Sirvi Autor "Penu, Reesi" järgi

Tulemuste filtreerimiseks trükkige paar esimest tähte
Nüüd näidatakse 1 - 2 2
  • Pisipilt
    Kirje
    Agressiivsuse seosed digivahendite kasutamise ja sotsiaalse toetusega Eesti koolinoortel
    (Tartu Ülikool, 2021) Penu, Reesi; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Magistritöö eesmärgiks oli uurida agressiivse käitumise ja ohvriks olemise seoseid digiseadmete kasutamise ja sotsiaalse toetusega. Valimi moodustasid 258 7. klassi õpilast erinevatest Eestimaa koolidest. Illinois Bully Scale (IBS) küsimustikul tuvastati neljafaktoriline lahend: sarnaselt originaalküsimustikule Kaklemine ja Ohver, kuid Kiusamise skaala jagunes kaheks – otseseks ja kaudseks kiusamiseks. Selgus, et rohkem digivahenditega aega veetvad noorukid on agressiivsema käitumisega. Problemaatiline nutitelefoni kasutamine (E-SAPS18) on seotud kiusamiskäitumisega, kuid mitte ohvrirolliga. Kuigi eelkõige vanemate sotsiaalne toetus omas kaitsvat rolli ohvri ja agressiivse käitumise tahkude vastu lihtseoste analüüsis, jäi kahetasandilistes regressioonimudelites püsima vaid ohvri mudeli tulemus. Sotsiaalne digiaeg ennustas Kaudset ja Otsest kiusamist kõikides mudelites, Meessugu ennustas Otsest kiusamist ning Kaklemist. Kaudse kiusamise ennustajana ilmnes esimese taseme mudelis Vanematelt tajutud madal toetus, kuid E-SAPS18 kaasamine mudeli teisele tasemele, omistas osa seletusjõust. Kaklemist ennustasid esimese taseme mudelis kõrge Sotsiaalne digiaeg ja Vanematelt tajutud madal tugi, kuid need teisel tasemel E-SAPS18 kaasamisel oluliseks ei osutunud, vaid Sõpradelt tajutud kõrgem tugi ning problemaatiline nutiseadme kasutamine olid parimateks ennustajateks. Ohvriks olemist ennustas mõlemas mudelis edukalt Meessugu, madal Produktiivne digiaeg ning Vanematelt tajutud madal sotsiaalne toetus. Problemaatilise nutiseadme kasutamise lisamine mudelisse aitas parandada kõikide loodud mudelite ennustusvõimet, välja arvatud ohvriksolemise puhul. E-SAPS18 lisamine panustas kõige tugevamalt Kaudse kiusamise ennustamisesse. Kuigi E-SAPS18 ennustas ka Kaklemist, jäi see panus nõrgaks.
  • Pisipilt
    Kirje
    Toimetulekut takistavad isiksusejooned ja psüühilised probleemid religioosset ja ilmalikku turvakodu külastavatel Pärnu kodututel
    (Tartu Ülikool, 2016) Penu, Reesi; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Töö eesmärgiks oli uurida Pärnu linna kodutute mittekohanevaid isiksusejooni ja psüühilise seisundi näitajaid, et võrrelda neid varem uuritud Tartu kodututega (Oinus, 2014). Uuringus osales 22 inimest vanuses 25-63 eluaastat. Pool neist leiti religioosse taustaga, teine pool sekulaarsest varjupaigast. Erinevalt Tartu kodututest iseloomustavad Pärnu kodutuid kontrollgrupist oluliselt kõrgem Negatiivne temperament (NT) ning depressiooni- ja ärevussümptomite tase. Sarnaselt Tartu kodututele said Pärnu kodutud kõrgeid tulemusi neljal NT alaskaalal: usaldamatus, enesekahjustamine, madal enesehinnang, suitsidaalsus. Kuigi nii Tartu kui Pärnu kodututel ilmnes isiksusehäirete sümptomeid, on Pärnu kodututel neid rohkem - üheksast isiksusehäire skaalast seitsmel olid Pärnu kodututel kontrollgrupist kõrgemad skoorid. Religioosse varjupaiga kodututel ilmnesid sekulaarse keskuse kodututega võrreldes oluliselt kõrgemad tulemused järgmistel skaaladel: ärev-vältiva ja impulsiivse isiksusehäire sümptomaatika; depressioon, negatiivne afekt, vaenulikkus, häbelikkus.