Browsing by Author "Puhke, Marleen-Heleen"
Now showing 1 - 3 of 3
Results Per Page
Sort Options
Item Erinevused söömishäirete sümptomite sageduses 18-aastastel noorukitel kolme kohordi lõikes(Tartu Ülikool, 2021) Puhke, Marleen-Heleen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida kohortidevahelisi muutusi söömishäirete sümptomaatikas (buliimia, kehaga rahulolematus ja kõhnuseihalus) ja kehakaalu reguleerimise strateegiate kasutamises. Omavahel võrreldi kolme kohorti (2001. a., 2007. a. ja 2021. a.), hinnates enesekohaste küsimustike abil, kuidas on ajas muutunud 18-aastaste neidude ja noormeeste söömishäirete sümptomite tase. Esimese ja teise kohordi andmed pärinesid ELIKTU vanema (N=357) ja noorema sünnikohordi (N=367) uuringust, kolmanda kohordi andmed koguti aastal 2021 (N=293). Tulemustest nähtub, et ühiskonna arenedes ilmneb üha rohkematel noortel häirunud söömiskäitumist. Kolmanda kohordi neidude seas oli oluliselt sagenenud buliimia ja kõhnuseihaluse sümptomaatika esimese ja teise kohordiga võrreldes ning kehaga rahulolematuse sümptomaatika teise kohordiga võrreldes. Kehakaalu reguleerimise strateegiate kasutamine on noorte seas üha tavapärasem, kus dieedi pidamine, kehalise aktiivsuse suurenemine ja toidukordade vähendamine on näidanud püsivat sagenemist iga järgneva kohordi lõikes nii neidude kui noormeeste seas. Saadud tulemused viitavad söömishäirete sümptomaatika arenemisel kultuurispetsiifiliste tegurite rollile.Item Kohortidevahelised erinevused söömishäirete sümptomaatikas 13–14-aastastel noorukitel(Tartu Ülikool, 2019) Puhke, Marleen-Heleen; Puhke, Marleen-Heleen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida, millised kohortidevahelised erinevused on toimunud söömishäirete sümptomaatikas 13–14-aastaste noorte seas. Vaatluse all olid häirunud söömiskäitumise ning kehaga rahulolematus ja kehakaalu reguleerimise erinevad aspektid. Valimi moodustasid 13–14-aastased noored, kelle andmed koguti 2012. aastal (N=249) ja 2019. aastal (N=197). Andmed koguti enesekohaste küsimustikega. Tulemused näitasid, et poiste hulgas on sagenenud häirunud söömiskäitumine lähtudes Laste Söömishoiakute Skaala skooridest, ent tüdrukutel mitte. Samas on tüdrukute puhul suurenenud kehakaalu vähendamine. Uurimistöö annab oma panuse söömishäirete kohortidevaheliste erinevuste uurimisse ning näitab, millistele aspektidele võiks edasistes uuringutes keskenduda.Item Ühiskondlike ja kultuuriliste väärtuste avaldumine nüüdisaegses lastekirjanduses(Tartu Ülikool, 2019) Puhke, Marleen-Heleen; Org, Andrus, juhendaja; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, millised ühiskondlikud ja kultuurilised väärtused kanduvad lugejani nüüdisaegse lastekirjanduse vahendusel. Bakalaureusetöö keskendub lastekirjanduse teostele, mis on ilmunud viimase kolme aasta jooksul, töös analüüsitakse kaheksat esimesele kooliastmele ehk 7–11-aastastele lastele mõeldud kirjandusteost. Valitud teosed on Andrus Kivirähki „Tilda ja tolmuingel“ (2018), Ilmar Tomuski „Kõik emad on head“ (2018), Kerly Luige „Vahvate hobuste aasta“ (2018), Kristi Piiperi „Kuidas mu isa uue töö sai“ (2018), Priit Põhjala „Onu Mati, loomaarst“ (2018), Tiia Toometi „Mamma, papa ja nende lapsed. Lapsepõlvest saja aasta taguses Tallinnas“ (2018), Kadri Lepa „Tüdruk, kellel oli saladus“ (2017) ja Juhani Püttsepa „Doktor Haldja lood” (2016). Esimeses peatükis antakse ülevaade töö teoreetilisest taustast: avatakse lastekirjanduse mõiste, selgitatakse väärtuskasvatuse olemust ning arutletakse lühidalt lastekirjanduse esteetilise, epistemoloogilise, poeetilise ja kommunikatiivse funktsiooni üle, vaadeldakse lastekirjandust kui väärtushoiakute kujundajat, avatakse selle ühiskondlikke ja kultuurilisi väärtusi ning seotakse lastekirjanduse ea- ja jõukohasuse printsiibi arengupsühholoogiliste käsitlustega. Teises peatükis selgitatatakse, mis alustel on teoste valim moodustatud ning esitatakse lühidalt iga teose sisukokkuvõte. Sellele järgneb kvalitatiivne tekstianalüüs, milles vaadeldakse analüüsitavaid teoseid nende sotsiaalsetest ja kultuurilistest aspektidest lähtudes.