Sirvi Autor "Pihu, Maret" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Liikumisõpetuse õpetajate kogemused erivajadustega õpilaste liikumisõpetuse tundi kaasamisest ja kehalisest aktiivsusest
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Luuk, Ele ; Pihu, Maret ; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada liikumisõpetuse õpetajate kogemused erivajadusega õpilaste kaasamisest liikumisõpetuse tundi, nende kehalisest aktiivsusest õpetajate hinnangul ja toe vajadused erivajadusega õpilastega tegelemisel. Uuringu tulemused aitavad välja töötada toetavaid meetodeid erivajadusega laste kaasatuse ja kehalise aktiivsuse tõstmiseks. Metoodika: Tegemist on kvalitatiivse uurimusega, kus andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega, mis viidi läbi sügisel 2024. Uuringus osales 25 liikumisõpetuse õpetajat, kes moodustasid 6 fookusgruppi. Analüüsiks kasutati temaatilist sisuanalüüsi. Tulemused: Kaasav liikumisõpetus keskendub kõikide õpilaste aktiivsele osalemisele ja võrdsuse tagamisele, kuid õpetajad tunnevad sageli, et neil puuduvad piisavad teadmised ja ettevalmistus selle edukaks rakendamiseks. Erivajadustega õpilaste kaasamine nõuab individuaalset lähenemist ja kohandusi, mis toetavad nende arengut ja sotsiaalseid oskusi, kuid ressursi- ja tugipersonali puudus muudab selle keeruliseks. Erivajadustega õpilaste kehaline aktiivsus on tavaliselt madalam soovituslikust ja sõltuv mitmetest teguritest, mistõttu on oluline koostöö õpetajate, lapsevanemate ja tugipersonali vahel. Liikumisõpetajad vajavad täiendavaid ressursse, eriti koolitusi ja praktilisi kogemusi, et erivajadustega õpilasi paremini toetada. Samuti on oluline kolleegide ja kooli juhtkonna toetus, sobivad ruumid ja vahendid. Edukas kaasamine ja kehalise aktiivsuse tõstmine nõuab õpilaste vajaduste tundmist, individuaalsete eripäradega arvestamist ning mitmekülgsete tegevuste pakkumist. Kokkuvõte: Töö tulemused annavad infot, milliseid muutused on tulenevalt liikumisõpetuse õpetajate kogemustele vajalikud erivajadusega laste kehalise aktiivsuse ja kaasatuse tõstmiseks. Tähelepanu tuleks pöörata õpetajaharidusele ja täiendkoolituste süsteemile, koostööle spetsialistide vahel ja koostööle lapsevanematega. Oluline on jätkata individuaalse lähenemise ja paindlike õpilasest lähtuvate õpetamismeetodite praktiseerimist liikumisõpetuse tunnis.
Liikumisõpetuse õpetajate vaade kehaliste võimete mõõtmistele ja testidele
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Sepp, Kadi; Pihu, Maret; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Magistritöö eesmärk oli saada tagasisidet liikumisõpetuse õpetajatelt õpilaste kehaliste võimete mõõtmise, testide ja sellega seonduva kohta liikumisõpetuse tundides. Metoodika: Antud töö oli kvalitatiivne juhtumiuuring. Valimi moodustasid kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetajad. Andmete kogumiseks viidi läbi seitse poolstruktureeritud fookusgrupi intervjuud. Peale intervjuude läbiviimist need transkribeeriti ja seejärel kodeeriti. Andmeid analüüsiti lähtudes induktiivse sisuanalüüsi meetodist. Tulemused: Testide läbiviimine võiks õpetajate hinnangul toimuda üks kuni kaks korda aastas, ajakuluga kuni 90 minutit ja kuni 30 õpilasele. Piiksujooks sobis enamikele õpilastele, välja arvatud vastupidavusspordialade harrastajatele, kuid õpetajad tõid esile ka selle negatiivseid külgi. Sama kehtis ka paigalt kaugushüppe ja käedünamomeetriga kämbla pigistusjõu mõõtmise kohta. Pikkuse ja kaalu mõõtmist soovitati teha pigem kodus või koolis kooliõe