Sirvi Autor "Plado, Helen, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Arvsõnade kasutamine ajaväljendites (taskuhäälingute põhjal)
(Tartu Ülikool, 2023) Tonka, Aira; Lindström, Liina, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid eesti kirjakeeles
(Tartu Ülikool, 2017) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
des-tarindi funktsioonidest vana kirjakeele põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Eesti konverbitarindi semantika, infostruktuur ja sõnajärg. des-, mata- ja maks-tarind
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-07-14) Simmul, Carl Eric; Habicht, Külli, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Doktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest. Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST. Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid). Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina. Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore). Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel.
Ei ole – pole varieerumine tänapäeva kirjalikus eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2022-06) Kerov, Margit; Lindström, Liina, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Jaanus, Marja-Leena; Matsin, Ave, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Marja-Leena Jaanuse magistritöö „Käsitöökeele korrastamine ja arendamine käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal“ (2019) eesmärk on pakkuda koostatud terminikaartide ja käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidete varal ühte võimalikku oskuskeeleõpetusele toetuvat mudelit käsitöökeele, peamiselt oskussõnavara korrastamiseks ja arendamiseks. Magistritöö jätkab sama uurimissunda, mis lõputöö „Kõlatehnika oskussõnavara korrastamine ja arendamine“ (2016) ja seminaritöö „Kõlatehnika sõnavara tänapäeva eesti keeles“ (2015), lähenedes käsitöökeele korrastamisele ja arendamisele ning oskussõnavara kinnitamisele ja avalikustamisele laiemalt. Töö puudutab selliste käsitöövaldkondade oskussõnavara, nagu metallikäsitöö, puidukäsitööst peamiselt palkehitus ja tekstiilikäsitööst silmuskudumine, niplamine, võrkpõime. Valdkondlik peatähelepanu on suunatud käsitöökeele üldterminitele. Terminitööd vaadeldakse käsitööteaduse terminite komisjoni töö näidetele tuginedes. Magistritöö koosneb viiest peatükist ja seitsmest lisast. Esimene peatükk tutvustab käsitöökeelt kui oskuskeelt üldisemalt, teine käsitöökeelt teaduskeelena; kolmas peatükk on mitmekeelsest oskussuhtlusest ja sõnastikest. Viimased peatükid on pühendatud praktilisele terminitööle: neljanda teemaks on terminitöö metoodika ja viienda teemaks käsitöökeele probleemid. Lisas 1 on terminikaartide (lisad 2–7) alfabeetiline sisujuht. Praktiliseks osaks on 687 terminikaarti: dokumentatsioon, kuhu on kantud töös olevad terminiettepanekud, vastuvõetud ja tagasilükatud terminid, nende definitsioon, teiskeelsed vasted, erialaspetsialistide kommentaarid, näitelaused jm asjakohane. Praktilise osa juurde kuulub Termeki terminibaasisüsteemis olev avalik terminibaas „Käsitööteaduse oskussõnad“ 2111 terminiga.
Möönvad kuid- ja kuigi-laused tänapäeva eesti keeles
(Tartu Ülikool, 2015) Sokk, Olle; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
nagu funktsioonid eesti keeles ja vasted vene keeles
(Tartu Ülikool, 2017) Maloštan, Kristina; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Eesti keele osakond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Otstarbelause eesti ja soome õppijakeeles
(Tartu Ülikool, 2014) Pai, Merit; Plado, Helen, juhendaja; Jokela, Hanna Katariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Tõstetud objekti vorm vat-tarindiga lausetes
(Tartu Ülikool, 2020) Liivak, Mirjam; Metslang, Helle, juhendaja; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Võru pronoomeni uma ühildumine põhjaga
(Tartu Ülikool, 2016) Jorro, Eleri; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut
Võrukeelse ajalehe Uma Leht keeleline toimetamine
(Tartu Ülikool, 2018) Konts, Eleri; Plado, Helen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Eesti ja üldkeeleteaduse instituut