Sirvi Autor "Pajusalu, Renate, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 27

33. emakeeleolümpiaadi lõppvooru ülesannete analüüs
(Tartu Ülikool, 2019) Kevvai, Kristel; Pajusalu, Renate, juhendaja; Norvik, Miina, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Abivahendite nimetuste moodustamine ja inglise-eesti abivahendisõnastik
(Tartu Ülikool, 2022-06) Roosna, Merit; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Adjektiivide süstemaatiline polüseemia eesti keeles tajuadjektiivide näitel
(2022-12-01) Tuulik, Maria; Pajusalu, Renate, juhendaja; Langemets, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Viimaste kümnendite jooksul on Euroopa leksikograafias toimunud suured muutused: sõnaraamatute formaat on nihkunud paberkujult elektrooniliseks ning koos sellega on ka Eesti leksikograafia muutunud korpuspõhiseks ja liigub (pool)automaatsete lahenduste suunas. Seetõttu on kasvanud vajadus täpsema semantilise märgendamise ja süsteemsema esituse järele. Polüseemia on nii korpuslingvistikas kui ka leksikograafias jätkuvalt relevantne probleem. Adjektiivile on iseloomulik, et adjektiiv võib erinevas kontekstis rõhutada substantiivi erinevat omadust (nt kõva voodi, kõva hääl, kõva tegija). Doktoritöö on esimene katse eesti keeleteaduses selgitada tajuadjektiivide süstemaatilisi tähendusmustreid ehk polüseemiamalle. Polüseemiamallid pakuvad tuge leksikograafile polüseemse sõna kirjeldamisel ning ka ainest keeleuurijale, kuna toovad välja seoseid eri tähendusvaldkondade vahel. Väitekiri uurib eesti adjektiivide süstemaatilist polüseemiat kolme semantilise rühma näitel: värviadjektiivid, temperatuuriadjektiivid ja (põhiliselt tekstuuriga seotud) kompimisadjektiivid. Töö tegeleb ka adjektiivirühma sõnaliigilise piiritlemisega ja pakub välja korpusparameetrid, mis aitaksid leksikograafil adjektiiviklassi piiripealsete juhtumite puhul paremini sõnaliiki määrata. Nii süstemaatilise polüseemia mallide selgitamise kui ka adjektiivi korpusprofiili loomise rakenduslik siht on hõlbustada sõnastikutööd ning aidata kaasa adjektiivi täpsemale esitusele leksikograafias
Asesõnad ja isikuviitamine lapsekeeles
(2005) Vija, Maigi; Pajusalu, Renate, juhendaja
Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian
(2017-01-30) Taremaa, Piia; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tragel, Ilona, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Keel on inimesele eriomane ning on tihedasti seotud inimese muude kognitiivsete võimetega, nagu taju, töömälu ja tähelepanu. Seetõttu on keele ülesehitust väga sageli uuritud just kognitiivsest vaatepunktist. Ka siinne doktoritöö panustab oma tulemustega sellisesse keelekirjeldusse, tuues kokku tähelepanu ja keele. Doktoritöös esitan Leonard Talmy (1996; 2000a) tähelepanu akendamise käsitluse edasiarendusena ühtse akendamise hüpoteesi. Ühtse akendamise hüpoteesi järgi väljendatakse (n-ö akendatakse) keeles tugevama rõhuasetusega sellist informatsiooni, millele sarnase reaalse sündmuse visuaalsel jälgimisel ka tähelepanu koondub. Üks viis millegi rõhutamiseks on selle mitmekordne väljendamine ühe lause piires. Et hüpoteesi kehtivust uurida, analüüsingi töös reaalset liikumist väljendava 9500 eestikeelse korpuslause semantilist ülesehitust ning vaatlen semantiliste ühikute mitmekordset väljendust. Metoodiliselt mitmekülgne korpusanalüüs kinnitab väga selgelt hüpoteesi kehtivust. Liikumislausete ülesehitus on tüüpiliselt selline, kus olulist informatsiooni (näiteks ruumi või viisi, aga ka muid aspekte) on väljendatud mitme keeleüksuse abil. Eriti selge on selline suundumus liikumislausetes ruumi, aga ka liikumisviisi kirjeldustes. Näiteks lähekohta märkivaid verbe (nt lahkuma) kasutatakse väga sageli koos lähtekohta märkivate fraasidega (nt majast) ning vahendit märkivaid viisiverbe (nt väntama) koos vahendit märkivate viisifraasidega (nt jalgrattaga). Ühtse akendamise suundumust keele struktuuris võib tõlgendada semantilise ühildumisena, mis on mõnevõrra varjatud, ent mida on võimalik statistiliste meetoditega kindlaks teha. Töö tulemused lubavad järeldada, et tähelepanumustrid kanduvad keelemustriteks, nii et tähenduserinevused on tihedalt seotud struktuuriliste erinevustega. Keelematerjali analüüs toob välja, et eri väljendid lauses võivad olla semantiliselt seotud väga keerukalt. See kinnitab tõsiasja, et keel on nähtus, milles põimuvad väga paljud tegurid. Seejuures on eriliselt olulised kognitiivsed tegurid, nagu näiteks tähelepanu piiratus ja liikumise visuaalne taju. Ka näitab töö selgesti, et keeleühikud on semantilises mõttes võrdlemisi paindlikud ja et varasemad väited verbide dihhotoomsest jagunemisest viisiverbideks ja suunaverbideks pole kognitiivselt kuigivõrd õigustatud.
