Sirvi Autor "Raag, Kadri" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Personaalsete väärtuste seosed tervisega seotud heaoluga: rahvusvaheliste andmete analüüs
(Tartu Ülikool, 2015) Raag, Kadri; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uuring põhines Schwartzi baasväärtuste uuringutel. Uuriti tervisega seotud heaolu seoseid personaalsete baasväärtustega. Varem on võrreldud omavahel traditsioonilisi ja modernseid väärtusi ning leitud mõlema puhul nii tervist positiivselt kui negatiivselt mõjutavaid aspekte. Lisaks on leitud kohati vastukäivaid tulemusi Hedonismi osas, samuti on uuritud riskikäitumist ja emotsionaalselt raske olukorraga toimetulekut. On väidetud, et tervis ei ole väärtuste mudeli osa, sest see ei ole ühegi väärtusega konkreetselt seotud. Samas võiks väita, et tervis on kõigi väärtuste mingi väike osa. Uuringus kasutati PVQ-R väärtuste ja RAND-36 tervisega seotud heaolu küsimustikke. Ainus hüpotees, mis leidis kinnitust, oli Stimulatsiooni seos hea vaimse tervise väärtustamise osas. Ainus baasväärtus, mis oli seotud tervisega seotud heaoluga, oli Hedonism. Lisaks leiti teisi varasemaid tulemusi täpsustavaid tulemusi.
Pilootuuring: Esinemisärevuse vähendamine virtuaalreaalsuse abiga
(Tartu Ülikool, 2017) Raag, Kadri; Laas, Kariina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Virtuaalreaalsusega eksponeerimise teraapia (VRET) efektiivsust esinemisärevuse vähendamisel on teadusuuringutes näidatud juba aastaid. Teisalt on varasemate uuringute puudusteks väikesed valimid ning pole uuritud virtuaalse keskkonna sisu rolli ärevuse vähendamises. Seetõttu oli käesoleva töö eesmärgiks uurida lühiajalise VRET-i ning eri laadi VR-keskkondade mõju esinemisärevusele. Jaotasime valimi (N=90) kolme gruppi, millest kahes pidasid osalejad kõnesid ning mis erinesid omavahel ruumide realistlikkuse poolest ja kontrollgruppi, kus osalejad mängisid VR-mänge. Uuritavad käisid katses kolmel korral, millest esimeses kahes peeti kolm kõnet või mängiti kolm mängu visiidi kohta ning kõigis mõõdeti erinevaid ärevusega seotud aspekte. Uuringu tulemusena vähenes ühel kõnegruppidest depressiivsus enam kui teistel; põhjuseid võib olla mitmeid ja leid vajab edasiuurimist. Samuti vähenesid kogu valimil depressiivsuse ja ärevuse skoorid ning sotsiaalsete situatsioonidega kaasnevad hirm ja vältimine. Seega on VR hea meetod nende sümptomite vähendamiseks ning muutusteks piisab juba kahest visiidist ja seda ka ärevuse ning depressiooni sümptomite puhul, mis ei ületa kliinilise diagnoosi piiri.