Sirvi Autor "Peder, Ahti" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 11 11

Graatsiliste graafide arvjada leidmine kasutades paralleelarvutusi
(2018) Storožev, Miron; Peder, Ahti
Graatsiliste graafide kirjeldamine on üks graafiteooria lahendamata probleeme. Graafide üheks kirjeldamise võimaluseks on kasutada arvjada, ent senini pole suudetud leida piisaval hulgal graatsiliste graafide arvjada elemente. Eelnevalt on koostatud programm, mis leiab n-tipuliste graatsiliste graafide arvu, kuid selle keerukusest tuleneva pika tööaja tõttu pole tänaseni loendatud rohkemaid kui 11-tipulisi graatsilisi graafe.Käesolevas lõputöös on paralleelarvutusi kasutades optimeeritud olemasolevat graatsiliste graafide loendamise programmi. Paralleelarvutuse rakendamise tulemusena kiirendatakse graatsiliste graafide leidmise protsessi. Käitades optimeeritud programmi klastril on leitud ja loendatud 12- ja 13-tipulised graatsilised graafid. Bakalaureusetöö tulemusena valminud programmi võib kasutada ka suurema tipuarvuga graatsiliste graafide loendamiseks. Töö käigus leitud 12- ja 13-tipulisi graafe kasutatakse edaspidi graatsiliste graafide kirjeldamisel.
Kaksiksidusate graafide visualiseerija
(2015) Tiganik, Sander; Peder, Ahti
Töös vaadeldakse tasandiliste graafide kujutamisega seonduvaid probleeme. Uuritakse, kuidas tuvastada mõnede graafitüüpide tasandilisust. Eraldi vaadeldakse kaksiksidusaid graafe. Selle graafide klassi jaoks on teada head lahendialgoritmid. Antud töös vaadeldakse J. Hopcrofti ja R. Tarjani loodud radade lisamise meetodit. Seda kasutades lahendatakse probleem, kuidas praktiliselt luua mittetasandilise graafi võimalikult tasandilisele lähedane kujutis. Töö tulemuseks on rakendusprogramm, mis võimaldab leida sellist graafi kujutist PDF-vormingus. Sealjuures saab programmi kasutaja interaktiivselt tulemust parandada.
Keele täiendamine lausearvutusvalemite translaatori näitel
(2019) Aasmäe, Alo; Peder, Ahti
Mitmeid kombinatoorikaprobleeme saab kirjeldada lausearvutusvalemite abil. Antud loogikavalemi kehtestavate väärtustuste leidmisel on võimalik teada saada püstitatud ülesande võimalikud lahendid, milleks ongi valemi kehtestavate väärtustuste arv. Sellise lähenemisviisiga ülesannete hõlbustamiseks on loodud lausearvutusvalemite translaator, mis teisendab LaTeX formaadis parametriseeritud sisendvalemi kindla formaadiga parameetriteta lausearvutusvalemiks. Teisendatud valemit saab seejärel kasutada mõne kehtestavate väärtustuste loenduriga, et leida valemi kehtestavate väärtustuste arv. Antud töö eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas teha läbi ühe programmeerimiskeele täiendamine eelmainitud lausearvutusvalemite translaatori näitel. Töö tulemusena täienes lausearvutusvalemite translaator nii, et translaator on nüüd võimeline töötlema keerulisemaid loogikavalemeid, mis kasutavad näiteks mõne etteantud graafi täiendit. Selle näitamiseks analüüsiti läbi üks Stamm-Wilbrandti poolt kirjeldatud probleem graafi klikkideks jaotamise võimaluse kontrollimise kohta, mida varem translaator ei olnud võimeline läbi töötlema. Täiendatud translaatorprogramm aitab viia läbi selliseid teaduslikke eksperimente, kus on teada mõne probleemi rahuldavate seisundite arv, aga puudub nende seisundite täielik kirjeldus.
Magasini ja järjekorra õpetamine ülikoolikursustel
(2019) Annuk, Agu-Art; Peder, Ahti
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida lähemalt magasini ja järjekorra andmestruktuuri õpetamist ülikoolikursustel ja selgitada välja, millised on neis esinevad tugevused ning kitsaskohad. Keskendutakse sellele, milliste kasutusnäidete ja ülesannete põhjal neid andmestruktuure õpetatakse ning kas nendest piisab magasini ja järjekorra olulisuse selgitamiseks. Lisaks uuritakse, kas tudengitel on võimalik omandada magasini ja järjekorra kohta kõik vajaminevad teoreetilised teadmised.
Paisktabeliprintsiibi õpetamine ülikoolikursustel
(2019) Saidlo, Alfred; Peder, Ahti
Paisktabel on andmestruktuur, mida õpetatakse Tartu Ülikooli teise aasta informaatikatudengitele. Käesolev töö uurib, kuidas õpetatakse sama teemat teistes Eesti ja välismaa ülikoolides. Uurimuse käigus vaadatakse läbi mitmete ülikoolide loengumaterjalid ja esitatud ülesanded. Töö eesmärgiks on teada saada kas teised ülikoolid õpetavad antud teemat teistmoodi kui Tartu Ülikoolis ning kuidas nende lähenemine erinev on. Selle informatsiooni põhjal on võimalik parendada paisksalvestuse teema õpetamist Tartu Ülikoolis. Töö eesmärk saavutatakse kogutud materjali analüüsides.