Demonstratiiv- ja kolmanda isiku pronoomenid ranniku- ja kirdemurdes
(2006) Tirkkonen, Mari-Epp; Pajusalu, Renate, juhendaja
Demonstratiivi see kasutus nimisõnafraasides eesti noorte suulises keeles
(Tartu Ülikool, 2024) Tenisson, Annaliis; Pajusalu, Renate, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Dialoogist dialoogsüsteemini: partneri algatatud parandused
(2016-02-29) Pärkson, Siiri; Pajusalu, Renate, juhendaja; Koit, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond.
Doktoriväitekiri käsitleb suhtlusprobleeme inimese ja arvuti vahelistes ning inimeste-vahelistes dialoogides. Analüüsitakse lauseid (ehk lausungeid) nagu nt ma ei saa aru (mittemõistmine), kas sa ütlesid nii? (üleküsimine), kas sa mõtlesid seda? (ümbersõnastamine). Uurimuse eesmärgiks on selgitada välja, milline korrapära ehk millised mustrid esinevad dialoogide lausungite ülesehituses. Mõistmaks, kuidas suhtlusprobleemidest keeleliselt teada antakse, analüüsitakse erinevat liiki eestikeelseid dialooge Eesti dialoogikorpusest. Sealhulgas on dialoogide kogumiseks viidud läbi nn Võlur OZ-i eksperimendid, kus katseisikud arvavad end suhtlevat arvutiga, kuid tegelikult suhtlevad interneti vahendusel teise inimesega. Ulatusliku eestikeelse dialoogimaterjali alusel uuritakse töös, mis tekitab suhtlusprobleeme, kuidas tekkinud probleemist suhtluspartnerile märku antakse ja kuidas suhtlusprobleeme lahendatakse. Tehakse ka muid tähelepanekuid inimese ja arvuti vahelise loomuliku suhtluse tõhustamise kohta. Uurimuse tulemuseks on mustrid ja kui-siis reeglid, mille kasutamine inimesega eesti keeles suhtlevas dialoogsüsteemis aitaks kaasa ladusamale suhtlemisele arvutiga. Suhtlusprobleemidega toimetulek on üks dialoogsüsteemide loomise ja eduka töötamise põhiküsimustest. Doktoriväitekirja rakenduslik panus on pakkuda dialoogsüsteemide loojatele konkreetseid soovitusi selle küsimuse lahendamiseks.
