Browsing by Author "Piirits, Magnus"

Now showing 1 - 3 of 3

Eesti pensionisüsteemi reformide põlvkondadevaheliste efektide analüüs simulatsioonimeetodi abil
(Tartu Ülikool, 2014) Piirits, Magnus; Võrk, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut
The impact of pension reforms on pension inequality in Estonia: an analysis with microsimulation and typical agent models
(2022-04-05) Piirits, Magnus; Eamets, Raul, juhendaja; Leppik, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Pärast taasiseseisvumist oli Eestis kuni 2000. a-ni pensionisüsteem, kus pensioniõigusi teeniti vastavalt staažile. 2002. a-l jõustus kogumispensioni skeem, ent kuivõrd sellega liitumine oli vanematele vanuserühmadele vabatahtlik, avaldub selle mõju pensionide jaotusele täiel määral alles aastakümnete pärast. Sama puudutab ka riikliku pensioni töötasuga seotud osakut, mis rakendus 2000. a-l. Neil põhjustel on pensionide ebavõrdsus olnud Eestis seni suhteliselt madal, ehkki tasapisi kasvav. Doktoritöö keskmes on pensionisüsteemi reformide mõju pensionide ebavõrdsusele tulevikus. Sel eesmärgil on välja töötatud mikrosimulatsiooni mudel, mis võimaldab simuleerida pensionide arenguid kogurahvastikus aastani 2100. Viimastel kümnenditel on pensionireformide oluliseks väliseks tõuketeguriks olnud rahvastiku vananemine. Rahvastikumuutusega kohanemiseks on tõstetud pensioniiga ja ergutatud pensioniks säästmist. Tulevasi reforme ajendab tegema mh ka töövormide muutumine ja töö globaliseerumine. Simulatsioonarvutuste järgi kasvab kogupensionide (riiklik pension ja kogumispensionid kokku) ebavõrdsus Eestis 2050. a-ni ja seejärel hakkab vähenema. Samas jääb tulevikus pensionide ebavõrdsus 2,5 korda madalamaks kui palkadel. Kogupensioni ebavõrdsust vähendavad oluliselt riikliku pensioni tugevad ümberjaotusmehhanismid, ent palkade ebavõrdsuse ülekandumist pensioniikka aitab vähendada ka kogumispension. Kogupensioni brutoasendusmäär langeks 2060. aastateks kuni 30%-ni riigi keskmisest palgast, hakates seejärel tõusma ja jõudes ligi 40%-ni aastaks 2100. Asendusmäära aitab suurendada riikliku pensionikindlustuse eelarve ülejäägi jagamine olemasolevate pensionäride vahel ning kogumispensionide rolli kasv. Jagades pensionärid pensioni suuruse järgi kümnesse gruppi, siis riiklike pensionide erinevused muutuks aastaks 2100 üsna väikseks – 2. detsiili ja 10. detsiili keskmine asendusmäär Eesti keskmisesse palka erineb vaid 5% võrra (26% vs 31%). Kui võrrelda samade detsiilide kogupensione, siis on erinevus üle 30 protsendipunkti (32% vs 65%). Pensioni aitab oluliselt suurendada kohustuslik kogumispension ja eriti vabatahtlik kogumispension.
Venemaa nafta- ja gaasitööstuse roll riigi majanduses
(Tartu Ülikool, 2012) Piirits, Magnus; Tomson, Eve, juhendaja; Tartu Ülikool. Majandusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvamajanduse instituut