Varasema tervishoiuteenuste kasutamise mõju enesehinnangulisele tervisele Eestis

Abstract

Self-rated health is a health status indicator widely used in public health surveys, where response options are commonly scaled from very good to very bad. Although earlier studies have demonstrated causal relationships between self-rated health and subsequent morbidity, academic literature is relatively scarce on the inverse association of morbidity predicting self-rated health. The aim of the master's thesis is to study whether an individual's healthcare use predicts their self-rated health, and to analyse which parameters in medical bills data contribute to it. Previously collected survey and registry data from 2021 Estonian National Mental Health Study, and ordered probit regression are used in this study. The results showed that healthcare received up to a year before assessment have a negative effect on self-rated health. Amongst 15 analysed health conditions, depression and anxiety disorders decrease the probability of reporting higher ranks of self-rated health the most. These results demonstrate that past healthcare service use can predict individual subjective health. Enesehinnanguline tervis on rahvatervishoiu küsitlusuuringutes laialt kasutusel olev terviseseisundi mõõdik, mille tavapärased vastusevariandid ulatuvad skaalal väga heast väga halvani. Kuigi varasemad teadustööd on kinnitanud põhjuslikku seost tervise enesehinnangu ja edaspidise haigestumuse vahel, on pööratud seose (eelneva ravikasutuse seos järgneva tervise enesehinnanguga) kohta uuringuid vähe. Magistritöö uurib, kas ja kuidas mõjutab isiku varasem tervishoiuteenuste kasutamine tema tervise enesehinnangut. Selleks kasutatakse töös 2021. aastal toimunud Eesti Rahvastiku Vaimse Tervise Uuringu küsitlus- ja registriuuringu käigus kogutud andmeid ning järjestatud probit-regressiooni. Töö tulemused näitasid, et tervise enesehinnangule mõjuvad langetavalt eelneva aasta jooksul toimunud tervishoiuteenused. Analüüsitud 15 terviseseisundist langetavad kõrgemat järku enesehinnangulise tervise raporteerimise tõenäosust kõige rohkem depressioon ning ärevushäired. Saadud tulemustest võib järeldada, et varasema tervishoiuteenuste kasutamise põhjal on võimalik prognoosida tervise enesehinnangut.