Die kontrastive Untersuchung des Gebrauchs der Modalkonstruktionen bei der Formulierung der Aufforderung(en) im Deutschen und Estnischen
(Tartu Ülikool, 2023) Šepilenko, Anastasia; Miliste, Merje, juhendaja; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Saksa filoloogia osakond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Eesti keele modaaladverbid nähtavasti, nähtavalt, kuuldavasti ja kuuldavalt
(Tartu Ülikool, 2013) Müürsepp, Mari-Liis; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Eesti keele verbid muutuma, minema, saama ja jääma muutumisverbidena
(Tartu Ülikool, 2003) Soodla, Karin; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele õppetool
Estonian demonstratives in exophoric use: an experimental approach
(2019-05-15) Reile, Maria; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Demonstratiivid – sõnad nagu see ja too ning siin ja seal – saavad oma tähenduse kontekstis. Maailma keeltes on ruumilises kontekstis ehk ruumis viitamisel peamiseks demonstratiivide valikut mõjutavaks teguriks peetud referendi kaugust kõnelejast. Eesti keele demonstratiivide kasutust on ruumilises kontekstis aga vähe käsitletud. Siinse doktoritöö eesmärgiks on uurida, kas eesti keeles mõjutavad demonstratiivide valikut peale kauguse ka teised tegurid. Lisaks vaadeldakse, kuidas nende tegurite mõju erineb eesti, vene ja soome keele demonstratiivide kasutusest ning kuidas on demonstratiivid seotud teiste viitevahendite (nt noomenifraaside ja personaalpronoomenite) kasutusega. Tööst selgub, et eesti keele demonstratiivide valikut mõjutavad referendi kaugus kõnelejast, referendi eristatavus ja kontrastiivne olukord. Mida kaugemal on referent, seda rohkem kasutatakse demonstratiive too ja seal, mida lähemal on referent, seda rohkem demonstratiive see ja siin. Referendi eristatavuse mõju ei avaldu mitte selles, kas kõneleja valib raskesti eristatavale referendile viidates demonstratiivi see või too, vaid selles, kuidas kasutatakse demonstratiivi seal. Kui referenti on keeruline märgata, alustatakse lauset demonstratiiviga seal, millele lisatakse seejärel täpsem referendi kirjeldus, nt sealt kolmesest rühmast kõige parempoolne klots. Kontrasti mõju ilmnemiseks peavad omavahel võrreldavad referendid aga asuma nii kõneleja kui üksteise suhtes kaugel. Kauguse ja kontrasti mõju osas sarnaneb eesti keel vene ja soome keelega, kuid kõik need keeled erinevad üksteisest teiste viitevahendite kasutamise poolest. Soome keeles eelistatakse demonstratiive, vene keeles noomenifraase ja personaalpronoomeneid. Eesti keel jääb viitevahendite kasutuse poolest nende kahe keele vahele. Doktoritööst järeldub, et eesti keeles mõjutab demonstratiivide valikut eelkõige kaugus. Teiste viitavahendite kasutust mõjutab aga demonstratiivide arv keeles. Mida rohkem on keeles demonstratiive, seda rohkem funktsioone nad täidavad ning seda vähem läheb vaja teisi viitevahendeid.
Fiktiivne ja reaalne liikumine eesti keeles : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2010) Taremaa, Piia; Tragel, Ilona, juhendaja; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Forms of address in the Tatar language spoken in Finland and Estonia
(Tartu Ülikool, 2022-02) Kiss, Orsolya; Pajusalu, Renate, juhendaja; Czentnár, András, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
From full phrase to zero: a multifactorial, form-specific and crosslinguistic analysis of Estonian referential system
(2021-09-17) Hint, Helen; Pajusalu, Renate, juhendaja; Kaiser, Elsi, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Kõneldes peame ikka nimetama olendeid, asju ja muid entiteete, kes kõnealustes tegevustes osalevad. Entiteedile edukalt osutamiseks tuleb valida suhtlussituatsioonis sobiv viitevahend (sõna või fraas, nt üks õun, laps, see, ta), et kuulajal oleks lihtne sõnumit mõista. Tunnetuse ja keele seoseid uurivaid keeleteadlasi huvitab, millistest teguritest sõltub viitevahendi valik kindlas kontekstis. Doktoritöös ongi vaatluse all tüüpilised eesti keele viitevahendid, et välja selgitada, millised tegurid mõjutavad viitevahendi valikut. Analüüsitav andmestik hõlmab nii suulist kui kirjalikku keelekasutust ja nii katseliselt kogutud kui loomulikku teksti. Doktoritööst selgub, et eri viitevahendite kasutusmustrite selgitamiseks on kasulik lähtuda viitefraasi kitsamast tüübist ja ühtlasi mitmest tegurist korraga. Need tegurid võivad olla tähenduse või kasutuskonteksti põhised. Näiteks on isikulise asesõna ta kasutus tavaline, kui referent on elus, näitava asesõna see esinemine on aga seotud referendi mainimiskorraga ja eelmise mainimise kaugusega. Teisalt võivad tegurid olla grammatilised, näiteks nullviitamine (ø sõi õuna) on eesti keeles seotud lausetüübi, lauseliikme ning käändega. Grammatika- ja tähendustasandi tunnused võivad ka kombineeruda, näiteks näeme seda määramata (üks poiss) ja määratud (see poiss) fraaside valikut mõjutavate tegurite komplektis. Doktoritöös on eesti viitevahendite süsteemi kõrvutatud soome ja vene keele omaga. Selgub, et nendes keeltes on eri tüüpi viitevahendite kasutussagedused sarnased, kuid märgatavalt erinevad on grammatikasüsteemis sarnase nimega viitevahendite (nt näitavate asesõnade) funktsioonid. Sarnase viitevahendi valikut mõjutavad keeltes erinevad tegurid ja sarnased tegurid võivad avaldada mõju erinevatele viitevahenditele. Seega toetuvad eri keelte kõnelejad erinevatele viitamispraktikatele, mida kujundavad keele grammatika, eri vahendite kasutussagedus üldiselt ning kõnesituatsioon ja kontekst.
