Sirvi Autor "Pilvre, Barbi" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 1 1

Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis
(2011-07-04) Pilvre, Barbi
Käesolev doktoritöö paikneb meediauuringute ja soouuringute piirimail, käsitleb Eesti meedia sisu ning ajakirjandusorganisatsiooni soo aspektist, kaardistab seaduspärasused, mis ilmnevad ennekõike naiste representatsioonis trükiajakirjanduses ja televisioonis, analüüsib seoseid ajakirjanduskultuuriga. Doktoritöö aluseks on järgmised empiirilised uuringud: Eesti Ekspressi „Persoon” 1992-2008; ETV telepildi uuringud 2002-2010; toimetuste kultuuri ja ajakirjanike professionaalse identiteedi analüüs 2002-2003; ajakirjandusliku portree võrdlev analüüs Eesti ja Põhjamaade pressis 1999-2004. Töö põhineb konstruktsionistlikul arusaamal sotsiaalsest reaalsusest ja tõdemusel, et meedia osa tegelikkuse (k.a sotsiaalse soo) keelelisel tootmisel ja taastootmisel, sotsialiseerimise, legitimatsiooni ja ka muutuste protsessides on keskne. Naiste kujutisi analüüsitakse kui erinevate teadvustatud ja teadvustamata ajakirjanduslike valikute tulemust, millest osa on seotud institutsionaalsete professionaalsete praktikatega, osa tingitud laiemast kultuurilisest ja ideoloogilisest kontekstist ja võimusuhetest, ümbritsevast diskursuse korrast. Kontekstina käsitletakse soosüsteemi kohanemist turumajanduse ja rahvusriigi taastamise tingimustega Eesti postsotsialistlikus siirdeühiskonnas. Naiste kujutamine meedias lähtub üldiselt vastuolust, kus avalikus sfääris on naiste tegevus üha laialdasem ja mõjukam, kuid “naine kui niisugune” seostub argiteadvuses endiselt privaatsfääriga. Naiste meediarepresentatsioon hõlmab need diskursiivsed vastuolud läbi erinevate valikute nagu teemapüstitus, tegelased, visuaalne materjal, kirjeldused. Töö sedastab, et naiste representatsioon Eesti meedias vastab üldiselt universaalsetele tendentsidele, näidates soosüsteemi suhtelist püsivust ja universaalsust; erinevusi võib ennekõike näha 1990ndate esimesel poole siirdeühiskonna ja meedia kultuurilises maskuliniseerumises. Kommertsialiseerumise ja tabloidiseerumise protsess meedias leiab aset ennekõike naiste kujutiste ja naiste kaudu meediasse (avalikku sfääri) toodud privaatsfääri teemade (kehalisus, suhted, pere, kodu) kaudu. Mis puutub eesti ajakirjanduskultuuri, siis negatiivne või ükskõikne suhtumine soo- ja võrdõiguslikkuse teemasse Eesti ajakirjandusorganisatsioonides muudab selle pigem sarnaseks soopimedate idaeuroopa ajakirjanduskultuuridega ja eristab selgelt lääne, eriti põhjamaade ajakirjanduskultuuridest.