Sirvi Autor "Poom-Valickis, Katrin" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Kaasav haridus
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2024-09-24) Aus, Kati; Kaudne, Lii; Kivirand, Tiina; Leijen, Äli; Nelis, Pille; Pastarus, Kaja; Pedaste, Margus; Poom-Valickis, Katrin; Silm, Gerli; Šuman, Carolina; Urm, Ada
Kutseaasta I etapi seire kokkuvõte 2004/2005
(2005) Eisenschmidt, Eve; Poom-Valickis, Katrin
2004./2005. õppeaastal käivitus kutseaasta esimene etapp üldhariduskooli klassiõpetajatele ja aineõpetajatele. Kutseaasta tugiprogrammis osales 165 nooremõpetajat, neist 80 läbis kutseaasta Tallinna Ülikoolis, 72 Tartu Ülikooli ja 13 Haapsalu Kolledži kutseaasta keskuses. Mentorikoolituse läbijaid oli Tallinna Ülikoolis 89, Tartu Ülikoolis 97 ja Haapsalu Kolledžis 45. Kutseaasta monitooringu üks eesmärke oli saada tagasisidet õpetajate ettevalmistuse kohta põhiõppes, mis võimaldaks arendada edasi põhiõppe õppekavasid. Andmestik võimaldab ka analüüsida noorte õpetajate ettevalmistust kahes suuremas õpetajaid koolitavas ülikoolis. Esimese tööaasta põhiliste probleemide kaardistamine aitab eesmärgistada mentoritööd ja õpetaja edasist professionaalset arengut. Seire käigus saadi tagasisidet ka osalenud koolide koolikultuuri kohta ning saadud info alusel on võimalik kavandada nii täiendõppekursusi kui ka kooliarendusprojekte.
OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringu Eesti raport
(2018) Malva, Liina; Linde, Merlin; Poom-Valickis, Katrin; Leijen, Äli
Raport annab ülevaate rahvusvahelise OECD CERI (The Centre for Educational Research and Innovation) ITEL (Innovative Teaching for Effective Learning) pilootuuringu tulemustest Eestis. Projekt viidi läbi kokku viies riigis (Eesti, Ungari, Slovakkia, Kreeka, Iisrael) ning selle käigus töötati välja küsimustik õpetajate pedagoogiliste teadmiste hindamiseks. Küsimustikku, mis tugines kognitiivse psühholoogia lähenemise põhisele teoreetilisele alusele, testiti kolme rühma peal: õpetajate, õpetajakoolituse üliõpilaste ning õpetajakoolitusega seotud õppejõud. Pilootuuringu vastustest ilmnes, et Eesti õpetajate, üliõpilaste ja õppejõudude teadmiste tase on üldiselt heal tasemel, põhitulemuseks oli siiski see, et astuti esimene samm rahvusvahelise õpetajate üldpedagoogiliste teadmiste mõõtmisinstrumendi loomisel. Lisaks annab raport rea soovitusi Eesti õpetajate esmaõppe ja täeindusõppe arendamiseks.
Õpetaja professionaalsus ning tõhusama õpetamis- ja õppimiskeskkonna loomine: OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS tulemused
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2009) Loogma, Krista; Ruus, Viive-Riina; Talts, Leida; Poom-Valickis, Katrin; Tallinna Ülikool
OECD rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring (OECD’s Teaching and Learning International Survey), akronüümiga TALIS, on esimene rahvusvaheline võrdlusuuring, milles uuritakse õpetajaid ja nende töökeskkonda, saamaks teavet õpetamise ja õppimise ning koolijuhtimise tõhustamiseks. TALIS-uuringu üheks oluliseks eesmärgiks oli õpetajatöö ja õpetaja professionaalsuse indikaatorite leidmine, mille abil on võimalik õpetajatööd hinnata, mõjutada ning toetada. Uuring korraldati 2007.–2008. a.a ning selles uuriti 7.–9. klasside õpetajaid ja nende koolide juhte. TALIS-uuring keskendub järgmistele põhiteemadele: õpetajate professionaalne areng, õpetajate hindamine, tunnustamine ja tagasiside, õpetajate pedagoogilised uskumused, praktikad ja tööalased hoiakud, koolijuhtimine.
Õpikäsitus: teooriad, uurimused, mõõtmine. Analüütiline ülevaade.
(Tallinna Ülikool, 2017) Heidmets, Mati; Eisenschmidt, Eve; Erss, Maria; Kikas, Eve; Poom-Valickis, Katrin; Slabina, Pille; Timoštšuk, Inge; Vinter, Kati
Ülevaade sisaldab õpikäsituse ja sellega seotud konstruktide sisu ning mõjurite esitust, õpikäsituse asetamist laiemasse kooliuuenduse konteksti ning ka selle empiirilise mõõtmise alase kirjanduse ülevaadet. Kirjanduse ülevaade koosneb kolmest osast. Esimeses on vaatluse all kooliuuenduse taust – selle mõjufaktorid, debatt traditsioonilise ja konstruktivistliku õpikäsituse vahel, muutuste hariduspoliitiline kontekst. Teises osas kirjeldatakse õpikäsituse muutumissuundi – liikumist koostöise õppimise ja õpetamise, autonoomiat toetava õpetamismudeli ning kaasava juhtimise suunas. Kolmas osa on pühendatud õpikäsituse hindamisele ja mõõtmisele. Kokkuvõttes pakutakse välja arusaam õpikäsitusest, panduna laiemasse koolikultuuri konteksti.