Liikumisõpetuse õpetajate kogemused erivajadustega õpilaste liikumisõpetuse tundi kaasamisest ja kehalisest aktiivsusest
Laen...
Kuupäev
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu: Tartu Ülikool
Abstrakt
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada liikumisõpetuse õpetajate kogemused erivajadusega õpilaste kaasamisest liikumisõpetuse tundi, nende kehalisest aktiivsusest õpetajate hinnangul ja toe vajadused erivajadusega õpilastega tegelemisel. Uuringu tulemused aitavad välja töötada toetavaid meetodeid erivajadusega laste kaasatuse ja kehalise aktiivsuse tõstmiseks.
Metoodika: Tegemist on kvalitatiivse uurimusega, kus andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega, mis viidi läbi sügisel 2024. Uuringus osales 25 liikumisõpetuse õpetajat, kes moodustasid 6 fookusgruppi. Analüüsiks kasutati temaatilist sisuanalüüsi.
Tulemused: Kaasav liikumisõpetus keskendub kõikide õpilaste aktiivsele osalemisele ja võrdsuse tagamisele, kuid õpetajad tunnevad sageli, et neil puuduvad piisavad teadmised ja ettevalmistus selle edukaks rakendamiseks. Erivajadustega õpilaste kaasamine nõuab individuaalset lähenemist ja kohandusi, mis toetavad nende arengut ja sotsiaalseid oskusi, kuid ressursi- ja tugipersonali puudus muudab selle keeruliseks. Erivajadustega õpilaste kehaline aktiivsus on tavaliselt madalam soovituslikust ja sõltuv mitmetest teguritest, mistõttu on oluline koostöö õpetajate, lapsevanemate ja tugipersonali vahel. Liikumisõpetajad vajavad täiendavaid ressursse, eriti koolitusi ja praktilisi kogemusi, et erivajadustega õpilasi paremini toetada. Samuti on oluline kolleegide ja kooli juhtkonna toetus, sobivad ruumid ja vahendid. Edukas kaasamine ja kehalise aktiivsuse tõstmine nõuab õpilaste vajaduste tundmist, individuaalsete eripäradega arvestamist ning mitmekülgsete tegevuste pakkumist.
Kokkuvõte: Töö tulemused annavad infot, milliseid muutused on tulenevalt liikumisõpetuse õpetajate kogemustele vajalikud erivajadusega laste kehalise aktiivsuse ja kaasatuse tõstmiseks. Tähelepanu tuleks pöörata õpetajaharidusele ja täiendkoolituste süsteemile, koostööle spetsialistide
vahel ja koostööle lapsevanematega. Oluline on jätkata individuaalse lähenemise ja paindlike õpilasest lähtuvate õpetamismeetodite praktiseerimist liikumisõpetuse tunnis.
Kirjeldus
Märksõnad
magistritööd, kaasav liikumisõpetus, erivajadusega laps, liikumisõpetuse õpetaja kogemus