Sirvi Autor "Reile, Rainer, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 6 6

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemist mõjutavad tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Koreinik, Liisa; Reile, Rainer, juhendaja; Veerus, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Pro-ana ja pro-mia elustiili täiendused ja tervis: sotsioloogiline perspektiiv
(Tartu Ülikool, 2014) Koor, Siret; Reile, Rainer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Täiskasvanute vaktsineerimisega seotud tegurid Eestis
(Tartu Ülikool, 2020) Ilves, Anna; Leinsalu, Mall, juhendaja; Reile, Rainer, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Tervisliku eluviisi tähendused ja selle järgimist suunavad mõjutegurid ülekaaluliste inimeste näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sepp, Sille; Reile, Rainer, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Välispäritolu rahvastiku vaimse tervise probleemid ja katmata tervishoiuteenuste vajadused
(Tartu Ülikool, 2021) Kullamaa, Lembe; Reile, Rainer, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Varasema tervishoiuteenuste kasutamise mõju enesehinnangulisele tervisele Eestis
(Tartu Ülikool, 2025) Saavaste, Johann; Reile, Rainer, juhendaja; Kolde, Raivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Self-rated health is a health status indicator widely used in public health surveys, where response options are commonly scaled from very good to very bad. Although earlier studies have demonstrated causal relationships between self-rated health and subsequent morbidity, academic literature is relatively scarce on the inverse association of morbidity predicting self-rated health. The aim of the master's thesis is to study whether an individual's healthcare use predicts their self-rated health, and to analyse which parameters in medical bills data contribute to it. Previously collected survey and registry data from 2021 Estonian National Mental Health Study, and ordered probit regression are used in this study. The results showed that healthcare received up to a year before assessment have a negative effect on self-rated health. Amongst 15 analysed health conditions, depression and anxiety disorders decrease the probability of reporting higher ranks of self-rated health the most. These results demonstrate that past healthcare service use can predict individual subjective health.