juures. Õpetajad leidsid, et testimiste jaoks on oluline hästitoimiv platvorm, kus õpilaste tulemused oleksid veebis nähtavad ka kooli vahetamisel. Tulemusi peaksid nägema ka vanemad, perearst ja kooliõde. FitBack’i piiksujooksu tulemuste sisestamine oli ajamahukas, kuna lõigud tuli eelnevalt teisendada tasemeteks. Õpilaste enda või üksteise tulemuste sisestamist pigem ei pooldatud. Enim peeti negatiivseks ajamahukust nii tulemuste märkimisel kui ka analüüsimisel. Õpetajad sooviksid etteantud variante ja soovitusi, mida õpilastele edastada, kuna individuaalse tagasiside andmine on ajakulukas ja õpetaja ei pruugi osata anda asjakohast tuge ja tagasisidet. Enamik õpetajaid ei planeeri tunde õpilaste testitulemuste põhjal. Andmete kogumist võivad raskendada ka vastuolulised lapsevanemad. Õpetajad ei ole testimiste vastu, vaid pigem pooldavad neid, kuid näevad, et kohustuslikus korras testimise juures peaksid olema riiklikult tagatud süsteemid, mis vähendavad ajakulu andmete sisestamisel ja analüüsimisel. Kokkuvõte: Tulemused aitavad teha ettepanekuid kehaliste võimete mõõtmiste sisse viimiseks liikumisõpetuse tundidesse toetudes FitBack’i platvormile ja testidele.
Mõõduka intellektipuudega õpilastele suunatud edasiliikumis- ja vahendi käsitsemisoskuseid arendava metoodilise materjali välja töötamine
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Balabanova, Sofiya; Pihu, Maret; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Magistritöö eesmärk oli koostada metoodiline materjal, mis toetab intellektipuudega õpilaste edasiliikumis- ja vahendi käsitsemisoskuste arendamist. Metoodika: Mõõduka intellektipuudega õpilaste vahendi käsitsemis- ja edasiliikumisoskust hinnati MOBAK testidega enne ja pärast juhtumiuuringut kahes grupis. Uuringus osalesid 10-17 aastased mõõduka intellektipuudega õpilased. Oskuseid mõõdeti kahe grupi toimetuleku klassi lastel: neil, kes osalesid juhtumiuuringus 8 nädala jooksul ja neil, kes osalesid tavapärastes liikumisõpetuse tundides. Juhtumiuuringu osalejad olid vanuses 14-17. Kontrollrühma osalejate vanus 10-16. Õpilastel hinnati jooksu-, hüppe-, viske- ja püüdmisoskust. Lisaks koostati jooksu-, hüppe-, viske- ja püüdmisoskuse harjutusvara, mida kasutati juhtumiuuringus osalevatel õpilastel, et selgitada harjutuste sobivust ja teha vastavalt kohandusi. Need harjutused olid aluseks metoodilise materjali välja töötamisele. Tulemused: Juhtumiuuringu mõõduka intellektipuudega õpilaste vahendi käsitsemis- ja edasiliikumisoskused paranesid mõningal määral pärast harjutusvara rakendamist. Kontrollrühma üksikutel õpilastel oli üksikutes tulemustes väike edasiminek, kuid ainult ühe oskuse puhul. MOBAK testi tulemused, mis hindasid laste vahendi käsitsemis- ja edasiliikumisoskusi näitasid, et mõõduka intellektipuudega õpilaste tase jäi keskmiselt 6-7 aastase lapse tasemele, üksikoskuste puhul ka kuni 12 aastase lapse tasemele. Juhtumiuuring näitas, et jooksu-, hüppe-, viske- ja püüdmisoskuse harjutusvara sobis intellektipuudega õpilastele, kui õpetamisele läheneda individuaalselt ja harjutusi vajadusel kohandada. Kokkuvõte: Isegi kui 8 nädala jooksul oli juhtumiuuringu õpilastel arengud ainult teatud oskustes, võib öelda, et valitud ja läbi tehtud harjutused toetasid jooksu-, hüppe-, viske- ja püüdmisoskuse arengut. Samas on selles valimis vaja arvestada, et intellektipuudega õpilased vajad harjutamiseks rohkem aega ja individuaalset lähenemist. Metoodiline materjal võib olla toeks vahendi käsitsemis-ja edasiliikumisoskuste arendamiseks liikumisõpetuse tundides.
The components of social – cognitive models of motivation in predicting physical activity behaviour among school students
(2009-04-27T13:04:17Z) Pihu, Maret
The objectives of present study were to test the validity of the components of the social-cognitive models of motivation, and to investigate the influence of specific components of perceived autonomy support, such as the use of learning strategies and providing positive general feedback on physical activity behaviour via the motivational sequence proposed in the trans-contextual model. The results of the first study confirmed that perceived autonomy support scale in exercise settings is a valid instrument to measure autonomy support from different sources (physical education teacher, peer, parent) in Estonia with good internal consistency. The results of the second study indicated that student’ attitudes and perceived behavioural control had a main role in predicting intention in Estonia. The results of the third study confirmed the hypothesis that students’ perceptions of the use of learning strategies in physical education would influence their intrinsic motivation in a physical education context. The results indicated that the effect of use of learning strategies and perceived teacher’s positive general feedback on intrinsic motivation in a leisure time context was completely mediated via intrinsic motivation in a physical education context supporting the hypothesis. Learning strategies and perceived positive general feedback had indirect effects on physical activity intention through the motivational sequence identified in the trans-contextual model. The test of the modified trans-contextual model indicated that the effect of intrinsic motivation in a leisure-time context on exercise intention is direct and indirect via the belief-based constructs, that determine physical activity intention in a leisure-time context, namely attitude and perceived behavioural control. The results indicated that the perceived positive general teacher’s feedback had also a direct effect on physical activity behaviour. Käesolev töö koosneb kolmest uuringust. Esimeses ja teises uuringus hinnati sotsiaal-kognitiivsete motivatsiooni mudelite komponentide valiidsust. Uuringutest selgus, et kehalise kasvatuse, vanemate ja eakaaslaste tajutud autonoomsuse toetuse küsimustike kui ka planeeritud käitumise teooria konstruktide psühhomeetrilised parameetrite väärtused olid aktsepteeritavad. Teise uuringu tulemused näitasid, et Eesti kooliõpilaste hoiakud ja tajutud käitumise kontroll avaldavad mõju kehaliselt aktiivsele käitumisele kavatsuse kaudu tegeleda kehaliste harjutustega. Kolmanda uuringu eesmärk oli selgitada kehalise kasvatuse õpetaja autonoomsuse toetuse tajumist iseloomustavate spetsiifiliste komponentide mõju kehalisele aktiivsusele vabal ajal trans-kontekstilise motivatsiooni mudeli kaudu. Uuringust selgus, et tajutud autonoomsuse toetuse spetsiifilised komponendid mõjutavad õpilaste sisemist motivatsiooni kehaliste harjutustega tegelemiseks vabal ajal kehalise kasvatuse sisemise motivatsiooni kaudu. Sisemine motivatsioon kehalises kasvatuses mõjutab sisemist motivatsiooni kehaliste harjutustega tegelemiseks vabal ajal, mis omakorda mõjutab kavatsust kehaliseks tegevuseks nii otseselt kui ka läbi hoiakute ja tajutud käitumise kontrolli. Kavatsus tegeleda kehaliste harjutustega vabal ajal mõjutab tugevalt kehaliselt aktiivset käitumist. Sisemine motivatsioon kehaliste harjutustega tegelemiseks vabal ajal mõjutab kavatsust tegeleda kehaliste harjutustega nii otseselt kui ka hoiakute ja tajutud käitumise kontrolli kaudu. Üldise positiivse tagasiside ja õpistrateegiate kasutamise tajumine mõjutas kaudselt kavatsust tegeleda kehaliste harjutustega. Üldisel positiivsel tagasiside tajumisel oli kehaliselt aktiivsele käitumisele nii otsene kui kaudne mõju.