Browsing by Author "Poghosyan, Sevanna"

Now showing 1 - 3 of 3

The politics of recognition: Exploring the arguments behind the recognition of Kosovo
(Tartu Ülikool, 2018) Poghosyan, Sevanna; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ten years from now Kosovo’s declaration of Independence and the aftermath still constitute an important field for academic explorations. Given the renewed interest towards the secessionist claims to independence, and the practice of state recognition, recognition of Kosovo remains topical, in particular due to the diverse reactions of thirds states. These reactions identify that the gap in international law to regulate the recognition allows the political choices to play out in the decisions of states whether to recognize a newly emerged state or not. Having this in mind, the aim of this thesis is to investigate the argumentations instrumentalized by the states recognizing Kosovo. To achieve the goal, the research, first of all, utilizes a set of theories and concepts combined under the general theoretical framework of the politics of recognition which explains the root causes of the emergence of the politics of recognition i.e. the differing reactions to Kosovo’s independence and allows identifying it in the Kosovo case. Subsequently, with the help of the Qualitative Content Analysis, the research identifies the emergence of the politics of recognition. Also, it indicates the importance of the Earned Sovereignty scheme, in line with considerations for “Regional Peace and Stability” and “EU/NATO perspective” in the recognition statements. It holds, that the theory should consider and explore further the explanatory power of those themes which were identified in a data-driven way.
Russian approaches to the right of peoples to self-determination: from the 1966 United Nations Covenants to Crimea
(Tartu Ülikool, 2020) Poghosyan, Sevanna; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Soviet and Russian approaches to democracy in international law
(2024-10-07) Poghosyan, Sevanna; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesoleva väitekirja peamine eesmärk on analüüsida Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsitusi demokraatiast rahvusvahelises õiguses „demokraatiaõiguse“ (democratic entitlement) teesi valguses. Samuti vaadeldakse selles nende käsitusi enesemääramisõigusest, mida peetakse sisemiselt seotuks arusaamaga demokraatiast rahvusvahelises õiguses. Sissejuhatavas peatükis (kompendium) ja neljas artiklis käsitletakse uurimuse peamist küsimust: kas on välja kujunenud eriomane Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses? Aluseks võetud hüpoteesis eeldatakse, et Nõukogude Liidu ja praegusaegse Venemaa käsituste vahel on järjepidevus. Nõukogude Liidu käsitust uurides keskendutakse ametlikele seisukohtadele, eelkõige seoses 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooniga ja 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga. Tänapäeva Venemaa puhul analüüsitakse eelkõige aastatel 2000–2024 toimunud arenguid, käsitledes Venemaa ametlikku seisukohta selliste rahvusvahelise õiguse jaoks pöördeliste sündmuste suhtes nagu Krimmi annekteerimine 2014. aastal ja täiemahuline sõjaline sissetung Ukrainasse 2022. aastal. Üldiselt ilmneb järeldustest, et Venemaa käsitus demokraatiast rahvusvahelises õiguses on muutunud järjest sarnasemaks nõukogudeaegsele, sisaldades sellega võrreldes nii lahknevusi kui ka järjepidevust. Nende käsituste järjepidevust võib näha selles, kuidas neis praktilise kasu eesmärkide nimel vormiliselt rõhutatakse suveräänsuse ja mittesekkumise tähtsust rahvusvahelises õiguses (suurriikide puhul) ning seistakse vastu lääne liberaalse „demokraatiaõiguse“ teesile. Samas puudub neil ühine ideoloogiline ja järjepidev kontseptuaalne alus. Seega on väide Venemaa eriomase käsituse olemasolust demokraatia ja rahvusvahelise õiguse küsimuses osaliselt kinnitust leidnud. Kui arutleda selle üle, millist mõju Venemaa käsitus demokraatiaõigusest rahvusvahelises õiguses avaldab, on väljavaade liberaalse demokraatia pooldajate jaoks vastuoluline, sisaldades nii lootust kui ka muret. Sellest võib järeldada, et probleemidele vaatamata on lääne liberaalne paradigma jätkuvalt peamine raamistik, mis kujundab „demokraatiaõiguse“ arengut rahvusvahelises õiguses. Samas on endiselt ülekaalus esmajoones suveräänsust rõhutav liberaalsusele vastanduv käsitus; Francki visioon demokraatiast kui üldtunnustatud juriidilisest õigusest on täna sama kauge kui 1990. aastatel.