Sirvi Autor "Proover, Marko" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Ekstravertsuse ja neurootilisuse seos tööga rahuloluga Eesti põhikooliõpetajatel
(Tartu Ülikool, 2014) Proover, Marko; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Õpetaja ameti puhul mängivad isiksuseomadused olulist rolli, kuna tegu on emotsionaalselt nõudliku ja kurnava ametiga. Seetõttu on oluline uurida tööga rahulolu mõjutavaid aspekte. Toetudes varasemalt selles valdkonnas tehtud tööle, uurisime neurootilisuse ja ekstravertsuse seoseid tööga rahuloluga. Uurimistöös küsitlesime 165 põhikooliõpetajat, viiekümnest koolist. Analüüs näitas mõlema isikuseomaduse korrelatsiooni tööga rahuloluga, mis kinnitas püstitatud hüpoteese ja oli kooskõlas varasemate uuringutega. Seega leidsin, et nii neurootilisus kui ekstravertsus ennustavad õpetajate tööga rahulolu.
Kontrollimatu söömine – kas ainuke tegur söömispsühholoogias? Söömisväidete psühhomeetriline analüüs ja lühiküsimustiku loomine
(Tartu Ülikool, 2025) Proover, Marko; Vainik, Uku, juhendaja; Sultson, Hedvig, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tänapäeva ühiskonnas on kasvavaks probleemiks kujunenud ülekaalulisus ja rasvumine. Nende nähtusete psühholoogiliste tagamaade uurimiseks on loodud suurel hulgal küsimustikke, mis aga kipuvad olema võrdlemisi sarnased. Magistritöö eesmärgiks oli luua seitsme levinuma söömisküsimustiku põhjal lühiküsimustik ja vaadelda, kui suures osas on eri söömisküsimustike variatiivsus seletatav jagatud kontrollimatu söömise latentse faktoriga. Töö lähtub mittehomöostaatilise söömise ja kontrollimatu söömise teooriatest. Varem kogutud andmetel viidi läbi korreleeritud faktoritega faktoranalüüs, bifaktoranalüüs ja regressioonanalüüs väliste tunnustega – kehamassiindeks, depressiooni ja ärevuse sümptomid, alkoholi problemaatiline tarbimine, emotsiooniregulatsiooni raskused ja kliiniline häiritus. Analüüsi käigus leiti, et a) küsimustike lühendamine faktormudeli alusel võimaldab säilitada originaalküsimustike faktorstruktuuri; b) suur osa kasutatud küsimustike variatiivsusest on seletav kontrollimatu söömisega (bifaktormudelis on kontrollimatul söömisel keskmine korrelatsioon väidetega 0,55, spetsiifiliste alafaktoritega mudelis jääb keskmine korrelatsioon aga 0,41 tasemele); c) kontrollimatu söömine näitas regressioonianalüüsis suuremat statistilist ennustusvõimet välistele tunnustele kui alafaktorid. Ilmnenud kontrollimatu söömise suur roll ja tugev seos emotsiooniregulatsiooni raskustega viitavad vajadusele uurida ja laiendada transdiagnostilisi sekkumisi problemaatilise söömiskäitumise ohjamiseks.