust näitab ka Valga nimi, mis on slaavi või balti päritolu. Eri vanusega nimekihid iseloomustavad iga maa kohanimistut. Hargla kihelkonna vetenimesid saab valdavalt selgitada (lõuna)eesti keele baasil, kusjuues nende hulgas on nii vanemaid kui nooremaid nimesid, mis näitab läänemeresoome vana asustuspõhja piirkonnas. Siiski jääb töös selgitamata umbes 12–18 % nimede päritolu ja tähendus, mis on loomulik. Kohaliku keele erijoontest ja piirkondlikust sõnavarast osa tuleb esile ka kohanimedes. Kohanimed säilitavad tihti selliseid sõnu, mis igapäevasest sõnavarast on kadunud, nt *urg : ura ’oja; väike jõgi’. Uurimuses keskendutakse ka piirkonna kohanimede liigisõnade tähendusele, levikule ja muudele erijoontele. Lisaks arutletakse uurimuses selle üle, millised nimeliigid üldse võiksid vetenimede alla kuuluda. Mujal Euroopas on ka soode nimed arvatud vetenimede hulka, kuid Eesti kontekstis võiks need vetenimede hulgast välja arvata.
Idasetu sõnavara
(Tartu Ülikool, 2013) Teder, Kaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemine ja nimesiire
(2019-12-18) Laansalu, Tiina; Pajusalu, Karl, juhendaja; Kallasmaa, Marja, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kohanimedel on inimeste omavahelises suhtluses ja maailma mõtestamises eriline roll. Läbitöötatud kohanimematerjal aitab paremini mõista meie ajalugu ning tuvastada nimede tekke ja arengu seaduspärasusi, andes seeläbi ka aluse teha põhjendatud nimekorraldus-otsuseid. Käesolev doktoritöö keskendub Kesk-Harjumaa (Jüri ja Kose kihelkonna) kohanimedele ning täiendab seega Eesti kohanimede piirkondliku uurimise suunda. Töö alusmaterjal pärineb Eesti Keele Instituudi kohanimekartoteegist. Uurimus jaguneb kahte mõttelisse ossa. Esimene osa annab traditsioonilise piirkondliku kohanimeuurimise võtmes ülevaate Kesk-Harjumaa kohanimede kujunemisest, pearõhuga põlistel asustusnimedel. Selgus, et paljud Kesk-Harjumaa kohanimed on püsinud juba kesk-ajast peale ning et põliste asustusnimede tõenäoline lähtekoht on sageli isikunimi. Kinnitust leidis, et rakendunud on mitmed eriarengute mehhanismid, samuti ilmnes, et eriarengute kaudu moodustavad kohanimede kujunemislood omanäolisi arenguahelaid. Töö ühe etapina valmis „Eesti kohanimeraamatus“ (2016, 2018) ilmunud Kose kihelkonna kohanimede osa. Doktoritöö teine pool käsitleb omalaadset nimeloomemeetodit – nimesiiret, millele ei ole seni Eesti onomastikas eraldi tähelepanu pööratud. Töö annab ülevaate nimesiirde tõlgendus-viisidest eri käsitlustes ning selgitab, milline käsitus kohaldub Eesti kohanime¬süsteemi puhul. Nimesiiret on käsitatud uudsel viisil, traditsioonilist siirdnimemõistet on laiendatud. Töös on klassifitseeritud siirdnimede alaliigid ning selgitatud siirdnimede suhet võrsnimedega ja metonüümsete nimedega. Ühtlasi sooviti teada saada, mis iseloomustab just Kesk-Harjumaa kohanimistus esinevaid siirdnimesid. Analüüsist selgus, et Kesk-Harjumaa kohanimistu siird-nimed olid valdavalt võrdlevad siirdnimed, neist pooled olid pandud mõne tuntud koha nime alusel, ülejäänud olid pärit kas piiblist või olid rahvusromantilist laadi. Veel selgus, et Kesk-Harjumaa pühendusnimedest pooled olid majandinimed (kolhoosi- ja sovhoosinimed), mis teatud ajaperioodil moodustasid omaette väga iseloomuliku ideoloogilise nimerühma. Uuritud Kesk-Harjumaa kohanimed kajastasid selgesti, kuidas ajastute muutuvad olud võivad nimemalle ja nimistuid muuta ning tavapärastelt, aegade jooksul väljakujunenud radadelt teisale suunata. Tänu töö tulemustele on taas rohkem teada Eesti kohanimede kohta, osutatud on ka võimalustele edasiseks uurimistööks. Ühtlasi võivad väitekirja tulemused olla abiks nimekorraldusküsimustes
Kihnu naiste käsitöö ja rõivastuse sõnavara
(Tartu Ülikool, 2015) Könninge, Reti; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kolme Setu murraku sõnavara
(Tartu Ülikool, 2015) Teder, Kaja; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Kvantiteedisuhted rannikumurdes
(2004) Kalvik, Mari-Liis; Pajusalu, Karl, juhendaja; Teras, Pire, juhendaja
Liivi keele ja Saarde murraku ühisjooned
(Tartu Ülikool, 2024) Mere, Britt-Kathleen; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lõunaeesti kõrisulghäälik
(Tartu Ülikool, 2021) Vaab, Janek; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lõunaeesti kõrisulghääliku varieerumine
(Tartu Ülikool, 2023) Vaab, Janek; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lõunaeesti sõnavara tudmine Tartu õpilaste hulgas
(Tartu Ülikool, 2020) Jõgar, Laura; Pajusalu, Karl, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-15) O’Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl, juhendaja; Junttila, Santeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekirja teemaks on edelaläänemeresoome keelte murdeline areng. Uuritavad keeled ja murded on Kuramaa ja Salatsi liivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre. Oma väitekirjas uurin, kas on võimalik leida nende murrete ühist algkuju, mis oleks hargnenud läänemeresoome algkeele Liivi lahe murdest ühelt poolt liivi keeleks ning teiselt poolt eesti saarte ja läänemurdeks. Väitekirja põhiosa koosneb viiest artiklist ja sissejuhatavast peatükist. Uurimisainesena kasutan läänemeresoome keelte grammatikaid, keeleajaloo uurimusi, sõnaraamatuid ja murdearhiive. Jaotan oma andmed häälikuloo, morfoloogia ja sõnavara ossa. Kuna liivi keel on selgelt eristatav ülejäänud läänemeresoome keeltest, määratlen liivi keelele omased hääliku- ja vormimuutused. Seejärel võrdlen liivi keele häälikulist arengut põhjaeesti murrete ajalooga. Samuti võrdlen liivi sõnavara põhjaeesti murdesõnavaraga, et uurida, kas neil on ühiseid häälikumuutusi ja sõnavaralisi vastavusi, mis võiksid viidata liivi keele ning põhjaeesti saarte ja läänemurde päritolule samast edelaläänemeresoome algmurdest. Oma uurimuses analüüsin 14 fonoloogilist, 7 morfoloogilist ja 7 (morfo)süntaktilist joont ning 50 sõna. Tuletusliidete uuenduslik kasutamine osutub tugevaimaks tõendiks liivi keele ja eesti saarte ja läänemurde ühise algmurde kohta. Uuritud edelaläänemeresoome joonte tuumalaks on Eesti edelaranniku ehk Karuse, Varbla ja Tõstamaa murrakud. Rohkesti ühiseid tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale Saaremaalt Lõuna-Eestini.
Maarja Pähnapuu seto keel
(Tartu Ülikool, 2018) Tammeleht, Anne; Pajusalu, Karl, juhendaja; Hagu, Paul, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut