Browsing by Author "Puusepp, Juuli"
Now showing 1 - 3 of 3
Results Per Page
Sort Options
Item Mati Undi "Täna õhta viskame Lutsu" tegelaskonna analüüs(Tartu Ülikool, 2016) Puusepp, Juuli; Epner, Luule, juhendaja; Tartu Ülikool. Kultuuriteaduste ja kunstide instituut; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondBakalaureusetöö uurimiskeskmeks on Mati Undi näidend “Täna õhta viskame lutsu”. Teos on kirjutatud Oskar Lutsu teoste motiividel. Töö fookuses on eelkõige näidendi tegelaskond.Töö koosneb neljast sisupeatükist. Esimene peatükk annab ülevaate Mati Undi ja Oskar Lutsu elu- ja loominguteest. Tuuakse välja mõlema autori elukäik ja olulisemad teosed. Samuti saab selles peatükis lugeda, mis ühendab kahte autorit, ning mida kujutab endast näidend “Täna õhta viskame lutsu”. Peatüki eesmärgiks on tutvustada lugejale mõlemat autorit ning neile omast ja ühist. Alapeatükk “Hunt ja Luts või Lutshunt” toob lisaks autorite ühisosale välja ka näidendi lühiiseloomustuse, et lugejal oleks olemas põhiline ja oluline näidendi vormist ja keelest. Teine sisupeatükk keskendub töös kasutatud meetmetele ja teooriale. Töö kolmandas peatükis analüüsitakse näidendi üheksat tegelast – Arnut, Tootsi, Kiirt, Teelet, Imessoni, Lutsu, Vanaema, Sumpfentroppi ja Bolotovi.Töö viimase ehk neljanda peatüki eesmärk on luua tervikpilt näidendi tegelaskonnast.Item Õpetajapoolne tunnustamine ja seda mõjutavad tegurid(Tartu Ülikool, 2019) Puusepp, Juuli; Schults, Astra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutÕpilaste kohase käitumise käitumisspetsiifiline tunnustamine on üks tõestatud õpetajate sekkumisvahend, millega hallata ja juhtida õpilaste käitumist ning tunni käiku. Tunnustamine on tõhus sekkumisviis eriti käitumisraskustega õpilaste puhul, keda aga sellest hoolimata tihti pigem noomitakse kui tunnustatakse. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida ja saada ülevaade õpetajate tunnustamisharjumustest (käitumisspetsiifiline tunnustamine, üldine tunnustamine ja käitumisraskustega õpilaste teadlik sagedasem tunnustamine) ning uurida, seoseid õpetaja käitumist mõjutavate teguritega - vaimne heaolu, koolikliima (juhtkonnaõpetajate vaheline suhe ja koolijuhtide toetus), klassikliima (õpetaja-õpilase vahelise suhte kvaliteet) ning enesetõhusus. Loodud küsimustikku täitsid 547 õpetajat üle Eesti (va Tartumaa) vanuses 22-74 a (M = 47,71, SD = 12,14). Tulemused näitasid, et kolmel tunnustamisharjumusi iseloomustaval tunnusel olid statistiliselt olulised seosed kõikide uuritavate mõjutavate teguritega. Töö annab ülevaate õpetajate tunnustamisharjumustest, mis omakorda aitab liikuda edasi õpetajate tõhusama toetamise ja nõustamiseni, et tulevikus oleks veel enam teadmisi, kuidas juhtida õpilaste käitumist positiivsetele sekkumisstrateegiatele tuginedes.Item Psühholoogilise heaolu seos koolialguskellaaja ja kronotüübiga 6.-7. klasside õpilastel(Tartu Ülikool, 2016) Puusepp, Juuli; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida kooli alguskellaaja seoseid õpilaste psühholoogilise heaolu ja kronotüübiga. Valim koosnes 233 õpilasest 6.-8. klassidest neljast koolist. Kõik koolid algasid erineva kellaajaga: 8.00, 8.15, 8.30 ja 8.45. Uuringu küsimustik koosnes neljast osast: 1) Müncheni kronotüübi küsimustik; 2) psühholoogilise heaolu küsimustik; 3) uurija poolt loodud kronotüübi prototüübid. Tulemused ei näidanud statistiliselt olulisi erinevusi koolide ja unekestuse vahel. Samuti ei leitud erinevusi ka koolide ja vööndivahetusväsimuse vahel. Õpilaste heaolu ja kooli alguskellaaja vahel leiti nõrki seoseid kahes heaolu valdkonnas: rahulolus kooliga ja rahuolus oma vaba aja kasutusviisidega. Kronotüübi ja heaolu vahel oli nõrki seoseid, näiteks küsimustega, mis puudutasid õpilaste turvatunnet, õnnetunnet, positiivset ellusuhtumist.