Protseduuriline linnade genereerimine
(2016) Perli, Kristjan; Peder, Ahti; Tunnel, Raimond-Hendrik
Käesolevas bakalaureusetöös kirjeldatakse eksisteerivaid linnade genereerimise süsteeme ning nende põhjal autori poolt väljatöötatud linnade genereerimise süsteemi. Töö raames valminud süsteem genereerib protseduuriliselt linna ilma kasutajapoolset sisendit vajamata, kuid võimaldab kasutajal linna omaduste muutmiseks interaktiivselt parameetreid muuta. Lisaks võrreldakse autori poolt loodud süsteemi teiste töös kirjeldatud süsteemidega.
Protseduuriline lõpmatu maastiku genereerimine
(2016) Sepp, Andreas; Peder, Ahti; Tunnel, Raimond-Hendrik
Käesolevas bakalaureusetöös kirjeldatakse müraalgoritme nagu väärtusmüra, Perlini müra ja simpleksmüra ning nende praktilisi rakendusi pseudolõpmatu maastiku genereerimiseks. Töös kirjeldatav autori loodud maastiku genereerimise algoritm genereerib mitmekülgset maastikku, jagades maailma bioomide ehk makroökosüsteemide vahel ning seejärel kujundades neid erineva pinnase, maastiku kuju ning taimkattega. Algoritm on implementeeritud programmeerimiskeeles C# ja mängumootoriga Unity loodud rakendusena.
Puude käsitlusviisid ja õpetamine
(2019) Kalma, Karl-Johannes; Peder, Ahti
Bakalaureusetöös uuritakse puude õpetamist maailma ülikoolides ning võrreldakse seda Tartu Ülikoolis õpetatavate alateemadega. Töö teoreetilises osas tuuakse välja erinevad õpetamismetoodikad ning võrreldakse nende erinevusi ja sarnasusi. Viimastes peatükkides antakse ülevaade uurimuse käigus kogutud andmetest, analüüsitakse neid ning sõnastatakse uurimuse tulemused.
Rekursiooni käsitlemine selle õpetamisel
(2019) Kesküla, Carola; Peder, Ahti
Rekursiooni omandamist käsitlev (eestikeelne) algoritmidealane kirjandus on hõre. Käesolev töö uurib, kuidas Tartu Ülikool läheneb rekursiooni õpetamisele ja võrdleb seda Eesti ning välisülikoolide käsitlusega. Uurimus analüüsib, millised ülesanded rekursiooni tarvilikkusest märku annavad, milliseid tehnilisi oskusi tudengitega esitatud ülesannetega treenitakse ning milliste meetoditega õpetatakse tudengeid iseseisvalt rekursiooni rakendama. Töö eesmärk on parandada Tartu Ülikooli informaatikute valmisolekut kursuseks „Algoritmid ja andmestruktuurid“. Eesmärk saavutatakse pakkudes töö viimases peatükis välja komplekt ülesandeid, mis õppuritele vajaminevaid oskusi treenib.
Superpositional graphs and finding the description of structure by counting method
(2010-05-19T09:41:30Z) Peder, Ahti
Digitaalskeemide diagnostikas on vigade simuleerimisel üheks efektiivsemaks andmestruktuuriks struktuurselt sünteesitud binaarsed otsustusdiagrammid. Paljud nimetatud diagrammide omadused sõltuvad tema skeleti, superpositsioonigraafi, vastavatest omadustest, seega oli eesmärk välja töötada superpositsioonigraafide klassi kirjeldavad omadused. Et aga superpositsioonigraaf kui andmestruktuur ei sisalda endas saamise ajalugu siis otsitavad omadused ei tohi kasutada superpositsiooni. Tavameetoditega aga sellist omaduste komplekti ei õnnestunud leida. Käesolevas töös on leitud superpositsioonigraafide klassi kirjeldavad omadused uue lähendamismeetodiga. Võtmetähtsusega on seejuures translaator, mis etteantud lausearvutusvalemite pere ja selle parameetrite väärtustele leiab vastava lausearvutusvalemi. Translaatorit ja kehtestavate väärtustuste loendajat kasutades leiame samm-sammult õigemat arvjada genereeriva omaduste komplekti. Metoodika põhiidee on efektiivselt leida struktuuri kirjeldusega mittesobivaid mudeleid ning seejärel parandada lähendiks olevat omaduste komplekti seni kuni leitud komplekt genereerib sellise arvjada, mis piisavalt suurte parameetri väärtuste korral langeb kokku orientiiriks võetud arvjadaga. Siis püstitame hüpoteesi, et viimasena leitud lähend on otsitav ja tõestame hüpoteesi. Metoodikat kasutades saame ka lihtsasti veenduda, et leitud omaduste hulk ei sisalda ülearuseid. Töös esitame ka superpositsioonigraafide klassi kirjeldamiseks vajaliku matemaatilise teooria ja anname nimetatud klassi kirjeldavate omaduste kontrollimiseks vajalikud algoritmid.
Toitumisnõustaja veebirakendus
(2018) Jaakson, Henri-Martin; Peder, Ahti
Bakalaureusetöö eesmärgiks on luua veebirakendus, mis muudab toitumisnõustamise nii nõustaja kui ka kliendi jaoks mugavamaks ja lihtsamaks.Rakendus on jaotatud kliendi ja nõustaja osadeks. Kliendi osa võimaldab kliendil sisestada tarbitud toiduainete andmeid, uuendada ja jälgida keha mõõtmeid ning näha kalorite ja makrotoitainete lubatud koguste piiride soovitusi. Nõustaja osa ülesandeks on vaatlusaluse kohta kasuliku teabe kuvamine, mille abil saaks lihtsalt jälgida kliendi progressi ning vajadusel teha tema toitumises muudatusi või täiendusi.Töös tutvustatakse kasutatud tehnoloogiaid ning erinevate rakenduse osade arhitektuuri ja tööpõhimõtet.