Sirvi Autor "Pilvik, Maarja-Liisa" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Action nouns in a constructional network: a corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -mine in five different registers of Estonian
(2021-10-13) Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina, juhendaja; Kehayov, Petar, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti keeles on palju tuletusliiteid, mille abil on ühelt poolt võimalik rikastada keele sõnavara, teisalt aga on need vahendid, mis aitavad meil väljendada suheldes vastavalt vajadusele mingeid olukordi ja suhteid või nende osalisi. Üheks selliseks liiteks on -mine, mis võimaldab väga reeglipärasel moel moodustada tegusõnadest nimisõnu nii, et muutub sõnaklass, ent mitte tähendus (nt Mulle meeldib, kui Anne Veski laulab –> Mulle meeldib Anne Veski laulmine). Kuna liide on nii tähenduslikult kui ka moodustuslikult nõnda regulaarne, on seda peetud ka kõige produktiivsemaks tuletusliiteks eesti keeles ning isegi tegusõna pöördevormistiku osaks. Ei ole aga sugugi selge, kas me keelt kasutades ka kogu liite potentsiaali ära kasutame ning millest see sõltub. Doktoritöö eesmärk oligi tegeliku keele kasutuse põhjal välja selgitada, kas liide on ühtmoodi produktiivne erinevates situatiivse keelekasutuse registrites (näiteks kirjutatud teaduskeeles või kõneldud spontaanses suhtluses), kui palju produktiivsem on -mine võrreldes teiste tegusõnast nimisõnu tuletavate liidetega (-us ja -ja) ning kuidas mõjutab produktiivsust see, milliste ülesannete jaoks lausetes tuletisi kasutame. Väitekiri vaatleb tuletusmalle nii morfeemipõhisest (vormilisest) kui ka skeemipõhisest (tähenduslikust) perspektiivist, kirjeldamaks tuletusmorfoloogia rolli tegelikus keelekasutuses ning käsitlemaks sõnamoodustust kui morfoloogia ja süntaksi vahele jäävat nähtust terviklikumal, konstruktsioonipõhisel moel. Töös kasutatakse keelekorpuste (sagedus)andmeid ning ühendatakse kvantitatiivne sõnatasandi produktiivsuse analüüs kvalitatiivse lausetasandi analüüsiga. Töö tulemused näitavad, et kvantitatiivsete mõõdikute abil on võimalik eesti keele tuletusliidete produktiivsust empiiriliselt võrrelda ning et eri tuletusliidete produktiivsus tõepoolest erineb oluliselt ka registriti: mine-liide on üldjuhul kõikides registrites produktiivseim, ent kõikide tuletusliidete produktiivsus näib olevat kõrgem informaalsetes registrites. Erinevused tulenevad ühelt poolt tuletusmallide struktuurilistest ja semantilistest piirangutest, teisalt aga ka pidevast väljendusvahendite vahelisest võistlusest ning erinevast pragmaatilisest nõudlusest teatud tuletisetüüpide ning kinnistunud ühendite (valimised, tegemist oli naljaga) järele eri keelekasutussituatsioonides. Samuti mängib produktiivsuse hindamisel suurt rolli see, millist kvantitatiivset mõõdikut vaadelda. Töös näidatakse ka, et eri tuletised eelistavad registrites erinevaid käändekonstruktsioone ning et morfoloogiline produktiivsus on seotud seega ka tuletiste süntaktilise kasutuskontekstiga. Põhjalikumalt analüüsitakse üht varem vähekirjeldatud süntaktilist konstruktsiooni (nt Meil on koristamist), kus mine-tuletised moodustavad lause süntaktilise ja semantilise tuuma.
Ulottumisen ulottuvuudet. Ulottua-verbin syntaktis-semanttinen analyysi
(Tartu Ülikool, 2013) Pilvik, Maarja-Liisa; Huumo, Tuomas, Johannes, juhendaja; Uiboaed, Kristel, juhendaja; Tartu Ülikool. Soome-ugri osakond