Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys

Abstract

Minu väitekirja teemaks on edelaläänemeresoome keelte murdeline areng. Uuritavad keeled ja murded on Kuramaa ja Salatsi liivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre. Oma väitekirjas uurin, kas on võimalik leida nende murrete ühist algkuju, mis oleks hargnenud läänemeresoome algkeele Liivi lahe murdest ühelt poolt liivi keeleks ning teiselt poolt eesti saarte ja läänemurdeks. Väitekirja põhiosa koosneb viiest artiklist ja sissejuhatavast peatükist. Uurimisainesena kasutan läänemeresoome keelte grammatikaid, keeleajaloo uurimusi, sõnaraamatuid ja murdearhiive. Jaotan oma andmed häälikuloo, morfoloogia ja sõnavara ossa. Kuna liivi keel on selgelt eristatav ülejäänud läänemeresoome keeltest, määratlen liivi keelele omased hääliku- ja vormimuutused. Seejärel võrdlen liivi keele häälikulist arengut põhjaeesti murrete ajalooga. Samuti võrdlen liivi sõnavara põhjaeesti murdesõnavaraga, et uurida, kas neil on ühiseid häälikumuutusi ja sõnavaralisi vastavusi, mis võiksid viidata liivi keele ning põhjaeesti saarte ja läänemurde päritolule samast edelaläänemeresoome algmurdest. Oma uurimuses analüüsin 14 fonoloogilist, 7 morfoloogilist ja 7 (morfo)süntaktilist joont ning 50 sõna. Tuletusliidete uuenduslik kasutamine osutub tugevaimaks tõendiks liivi keele ja eesti saarte ja läänemurde ühise algmurde kohta. Uuritud edelaläänemeresoome joonte tuumalaks on Eesti edelaranniku ehk Karuse, Varbla ja Tõstamaa murrakud. Rohkesti ühiseid tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale Saaremaalt Lõuna-Eestini. The subject of my dissertation is the dialectal development of the Southwest Finnic languages. The studied languages and dialects are Courland and Salaca Livonian, and Insular and West North Estonian. In my research, I investigate whether it is possible to find a common origin for these dialects, which would have diverged from a Gulf of Riga Finnic proto-dialect into Courland and Salaca Livonian on the one hand, and Insular and West North Estonian on the other. The body of my dissertation consists of five articles and the introductory part of the study. As my research materials, I use grammars, phonetic-historical studies, dictionaries and dialect archives of the Finnic languages. I divide my data into phonological and lexical parts. I define phonological changes specific to Livonian, since Livonian is a language that is clearly distinguishable from the rest of Finnic. I then compare the development of Livonian with the history of North Estonian. I also compare Livonian vocabulary with North Estonian dialectal vocabulary to study whether there are any common phonological changes and lexical correspondences between the dialects in my study that could indicate that Livonian, Insular North Estonian and West North Estonian descend from the same proto-dialect. In my study, I analysed 14 phonological, seven morphological and seven (morpho)syntactic features and 50 lexemes. In particular, the innovative use of derivatives proves to be the strongest evidence of a common proto-dialect of Livonian and Insular and West North Estonian. The core area of the analysed Southwest Finnic features are the southwestern coastal dialects of Karuse, Varbla and Tõstamaa parishes. Still, more features point to a Finnic dialect continuum from Saaremaa to South Estonia.