Sirvi Autor "Rebane, Riin, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 3 3

Aminohapete derivatiseerivate reagentide võrdlemine LC-ESI-MS analüüsil
(Tartu Ülikool, 2013) Oldekop, Maarja-Liisa; Herodes, Koit, juhendaja; Rebane, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Keemia instituut
Characterization of amino acid derivatization reagents for LC-MS analysis
(2017-07-06) Oldekop, Maarja-Liisa; Rebane, Riin, juhendaja; Herodes, Koit, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminohapped on valkude „ehituskivideks“, neil on oluline roll ainevahetuses ja seega ka haiguste diagnoosimisel ja toiduainetes. Seetõttu on olulised ka aminohapete madalad sisaldused, näiteks kaasasündinud ainevahetushäirete tuvastamisel vastsündinute verest. Madala sisaldusega ainete uurimiseks keerulistes proovides (nt aminohapped toiduainetes või veres) kasutatakse tänapäeval vedelikkromatograafia-massispektromeetria (LC-MS) meetodit, mis lahutab segud komponentideks (LC) ja tuvastab need (MS). LC-MS analüüsiks peavad analüüsitavad ained kromatograafiliselt lahutuma ja efektiivselt ioniseeruma. Selle saavutamiseks on mõnel juhul, sh aminohapete analüüsil, vaja ained keemiliselt muundada sobivasse vormi, mida nimetatakse derivatiseerimiseks. LC-MS analüüsi olulisimaks nõrkuseks on proovi muude komponentide poolt põhjustatud ebamäärasus analüüsitulemustes, mida nimetatakse maatriksiefektiks. Derivatiseerimisega LC-MS analüüsil esinevaid maatriksiefekte on vähe uuritud. Käesolevas töös uuriti maatriksiefekte, mis esinevad derivatiseeritud aminohapete LC-MS analüüsil. Selleks kasutati kolme meetodit, nelja juba kasutusel olevat ja kahte Tartu Ülikoolis väljatöötatud derivatiseerivat reagenti ning ühe rakendusena määrati 22 aminohappe sisaldused kaheksas kodumaises taimeekstraktis. Leiti, et erinevate derivatiseerivate reagentide korral on maatriksiefektid erinevad. Maatriksiefekte põhjustasid üldjuhul proovide teised komponendid, kuid mõnel juhul ka derivatiseerimisel kasutatud abistavad ained. Leiti, et tavalisest erineva MS ioonallika (APCI) ja detekteerimisrežiimi (negatiivsete ioonide ESI) kasutamine aminohapete derivaatide analüüsimiseks võimaldab märkimisväärselt vähendada maatriksiefekte. Töö tulemused võimaldavad konkreetse analüütilise probleemi lahendamiseks valida sobiva derivatiseeriva reagendi koos vastava detekteerimisrežiimiga. Samuti aitavad töö tulemused kaasa uudsete derivatiseerivate reagentide arendamisele ja disainile
Study of ionization efficiencies for derivatized compounds in LC/ESI/MS and their application for targeted analysis
(2020-07-14) Gornischeff, Artur; Rebane, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Aminohapped on looduslikus materjalis esinevad ained, mis annavad maitse-, lõhna- ja muud omadused. Aminohappeline koostis viinamarjades või humalas kandub edasi ka nendest toodetavatesse veinidesse ja õlledesse ning nende sisalduse määramine võimaldab kindlaks teha näiteks joogi päritolu või eristada võltsitud jooke originaalidest. Kuna jookides esineb enamasti mitmeid erinevaid aminohappeid, siis kasutatakse nende määramiseks meetodit, kus esmalt eraldatakse kromatograafia abil aminohapped segust (nt veinist), misjärel antakse neile (ionisatsiooniallikas) laeng ning sellest tekkinud laenguga osakeste hulk registreeritakse massidetektoris. Seejärel saabki juba määrata, millised aminohapped ja millisel hulgal proovis esinevad. Aminohapete analüüsi probleemiks on aga see, et need on väga väikesed molekulid ning samuti esineb neid proovides vähe. Selleks, et need oleks paremini massidetektoris detekteeritavad, kasutatakse keemilist reaktsiooni (derivatiseerimist), et tõsta selektiivsust ja alandada määramispiiri. Veelgi väiksemate hulkade määramiseks on vajalik uurida fragmenteeritud aminohapete derivaate, mis tähendab seda, et enne analüüsi peab olema teada, milliseid aminohappeid proovist otsitakse. Muuhulgas on täpse analüüsi läbiviimiseks vaja proovis sisalduvaid aminohappeid kõrvutada puhaste aminohapetega ehk standardainetega, sest see, kui palju tekib erinevate aminohapete korral laetud osakesi ionisatsiooniallikas, võib erineda tuhandeid kordi. Käesoleva doktoritöö peamine eesmärk oli uurida, kas ja kuidas oleks derivatiseeritud aminohapete määramiseks võimalik kasutada nende standardseid signaaliintensiivsusi ionisatsiooniallikas, et eemaldada standardainete kasutamise vajadus. Doktoritöö raames töötati välja meetod, mis võimaldas veinides ja õlledes standardainetevaba aminohapete määramist ka fragmenteeritud aminohapete derivaatide korral, mis võimaldab selektiivsemat ja madalamate määramispiiridega meetodeid. Töö tulemus avab paljusid võimalusi erinevate rakenduste jaoks, mida on võimalik laiendada ka teistele derivatiseerivatele reagentidele ja analüütidele.