Browsing by Author "Raidvee, Aire, juhendaja"

Now showing 1 - 14 of 14

Depression in HIV infection: related factors and effects on quality of life
(Tartu Ülikool, 2014) Lemsalu, Liis; Raidvee, Aire, juhendaja; Rüütel, Kristi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Having human immunodeficiency virus (HIV) infection means living with a highly stigmatized chronic disease for the rest of one’s life. Previous studies have shown that depression rates are three times higher in people living with HIV (PLHIV) than in the general population. Aim of this study was to analyse mental health problems faced by PLHIV, mental health’s relation to quality of life and what factors are associated with depressive symptoms. Eight hundred PLHIV participated in the cross-sectional study. Depression, using screening instrument EST-Q2, was identified in 53% of PLHIV, which is considerably higher than reported in other studies. Of those identified as having depression, only 22% were told by their physician that they have depression (indicating high under-diagnosing), and only 14% had taken antidepressants. Thirty-six percent of participants reported having had suicidal ideation. Depression was strongly correlated with anxiety, fatigue and insomnia. Being depressed decreased quality of life in all aspects measured with WHOQoL-HIV BREF. According to stepwise regression analyses, frequency of depressive mood was associated with unemployment, recent and former injecting drug use, having children, age and having completed 9 years of education. No infection related indicators (e.g., CD4 cell count, viral load, antiretroviral therapy), gender or social isolation were found to be statistically associated with depressed mood.
Enesevõimendamine enesekohastes küsimustikes seoses enesehinnangu ja isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Toomela, Emilie; Konstabel, Kenn, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The main goal of the present research was to study self-enhancement related to self-esteem and the five-factor personality traits. The OCQ self-inventory based on the signal detection theory was used to evaluate self-enhancement using the over-claiming techique. The creator of the questionnaire Delroy L. Paulhus is one of the top scientist in the field of selfenhancement research and his work is the main basis of the present research. In order to find suitable questionnaire items and adapt the original OCQ-150 to the Estonian cultural bounds school teachers were consulted with. The set of inventories presented to the respondents included five questionnaires. An OCQ test for evaluating self-enhancement, questionnaires of general and academic self-esteem, personality and social desirability. Different from earlier research where adults were studied, the respondents were 95 high-school seniors aged 17-19 years. It was found that better specialized knowledge nor higher general or academic self-esteem were not related to self-enhancement in this sample. The results showed that the BIDR and OCQ scores did not correlate significally and it is thus concluded that these two questionnaires may measure different aspects of self-enhancement. However, there was a connection between neuroticism, extraversion and conscientiousness with self-enhancement. Suprisingly, the correlation with neuroticism and extraversion was negative for both dimensions. Conscientiousness and self-enhancement correlated positively. Key words: self-enhancement, over-claiming, self-esteem, personality traits, questionnaire
Health related quality of life among preterm children: a latent profile analysis
(Tartu Ülikool, 2020) Land, Tuuli; Männamaa, Mairi, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Very preterm (VPT) children, in comparison to full-term children, are in greater risk of developing adverse cognitive, social or psychiatric outcomes, and their parents often report a lower health related quality of life (HRQoL) relative to their peers. Adverse outcome is frequently linked to their perinatal complications or socioeconomic (SE) status. The current study aims to find subgroups of preterm HRQoL using latent profile analysis (LPA) and regression analysis, to identify possible predictors among perinatal, SE factors and current problems. VPT children from two national birth cohorts: 2002/03, aged 15-17 (n = 70, M = 16.06) and 2007/08 10-12 (n = 113, M = 11.31) were included in the study. Parents answered questions about child’s health and behavioural/emotional problems, study curriculum, and their own education; both the parent and the child filled a HRQoL questionnaire, Kidscreen-52. Four profiles were identified with LPA: “High HRQoL” (n = 22); “Optimal HRQoL” (n = 80); “Suboptimal HRQoL, low Autonomy” (n = 49) and “Low HRQoL, optimal Autonomy” (n = 32). Gestational age, school curriculum, gender, cohort, parent education and several somatic, emotional and behavioural problems were all found to be important predictors of belonging to a specific profile while the number of perinatal complications was not. With this study we explored the internal differences of HRQoL among preterm children in order to understand the trajectories leading to different outcomes.
Motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteemi 3.1.1 eestindamine
(Tartu Ülikool, 2013) Jürjen, Tõnu; Karton, Inga, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Motiveeriv intervjueerimine on efektiivne nõustamismeetod, mida rakendatakse erinevates valdkondades. Meetodi kasutamise hindamiseks on välja töötatud motiveeriva intervjueerimise hindamissüsteem, mille eestindamine ning hindajatevahelise reliaabluse hindamine oli siinse töö peamine eesmärk. Uurimus hõlmas 24 intervjuud ning nelja kodeerijat. Esimeses etapis hindas iga intervjuud kodeerijate paar. Hindajatevahelise reliaabluse määramiseks kasutati klassisisest korrelatsiooni. Teises etapis lisandusid kaheksa intervjuu kohta veel kahe kodeerija hinnangud. Hindajatevahelise reliaabluse määramiseks olukorras, kus kodeerijate arv intervjuude lõikes varieerub, kasutati kooskõla piirväärtustel (jaotuskvantiilidel ja sessioonisisesel standardhälbel) põhinevaid meetodeid. Esitati meetod klassisisese korrelatsiooni määramiseks mitmetasandilise mudeldamise kaudu. Tulemused näitavad, et hindajatevaheline kooskõla käitumisloendi skaalades on kõrgem üldhinnangu skaalade kooskõlast. MITI manuaali võib lugeda eesti oludele kohandatuks, kuid vajalik on edasine töö kodeerijate treenimisel.
Muusikaõpingute ja sporditreeningute mõju laste töömälule ja intelligentsusele
(Tartu Ülikool, 2015) Metshein, Triin; Luuk, Aavo, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad longituuduurimused on näidanud, et muusikaõpingutel on positiivne mõju mitmetele muusikavälistele kognitiivsetele võimetele (nt Roden, Grube, Bongard, & Kreutz, 2014). Selleks, et leida, kas muusikaõpingud parandavad laste töömälu- ja intelligentsustestide tulemusi, viidi läbi korduvmõõtmistega kvaasieksperiment, milles testiti 1. klassi lapsi (n = 71, 6- kuni 8-aastased) õppeaasta alguses ja lõpus. Osad katseisikud tegelesid pilliõpingutega ning neid võrreldi sporditrennis käivate laste ja hobidega mitte tegelevate lastega. Muusikaõpingute ja aja koosmõju ei esinenud ühegi testi puhul, kuid leiti aja peamõju intelligentsustesti tulemustele. See on kooskõlas vaid nende eelnevate tulemustega, mille kohaselt ei avalda muusikaõpingud mõju laste visuaalse töömälu arengule. Meessoost katseisikute andmeid eraldi vaadates leiti oodatud grupi ja aja koosmõju intelligentsustesti tulemustele. Enamjaolt ei ole selle uurimuse tulemused kooskõlas varasemate leidudega.
Objektide hulga keskmise suuruse tajumine
(Tartu Ülikool, 2019) Aavik, Liisa; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Inimese tajusüsteem on võimeline kiirelt, automaatselt ja mitteteadlikult arvutama keskmist suurust, kasutamata selleks arve või matemaatilisi operatsioone. Uurijad on seni arvanud, et eristustäpsus (psühhomeetrilise kõvera tõusunurk) annab meile infot, kas keskmise suuruse töötluses arvestatakse osa või kõiki elemente. Eristustäpsuse muutuste hindamiseks kõvera tõusunurka vaadates pole aga tähelepanematus eristatav representatsiooni mürast. Selles töös viidi need kaks faktorit uut meetodit kasutades lahku. Neli katseisikut pidid lahendama ülesande, kus tuli hinnata, kas kaheksa ringikujulise elemendi keskmine suurus on suurem või väiksem etalonstiimulist. Ühes tingimuses olid kõik kaheksa elementi etalonist erinevad ning teises erines ainult üks kaheksast. Seega, tekitati kaks tingimust, millest ühes olid kõik elemendid informatiivsed ja teises oli, juhul kui inimene arvestab vaid üksikuid objekte, võimalus olulist elementi mitte märgata. Saadud tulemuste põhjal koostati mõlema tingimuse kohta modifitseeritud psühhomeetrilised kõverad, milles kõvera asümptooti arvesse võttes viidi representatsiooni müra ja tähelepanematus lahku. Töö tulemuste põhjal polnud alust omistada eristusvõime muutusi tähelepanematusest tingitud pimedusele. Töö tulemused toetasid väidet, et vaatleja märkab ja võtab hinnangut andes arvesse kõiki kaheksat stiimulit.
Objektide keskmise asukoha eristamine
(Tartu Ülikool, 2023) Hallik, Helen; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Naar, Richard, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Perception of the mean and sum size of geometric forms
(Tartu Ülikool, 2013) Averin, Kristiina; Allik, Jüri, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Human efficacy in mean and sum size estimation was tested in this thesis. Kahneman (2011) proposed mean and sum size of geometric figures to be estimated by different systems – System1 and System 2. Effortless and automatic System 1 allows estimating mean size with considerable accuracy. Sum size, which requires multiplication of the means, however, can be only computed by a more elaborate higher order system, System 2. Two experiments, sharing the test elements, but with different reference and instruction, were conducted to test Kahneman’s proposal. In the first experiment the observers were asked to estimate mean size of a set of elements; in the second, the task was to estimate the sum size of the same elements. We expected to see great differences in the accuracy of size and sum discrimination if the underlying operations used in these tasks were different. The results show sudden drop in the accuracy if participants were required to estimate the sum size instead of mean size. Instead of assuming multiplication in sum size estimation, we proposed a model, where all the elements are set side-by-side, following an imaginary line, with the sum distance occupied by the adjoining elements being estimated instead. Accuracy is lowered in the sum size discrimination task by the measurement error of single elements, which is likely to be increased by the additional requirement – mental transposition of the elements – that one could estimate the required property. In addition, we could see that the mean size of a set of similar elements can be estimated only by using a subset of 2 –3 of all elements. Therefore, accuracy in the sum size estimation task can be reduced not only by the transposition need, but also by the requirement to use all the elements for creating an estimate.
Proportsioonide eristamise täpsuse sõltuvus diferentseeriva tunnuse tüübist ja eristatavate elementide arvust
(Tartu Ülikool, 2012-03-14) Kurjama, Kristin; Raidvee, Aire, juhendaja; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The aim of this study was to examine observers’ ability to discriminate numerical proportions depending on the number and attributes of the elements. Observers’ task was to decide which one of the two overlapping sets of elements, distinguished by colour or orientation, was more numerous. Bernoulli response model (based on hypergeometrical distribution) with a single free parameter K (the supposed number of inspected elements on which the choice was made) was applied to describe the choice probabilities. According to the Bernoulli model, these K elements are chosen randomly, their number limited by perceptual capacity. With the growth of the total number of displayed elements N = 9, 13, 33, 65, the number of accounted elements increased disproportionately, with colour being a stronger discriminating feature than orientation. It is concluded that the Bernoulli model is an alternative for the habitual Thurstonian-type model for examining observers’ ability to discriminate proportions.
Relationships between extracurricular activities and development of cognitive abilities in Estonian primary school children
(Tartu Ülikool, 2017) Metshein, Triin; Raidvee, Aire, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Playing a musical instrument has been shown to be positively correlated with several cognitive abilities. In most of such research, authors have declared the need for conducting longitudinal research to better understand the mechanisms of the discovered correlations. The aim of this longitudinal natural experiment was to find out whether music training would accelerate the development of primary school children’s working memory and intelligence relative to other types of extracurricular activities. The results showed that music training may indeed facilitate the development of children’s general intelligence, but none of the hobby types studied here are related to the developmental speed of verbal or visual working memory. However, these results should be interpreted with caution due to several limits of the current data set which are discussed in detail. Future research should address this question with larger sample sizes and more elaborate materials and design.
Soolised erinevused imaginaarsetes investeerimisvalikutes sõltuvalt investeeringu oodatava tulu kasutamise eesmärgist
(Tartu Ülikool, 2014) Koch, Kari-Paavo; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö peamiseks uurimisesemeks on küsimus, kas ja kuidas soolised erinevused mõjutavad investeerimisotsuste tegemist ja riskivalmidust. Lisaks uuritakse, kas ja kuidas katseisikud reageerivad informatsioonile investeeringu oodatava tulu kasutamise sihtotstarbe kohta. Töös on lähtutud eeldusest, et mida rohkem tulu kasutamise sihtotstarve emotsionaalselt korda läheb, seda konservatiivsem on katseisik oma finantsotsustes. Seda põhjusel, et katseisik soovib vähendada riske ja olla võimalikult kindel selles, et investeering toodaks (mingitki) tulu. Probleemi uurimiseks paluti igal katseisikul täita üks kolmest järgnevast enesehinnangu küsimustikust – esimene kajastas sooneutraalset, teine maskuliinset ja kolmas feminiinset tulu kasutamise situatsiooni. Statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Töös püstitatud hüpoteesid ei leidnud kinnitust.
Usulise orientatsiooni ja alkoholi tarbimise hoiakute ja käitumise ning subjektiivse heaolu vahelised seosed religioossete noorte hulgas Eestis
(Tartu Ülikool, 2013) Treufeldt, Hõbe; Lehtsaar, Tõnu, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli uurida Eesti religioossete noorte usulise orientatsiooni seoseid alkoholi tarbimise käitumisega, alkoholiga seotud hoiakutega ja subjektiivse heaoluga. Selleks viidi läbi empiiriline uurimus, mis koosnes Usulise orientatsiooni skaalast (ROS: Allport ja Ross, 1967; Batson, Schoenrade & Ventis, 1993; Raist, 1998) ning alkoholi, ja subjektiivse heaolu (Pavot & Diener, 1993) küsimustikest. Uurimuses osales 178 inimest. ROS-i faktoranalüüsis eristus originaalskaaladega sarnaselt kolm faktorit: sisemine (α=.91), väline (α=.83) ja küsiv (α=.65) usuline orientatsioon. Regressioonanalüüsis ilmesid sisemise orientatsiooni ja alkoholi tarbimise vahel olulised negatiivsed seosed, kuid sisemine orientatsioon korreleerus positiivselt heaoluga. Küsiv ja välimine orientatsioon ei omanud statistiliselt olulisi seoseid ei alkoholi ega ka subjektiivse heaolu küsimustikuga.
WAIS-III Aritmeetika alltesti kohandamine Eesti oludele - üksikülesannete ja esialgse skaala psühhomeetrilised omadused
(2010-05-21T13:41:22Z) Kanarik, Eve; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Must, Olev, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja
WISC-IV sõnavara alltesti kohandamine eesti oludele – pilootuurimus 9-11-aastastel lastel
(Tartu Ülikool, 2017) Pruulmann, Katrin, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimistöö eesmärgiks oli leida Eesti laste valimile sobiv sõnavarakomplekt WISC-IV sõnavara alltesti baasil. Andmed koguti eesti keelde tõlgitud ja täiendatud WISC-IV sõnavara alltestiga (35 sõna) 119 normaalvalimi lapselt vanuses 9...11 ning klassidest II kuni IV. Analüüsi käigus hinnati sõnavaratesti skaala sobivust Eesti kultuuriruumi ja selle psühhomeetrilisi omadusi: dimensionaalsust, sõnade raskust ja korrelatsiooni. Saadud tulemuste põhjal valiti välja sobiv sõnavarakomplekt (32 sõna) ja pandi sõnad raskusjärjestusse. Saadud sõnavarakomplekti kohta moodustati ka pilootnormid vanustele 9 kuni 11.