Sirvi Kuupäev , alustades "2025-10-15" järgi

Filtreeri tulemusi aasta või kuu järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Lounaisitämerensuomi: lounaisten itämerensuomalaisten kielten murteellinen kehitys
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-10-15) O’Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl, juhendaja; Junttila, Santeri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Minu väitekirja teemaks on edelaläänemeresoome keelte murdeline areng. Uuritavad keeled ja murded on Kuramaa ja Salatsi liivi keel ning põhjaeesti saarte ja läänemurre. Oma väitekirjas uurin, kas on võimalik leida nende murrete ühist algkuju, mis oleks hargnenud läänemeresoome algkeele Liivi lahe murdest ühelt poolt liivi keeleks ning teiselt poolt eesti saarte ja läänemurdeks. Väitekirja põhiosa koosneb viiest artiklist ja sissejuhatavast peatükist. Uurimisainesena kasutan läänemeresoome keelte grammatikaid, keeleajaloo uurimusi, sõnaraamatuid ja murdearhiive. Jaotan oma andmed häälikuloo, morfoloogia ja sõnavara ossa. Kuna liivi keel on selgelt eristatav ülejäänud läänemeresoome keeltest, määratlen liivi keelele omased hääliku- ja vormimuutused. Seejärel võrdlen liivi keele häälikulist arengut põhjaeesti murrete ajalooga. Samuti võrdlen liivi sõnavara põhjaeesti murdesõnavaraga, et uurida, kas neil on ühiseid häälikumuutusi ja sõnavaralisi vastavusi, mis võiksid viidata liivi keele ning põhjaeesti saarte ja läänemurde päritolule samast edelaläänemeresoome algmurdest. Oma uurimuses analüüsin 14 fonoloogilist, 7 morfoloogilist ja 7 (morfo)süntaktilist joont ning 50 sõna. Tuletusliidete uuenduslik kasutamine osutub tugevaimaks tõendiks liivi keele ja eesti saarte ja läänemurde ühise algmurde kohta. Uuritud edelaläänemeresoome joonte tuumalaks on Eesti edelaranniku ehk Karuse, Varbla ja Tõstamaa murrakud. Rohkesti ühiseid tunnuseid viitab aga läänemeresoome murdeahelale Saaremaalt Lõuna-Eestini.