An investigation of voice constructions in Estonian
(2015) Torn-Leesik, Reeli; Pajusalu, Renate, juhendaja; Vihman, Virve-Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond.
Väitekiri uurib eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonide omadusi ning näitab, et eesti keele impersonaal (nt matkati) on passiivist (nt spioonid olid kinni püütud) olemuslikult erinev tegumood ning seda ei saa käsitleda nt indo-euroopa keeltest tuntud passiivi alamliigina. Autor analüüsib eesti keele tegumoekonstruktsioone nii kirja- kui suulises keeles ning panustab nelja peamisse valdkonda. Esiteks uuritakse impersonaali ja passiivi moodustamisel ja kasutamisel eesti keeles kehtivaid piiranguid. Uurimused näitavad, et impersonaalile ja passiivile kehtivad eri leksikaalsed, semantilised ja morfosüntaktilised piirangud. Impersonaali saab moodustada nii sihilistest kui sihitutest (sh mitteakusatiivsetest) verbidest, samuti modaalverbidest – samas on passiivi moodustamine võimalik vaid sihilistest verbidest. Erinevalt passiivist annab impersonaali kasutamine vaikimisi edasi tähenduse, et verbiga märgitava tegevuse tegija on inimene. Lisaks on impersonaalikonstruktsiooni moodustamine võimalik vaid nimetavakäändelist alust nõudvate verbidega – seda ilmestab tegumoekonstruktsioonide vastastikmõju modaalverbidega. Passiivi moodustamisel aga on oluline perfektiivse predikaadi olemasolu, mis läheb kokku personaalse passiivi tähendusega. Teiseks selgitab autor osalist vormilist kattuvust impersonaali liitajavormide ja passiivivormide vahel, pakkudes lahenduseks -tud-kesksõnale eri omadustekogumite omistamise. Kolmandaks vaatleb väitekiri taandatud argumendi realiseerumist tegijamäärusena (nt Teda petetakse sõprade poolt) ja interpretatsiooni eesti keele impersonaali- ja passiivikonstruktsioonides. Kirjalikus tekstis tuleb impersonaalis ja passiivis poolt-fraasiga märgitud tegijamääruse kasutamisel arvestada eri piirangutega, mis tulenevad tegija olemusest ja verbi sihilisusest. Passiivi puhul on piirangud sarnased, ent leebemad. Eesti kõnekeeles kasutatakse tegijamäärust harva ning peamiselt alalütlevas käändes (nt Meil müüakse peamiselt Opeleid). Oluline tulemus on ka see, et eesti kõnekeeles kasutatakse impersonaali suhteliselt sageli viitamaks konkreetsele ja tuvastatavale tegijale. Neljandaks vaatleb väitekiri tegumoekonstruktsioonide omandamist eesti laste poolt. Tulemused näitavad, et eesti lapsed omandavad impersonaalikonstruktsioonid suhteliselt vara. Seda võib selgitada ühelt poolt kontekstide sagedusega, milles lapsed impersonaalikonstruktsioone kuulevad, teisalt aga ka struktuuriliste erinevustega impersonaali ja passiivi vahel.
Katselised meetodid modaaladverbide evidentsiaalsuse ja episteemilise modaalsuse uurimisel
(Tartu Ülikool, 2015) Müürsepp, Mari-Liis; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
kes-relatiivlaused eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, eesti keele osakond, 2013) Allik, Liina; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond
Kõnetlussõnade kasutamine eesti keelt kõnelevate abiturientide arvamuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Müür, Maarja; Pajusalu, Renate, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Koodikopeerimine Pariisi eestlaste suulistes vestlustes
(Tartu Ülikool, 2014) Pere, Kärt-Katrin; Pajusalu, Renate, juhendaja; Verschik, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut