MTAT magistritööd – Master's theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/30974

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 1112

Pervasive Chatbots: Exploring User Perception Toward Human-assisted AI in Distributed Applications
(Tartu Ülikool, 2023) Hasanli, Tarlan; Flores, Huber, juhendaja; Olapade, Mayowa, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Digiajastul, mida iseloomustavad kiired tehnoloogilised edusammud, mängib seadmete ja andmehaldussüsteemide integreerimine pöördelist rolli kasutajakogemuse parandamisel. Siiski jääb keeruka tehnoloogia ja kasutaja mõistmise vahel pakiline väljakutse. See väitekiri uurib tehnoloogiliste uuenduste ja kasutaja kaasamise kriitilist ristmikku, keskendudes arvutuslikule ülekoormusele, võrgujagamisele, failijagamisele ja andurite andmehaldusele. Põhjaliku uuringu kaudu sukelduti kasutajate käitumisse, murede ja hoiakutesse, tuvastades peamised teemad, mis peegeldavad tegelikke kasutajavajadusi ja huve. Uuringust saadud ülevaated teisendati näidisküsimuste komplektiks, juhendades tõhusalt AI-toega vestlusroboti arendamist, mis on mõeldud kasutajakesksete murede käsitlemiseks. Uuring rõhutab tehnoloogilise disaini joondamise tähtsust inimmõistmise ja kasutatavusega, süvendades kasutajavajaduste teadlikkust. Tulemus kujutab endast olulist sammu intuitiivsemate ja kasutajasõbralikumate tehnoloogiate loomise suunas, ületades lõhet tipptasemel tehnoloogiliste arengute ja igapäevase kasutajate suhtlemise vahel. Kasutatud metoodika toimib juhendina kasutajate ülevaadete integreerimiseks tehnoloogia arendamisse, tagades, et uuendus püsib asjakohane, ligipääsetav ja kooskõlas laiema inimkogemusega.
Informaatikaõpe III kooliastmes Tartumaa ja Valgamaa koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Lehesaar, Veronika; Luik, Piret, juhendaja; Saadjärv, Riin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Using computer science and digital skills is a part of our everyday life. Despite this, the study of computer science varies across Estonia. The goal of the thesis was to describe the teachers’ vision of teaching computer science in the 3rd school level and based on this, give recommendations to improve the teaching of computer science. More precisely, teaching, supporting and hindering aspects were investigated as well as the role of computer science in the 3rd school level. Within the thesis, half-structured interviews were con-ducted with computer science teachers from Tartu county and Valga county, which was analysed with a qualitative inductive content analysis method. The teachers that participa-ted in the interviews discussed different topics related to the study of computer science, and brought out that it is important for children to learn to use digital competencies, which is hindered by the lack of tools and materials. The teacher’s interest to educate themselves and the childrens’ motivation to participate in lessons were brought out as supportive factors.
Matemaatika- ja informaatikaõpetajate arvamus ettevõtlusõppest
(Tartu Ülikool, 2023) Tohver, Epp; Suviste, Reelika, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In the Estonian general education system, efforts have been underway for quite some time to promote entrepreneurship education and the development of students' entrepreneurial skills and competencies. Ideally, the entire educational institution should be involved in this, including not only the entrepreneurship education teachers but also teachers of all other subjects. In the master's thesis, mathematics and informatics teachers were examined to determine their opinions on entrepreneurship education. For this purpose, a web-based survey was conducted, involving teachers of all ages from all over Estonia. The results revealed that more than half of the participating teachers lacked a work environment focused on consciously developing entrepreneurial competencies. Over half of the teachers assessed their knowledge of entrepreneurship as either limited or non-existent. However, the majority of mathematics and informatics teachers approached entrepreneurship education in its broader definition, where the goal of entrepreneurship education, in addition to sharing knowledge about entrepreneurship, is to make students more creative, oriented towards opportunities, proactive, and innovative. The majority of teachers agreed that entrepreneurship education should be a mandatory subject in the high school level, while slightly less than half of them considered it necessary at the primary school level. More than two-thirds of mathematics and informatics teachers believed that developing entrepreneurial skills was feasible in their classroom. Most of the participants in the study believed that mathematics and informatics teachers need knowledge about entrepreneurship education, and a significant portion of them expressed willingness to participate in entrepreneurship-related training. The research holds practical value by contributing to the development and planning of entrepreneurship-related training for mathematics and informatics teachers, both in regular and continuing education.
Gümnaasiumi valikkursuse “Maamõõtmispraktikum” koostamine
(Tartu Ülikool, 2023) Sügis, Kadri; Lepp, Marina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
In this master’s thesis, a secondary school facultative course, foremost geared toward Estonian waldorf school 10th and 11th grade students, “Land surveying practice” was created. The course may be of interest to other general education schools, where elementary knowledge of land surveying or practical approaches to mathematics are valued. The thesis describes the aims and outcomes of the course, the structure, the learning environment and equipment, discloses the contents, teaching methods, assessment approaches and provides descriptions of the learning processes. As an outcome of the thesis, the resulting course was carried out and documented with the students of Tartu Waldorfgümnaasium.
Container-Based Microservice Placement Optimization in Cloud
(Tartu Ülikool, 2023) Chernetskyi, Volodymyr; Dehury, Chinmaya Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tänapäeval töötavad paljud rakendused konteinerite mikroteenustena, mis töötavad mitme masinaga klastrites pilvandmetöötluse keskkondades. Konteinerite ja masinate paigutuse kõrge kvaliteet suurendab läbilaskevõimet, vähendab latentsust ja parandab klastri ressursside kasutamist. Optimaalne paigutus saavutatakse keeruliste mitmemõõtmeliste optimeerimisülesannete lahendamisega. Kuid vastuseks pilvekeskkonna väga muutlikule olemusele valivad kaasaegsed konteinerihaldussüsteemid mitteoptimaalse paigutuse, eelistades kiiret otsustamist. Aja jooksul need kehvad otsused süvenevad, suurendades vajadust paigutuse ümberhindamise järele. Saadaolevad ümberhindamise lahendused muudavad konteinerite paigutust, pannes need uuesti läbi sama paigutusprotsessi, ilma et tulemused paraneksid. Selle probleemi lahendamiseks esitatakse selles lõputöös uudne paigutuse ümberhindamise algoritm, mis põhineb osakeste sülemi optimeerimise lähenemisviisil, keskendudes infrastruktuuri kulude optimeerimisele. Integreerides tsoonidevahelisi võrguliikluskulusid, saavutab pakutud algoritm kulude vähendamise, mis on suurem kui tavapäraste lahenduste abil, mis keskenduvad ainult ressursikulude arvutamisele. Algoritmi stabiilsust suuremõõtmelistes tihedalt piiratud diskreetsetes otsinguruumides suurendas osakeste positsiooni täiustatud lähtestamine. Empiirilised hinnangud näitavad pakutud algoritmi tõhusust, ületades traditsioonilisi optimeerimisprobleemide lahendajaid, ületades samal ajal täpsuse osas standardseid osakeste sülemi optimeerimise rakendusi.
Analysis of iOS Jailbreak and Jailbreak-Enabling Vulnerabilities
(Tartu Ülikool, 2023) Aktuğ, Sarp; Rahkema, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
iOS jailbreak on protsess, mille käigus kasutatakse ära iOS operatsioonisüsteemis olevaid turvaauke, et üle kirjutada tootja poolt seatud ja sisseehitatud piiranguid. Protsessi käigus muudetakse ajutiselt, või püsivalt operatsioonisüsteemi osasid, et käivitada kood suuremate õigustega. Käesoleva uuringu eesmärk on edasi anda põhjalikud teadmised ja arusaam iOS Jailbreak’idest. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse selle ajaloolist arengut Apple’i tooteperekonna erinevate seadmete ja operatsioonisüsteemi versioonide lõikes. Lisaks uuritakse Jailbreak’ide poolt ära kasutatud turvaauke. Uuring keskendub peamiselt: mõistmisele, mis on jailbreak, kuidas see toimimiseks turvaauke ära kasutab, milliseid turvaauke ärakasutatakse ja turvanaukude kategoriseerimisele.
An approach for Designing Microservice-Based Applications using a Domain-Driven Design Approach and Clean Architecture Principles
(Tartu Ülikool, 2023) Ando, Daichi; Gharib, Mohamad, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Praegust tarkvarateenuste maastikku iseloomustab kasvav keerukus, mis eeldab kiire arenguga sammu pidamiseks kohanemisvõimelisi muudatusi tarkvara arhitektuuris. Kuna tarkvaraarhitektuur põhjalikult mõjutab koodikorraldust, on populaarsust kogunud mikroteenuste arhitektuuri kasutuselevõtt süsteemide jagamiseks hallatavateks teenusteks. Kuid arvukate väikeste teenuste arendamine ja haldamine kujutab endast väljakutset. Selle probleemi lahendamiseks tutvustatakse käesolevas magistritöös uudset lähenemisviisi, mis ühendab puhta arhitektuuri ja valdkonnapõhise disaini põhimõtted mikroteenuste arhitektuuri ülesehitamiseks. See metoodika kasutab sisendina ulatuslikke ärinõudeid ja toodab väljundina koodirepositooriumi prototüübi. Uurimuses antakse ülevaade sellest lähenemisviisist ja esitatakse praktiline kasutusjuhtum, kus seda rakendatakse tegeliku koodiga. Lisaks analüüsitakse selle lähenemisviisi tulemuslikkust, võrreldes seda traditsioonilise tarkvaraarhitektuuri paradigma MVC (Mudel, Vaade, Kontroller) abil.
Data acquisition and preparation toolbox for Cumulocity-based solutions
(Tartu Ülikool, 2023) Grukhal, Artem; Jakovits, Pelle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Linna infrastruktuuri areng kasvab nii kiiruselt kui ka mahult. Linna "targaks linnaks"muutmise kontseptsioon on vajalik, et linna taristut saaks tõhusamalt kohendada kasvava rahvastiku keskkonnas ning tuleviku suundasid paremini ennustada, vähendades linnaametnike üleliigset tööd. Siiski on palju väljakutseid, millest tuleb üle saada et rakendada targa linna kontseptsiooni ja panna see toimima sõltumata linna suurusest, rahvaarvust ja teistest parameetritest. Veelgi enam, et selliste rakenduste andmeid tõhusalt hallata, peab olema süsteem, mis aitaks andmeteadlastel arukate linnade toodetud andmetest ülevaadet teha, analüüsida ja nendega töötada. Käesolevas lõputöös püütakse välja pakkuda lahendus, mille funktsioonid on vajalikud targa linna süsteemide nutikaks toimimiseks ja kirjeldatakse kõige olulisemad nõuded süsteemi toimimiseks. See töö uurib olemasolevaid suuremahuliste andmete visualiseerimis- ja analüüsiplatvorme ning proovib hinnata nende rakendandatavust Tartu Ülikooli Delta hoone asjade interneti stsenaariumi jaoks, mis praegu kasutab andmetega töötamiseks Cumulocity asjade interneti platvormi. Eeliseid ja miinuseid hinnatakse eelnimetatud stsenaariumi kontekstis, kirjeldatakse lahenduse arhitektuuri ja tehakse järeldusi uuringust. Edasi tutvustatakse ja kirjeldatakse lahendust koos viidetega varasemalt defineeritud nõuetele ning lõpuks viiakse läbi süsteemi nõuete valideerimine eelneva stsenaariumi kontekstis.
Resource optimization with DRL-driven real time service placement strategy in Edge-Cloud continuum
(Tartu Ülikool, 2023) Abbasov, Jeyhun; Dehury, Chinmaya Kumar, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Asjade Interneti (IoT) seadmete kasv ja vajadus andmeintensiivsete rakenduste järele on viinud Edge-Fog-Cloud arhitektuuri, mida tuntakse Edge-Cloud kontinuums. Pilvandmetöötlust kasutatakse suurte andmehulkade haldamiseks, mida IoT seadmed toodavad. Üks suuremaid pilvandmetöötluse piiranguid on võrgu latentsus. Nende piirangute tõttu on kasutusele võetud Uduandmetöötlus. Uduandmetöötlus pakub reaalajas teenuseid ja säästab võrgu ressursse. Siiski on uduandmetöötlusel võrreldes pilvandmetöötlusega madalamad ressursimahtude võimalused. Servandmetö ötlus on Uduandmetöötluse laiendus, kus andmeid töödeldakse lähemal allikale. Meie uuringus esitleme SüvaTugevusõppe (DRL) reaalajas teenuste jaotuse lahendust, mis ei ohusta teenuste kvaliteeti (QoS) Edge-Cloud kontinuums. Teenuseid pakuvad Udu- ja Pilvikeskkonnad. Kasutajalt saabuv päring lõigatakse Edge’is ja jaotatakse Udu- ja Pilvikeskkondade vahel, kasutades DRL-i. Pakutav DRL algoritm on rakendatud ja hinnatud selle edukuse määra, teenusepäringu lõikude jaotuse jms osas. Lisaks uurib uuring kolme erineva andmeintensiivse rakenduse keerulist dünaamikat, paljastades teadmisi nende jõudlusest ja ressursside kasutamisest Edge-Cloud kontinuums.
Automated Variant Analysis for Business Process Improvement
(Tartu Ülikool, 2023) Hashimli, Mir Jalal; Milani, Fredrik, juhendaja; Lashkevich, Katsiaryna, juhendaja; Chapela, David, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Äriprotsesside elluviimise tulemuseks on erinevad variandid. Kuigi mõned variandid toimivad paremini kui teised, pole enamik neist optimaalsed. Eelnevalt teostatud juhtumite läbimiseks saab kasutada erinevaid tehnikaid. On võimalik tuvastada, mis pani nad konkreetse mõõdiku alusel edukale järeldusele jõudma ning vastavalt sellele on võimalik protsessitöötajale toimingut soovitada. Käesolev uurimistöö esitab juhtumiuuringu, milles on tarkvaralahendusena realiseeritud äriprotsesside variantide analüüsi kontseptuaalne raamistik. Selle tulemuseks on kõige tõhusama protsessivariandi leidmine läbi erinevate mõjude võrdlemise protsessitsükli aja efektiivsusele. Jõutakse järeldusele, et parima variandi kaalumine on äriprotsesside täiustamise võti.
Enhancement of iOS Application Accessibility: Automation of Testing and Guidelines
(Tartu Ülikool, 2023) Karimova, Karina; Gambo, Ishaya Peni, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Mobiilirakenduste ligipääsetavus on kasutajaliidese ja kogemuse oluline osa, mis tagab, et kõik inimesed, olenemata nende puuetest, nagu pimedus, vaegnägemine või värvipimedus, pääsevad edukalt digitaalse toote funktsioonidele ligi ja saavad neid kasutada. Arvestades nutitelefonide laialdast kasutust ja seda, et need on muutunud igapäevase rutiini lahutamatuks osaks, on oluline tõsta mobiilirakenduste ligipääsetavuse taset. Selle uuringu esmane eesmärk on aidata kaasa kaasavamate mobiilirakenduste, eelkõige Apple’i pakutava iOS platvormil põhinevate, arendamisele. Hetkel on puudus tasuta automatiseerimise tööriiste, mis aitaksid tuvastada mobiilirakenduste ligipääsetavuse probleeme. Seega on käesoleva lõputöö raames välja töötatud automaatne testimistööriist nimega Open Accessibility Tool (OAT), millega on võimalik tuvastada ligipääsetavuse vigu ja genereerida veaaruandeid. OAT-tööriist põhineb Euroopa valitsuse määrustes, üldtunnustatud standardites ja Apple’i kasutajaliidese kujundamise põhimõtetes nõutavate ligipääsetavuse juhiste esialgsel põhjalikul uurimisel. Juhiseid ja nende edukriteeriume hinnatakse vastavalt nende võimele toetada iOS rakenduste automaattestimist. Nendest eeldustest lähtuvalt arendati välja tööriist, mis aitab rakendustel tagada ligipääsetavust vastavalt kriteeriumitele. Arvestades selle teema olulisust ja selle dünaamilist olemust, arendati OAT välja kui avatud lähtekoodiga teek, mis pakub mugavaid võimalusi oma funktsionaalsuse laiendamiseks moduleeritud arhitektuuri ja kaasaegse tehnilise pinu abil. Tööriista kvaliteedi tagab ulatuslik koodikatvus, mis hõlmab kõiki kehtivaid ligipääsetavuse kontrolle. OAT-tööriista kontrolliti näidisprojektides. Lisaks on turul pakutavate lahenduste kohta tehtud võrdlev analüüs. Tulemused näitavad OAT-tööriista paremust tuvastatud probleemide arvu osas võrreldes konkureeriva tasuta alternatiiviga.
Predicting Next Best Action(s) To Improve Sales Metrics For Pipedrive Customers
(Tartu Ülikool, 2023) Darekar, Amey Chandrakant; Shoush, Mahmoud, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Ennustava protsessi jälgimise (PPM) tehnikad kasutavad ajalooliste sündmuste logiandmete kogu potentsiaali, rakendades andmete kaevandamise ja masinõppe meetodeid, et prognoosida protsessi käitumist tulevikus, näiteks ennustada või soovitada järgmist parimat tegevust (või tegevust). Kaasaegsed tehnikad järgmise parima tegevuse soovitamiseks, eriti need, mis kasutavad Deep Neural Networks’i (DNNs), on saavutanud peaaegu täiusliku täpsuse ärikeskkondade tulevase protsessikäitumise ennustamisel. Vaatamata sellele, kuna need tehnikad ei võta arvesse tulemuslikkuse põhinäitajaid (KPI), on näitajad, mida ettevõtted kasutavad protsessi tulemuslikkuse mõõtmiseks, muutes need tehnikad piiratud nende võimega parandada äriprotsesse reaalsetes rakendustes. Protsessisimulatsiooni on varem kasutatud KPIde kaasamiseks, et optimeerida äritehingute protsessivoogu, kuid see meetod on piiratud, kui puuduvad lõplikud tegevuse tulemused. Sellistel juhtudel annavad katsed kasutada protsessi simulatsiooni koos otsuste toetamisega meetmete voogude kontrollimiseks sageli ebasoodsaid tulemusi. Pakume välja lähenemisviisi, mis on inspireeritud äriprotsesside optimeerimisest, mis põhineb tegevuse järjestuste tõenäolisel jaotusel, et ennustada järgmist parimat tegevust. Püüame seda tehnikat rakendada, võttes arvesse KPI-sid, mis optimeerivad müügitehingute edukust, kasutades Pipedrive CRM-ist saadud reaalmaailma sündmuste logisid. Samuti viisime läbi eksperimente heuristiliste otsingustrateegiatega, et mõõta nende kasulikkust, kui need on seotud meie pakutud strateegiaga. Me võrdleme meie pakutud raamistiku jõudlust traditsioonilise kontrollivoolu simulatsioonil põhineva tehnikaga.
Scalability Assessment in Blockchain-enabled IoT Applications
(Tartu Ülikool, 2023) Sipilä, Heikki Santeri; Iqbal, Mubashar, juhendaja; Affia, Abasi-amefon Obot, juhendaja; Lai, Russell W. F., juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Plokiahela kasutamine Asjade Internetis (IoT) on loonud tee detsentraliseeritud IoT-rakenduste loomisele. Plokiahela integreerimine IoT-ga ei ole aga lihtne ja pakub erinevaid väljakutseid. Tegime nende võimalike väljakutsete uurimiseks läbi süstemaatilise kirjanduse ülevaate (SLR). SLR tulemuseks oli kaks järeldust. Esimene järeldus oli, et plokiahela toega IoT-rakenduste võimalikud mastaapsuse probleemid hõlmavad salvestus-, võrgu-, töötlemis- ja läbilaskevõimega seotud väljakutseid. Teine järeldus oli, et praeguses kirjanduses puuduvad vahendid ja meetodid nende mastaapsuse väljakutsete hindamiseks. Me tegeleme selle uurimislüngaga, pakkudes esmalt meetodi mastaapsuse hindamise tööriista loomiseks plokiahela toega IoT-rakenduste jaoks. Seejärel tutvustatakse seda meetodit selles lõputöös, kavandades, juurutades ja valideerides tööriista, mida saab kasutada nende rakenduste skaleeritavuse hindamiseks. Meie pakutud tööriist kasutab olemasolevat virtualiseerimistarkvara, et luua simuleeritud IoTseadmeid, mis võimaldab testida nende rakenduste mastaapsust ilma füüsilisi seadmeid kasutamata. Valideerisime tööriista skaleeritavuse testimisega selle lõputöö osana välja töötatud kontseptsiooni tõestusega plokiahela toega IoV-rakendusega. Seejärel analüüsiti nende testide tulemusi ja hinnati tööriista teostatavust sobivaks skaleeritavuse testimiseks maksimaalselt 24 seadmega.
A Visual Editor for the Declare Process Modelling Language
(Tartu Ülikool, 2023) Fadayini, Timothy Iyanuoluwa; Alman, Anti, juhendaja; Maggi, Fabrizio, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Äriprotsesside modelleerimine esindab infovoogu, äritegevust ja otsustusloogikat äriprotsessides. Protsessimudelid võib jagada vähemalt kaheks tüübiks, protseduurilisteks ja deklaratiivseteks protsessimudeliteks. Protseduuriliste mudelite eesmärk on kirjeldada protsesse otsast-lõpuni ning sellest tulenevalt on nende mudelite põhjal lubatud ainult need tegevused, mis on selgesõnaliselt käivitatud juhtimisvoo kaudu. See võib aga kiiresti muutuda tülikaks, seda eriti juhul kui protsess on lõdvalt struktureeritud või hõlmab paljusid variante. Näiteks võib haiglaprotsess kiiresti muutuda loetamatuks, kuna mudelis patsiendi ravi täielik modelleerimine eeldaks kõikvõimalike kliiniliste teide modelleerimist. Sellistel juhtudel on deklaratiivne modelleerimine sageli parem valik. Deklaratiivne modelleerimine võimaldab modelleerijatel töövoogude täieliku otsast-lõpuni kirjeldamise asemel keskenduda lubatud tegevusvoogude kitsendustele, ning lähtub põhimõttest et kui mingi töövoog ei riku neid kitsendusi siis see töövoog on lubatud. Protsessimudelitega töötamiseks on saadaval mitmeid rakendusi, näiteks Disco ja Apromore protseduuriliste mudelite, ning RuM deklaratiivsete mudelite jaoks. See lõputöö keskendub RuM-ile. Täpsemalt tugineb see A. Almani magistritööle "Töölauarakendus täiustatud ärireeglite kaevandamiseks", et täiustada RuM-i veelgi, töötades välja uue visuaalse protsessimudeli redaktori protsesside modelleerimiskeele Declare jaoks. See uus redaktor on välja töötatud algusest peale eesmärgiga asendada praegune, peamiselt tabelipõhine redaktor, atraktiivsema, lihtsamini kasutatava ja sujuvama mudeliredaktoriga, kus kasutaja saab töötada otse Declare mudeli graafilise esitusega. Selle kaudu lahendab käesolev lõputöö ühe raskema A.Almani lõputöös välja toodud võimalikest RuM rakenduse edasiarendustest. Käesoleva lõputöö käigus valminud mudeli redigeerija hindamiseks viidi kasutustestid kümne valdkonna eksperdiga ning nende testide peamised järeldused on esitatud käesoleva lõputöö osana.
Evaluating CodeQL for Automated Runtime Complexity Approximation
(Tartu Ülikool, 2023) Hlebnikov, Tõnis Hendrik; Vojdani, Vesal, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Ajaline keerukus kirjeldab programmi käitusaega funktsioonina tema sisendi pikkuse suhtes. Selle käsitsi hindamine on keerukas ning ajamahukas. Tulenevalt on loodud mitmeid tööriistu, mille kasutamine on vähem keerukas ning ajamahukas. Eesmärk on hinnata kas turvalisuse analüüsi tööriista CodeQL-i, saaks kasutada ajalise keerukuse hindamiseks. See saab tuvastatud läbi minimaalse tööriista loomise, mis suudab korrektselt hinnata lihtsamate Java programmide ajalist keerukust. Järgneb arutelu tööriista ning loomisprotsessi ümber.
Alighting Estimation in Entry-Only AFC Systems; a Case Study of Tartu City
(Tartu Ülikool, 2023) Keshi, Erald; Pourmoradnasseri, Mozhgan, juhendaja; Hadachi, Amnir, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tõhusa ja ökoloogilise ühistranspordivõrgu kavandamiseks on oluline kodanike liikumismustrite täpne mõistmine. Nende ühistranspordi liikumisharjumuste põhjalik mõistmine on võimalik ainult sisenemise ja väljumise andmete analüüsi abil. Automaatsed piletihindade kogumise süsteemid on muutunud populaarseks andmeallikaks ühistranspordi uurimisel, kuid ainult sisenemisega seotud automaatsed piletihindade kogumise süsteemid, nagu näiteks Tartus kasutatav süsteem, ei hõlma selliseid kriitilisi andmeid nagu reisijate sihtkohad või ühistranspordist väljumiste ajad. See piirab lähteja sihtkohtade maatriksite koostamist ja selliste andmete saamist nagu busside täituvus ja tipptunnid. Üks võimalus selle piirangu kõrvaldamiseks on kasutada tõenäosuslikke hindamismeetodeid. Käesoleva lõputöö eesmärk on uurida, arendada ja võrrelda erinevaid meetodeid, mille abil saab hinnata ainult sisenemisega seotud AFC-süsteemidest pärit väljumise andmeid. Neid meetodeid saab kasutada andmete puudujääkide täitmiseks ja ulatuslikuma ülevaate andmiseks ühistranspordi kasutusmustritest, mis aitab paremini otsustada marsruutide ja sõiduplaanide planeerimise üle.
The Internet of Things in the Financial Industry
(Tartu Ülikool, 2023) Ahmadova, Narmin; Milani, Fredrik Payman, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Tehnoloogia arenguga kaasneb innovatsioon, mille tulemusena võetakse kasutusse uuenduslikke lahendusi ja tehnoloogiaid. Minu uurimusvaldkonnaks sai asjade internet. Paljud erinevad tööstused on arendanud ja integreerinud asjade interneti oma tööprotseduuri. Samas finantssektor on selles vallas vähem uuenduslik olnud. See lõputöö põhineb kuuel põhilsel küsimusel, eesmärgiga mõista, kuidas finantssektor saab asjade internetti effektiivsemalt kasutada. Uurimuses on kasutatud kirjanduslikke allikaid ja intervjueerimist. Materjali on analüüsitud ja täpsustatud vastavalt teema kontseptuaalsele raamistikule. Lõputöö annab märkimisväärse panuse asjade interneti erinevate kasutsjuhtude kategoriseerimisse. Täpsustades asjade interneti rakenduste kasutamist finantsvaldkonnas. Lisaks toob see paremini välja IoT-tehnoloogia juurutamise eeldused ja võimalused. Raamistik kirjeldab seejuures iga kasutusjuhtumi mõju ja väärtust ning selle uue tehnoloogia laialdase integreerimisega seotud väljakutseid, ajakava kuid ka takistusi.
Designing a security sensitive self-assessment framework
(Tartu Ülikool, 2023) Murumaa, Maria Pibilota; Seeba, Mari, juhendaja; Oja, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) loomisega kaasnes vajadus hinnata organisatsioonide infoturbe seisundit. Turvameetmeid kirjeldavate andmete kogumist tuleb aga käsitleda turvaliselt. Selle töö eesmärk on F4SLE (Framework for Security Level Evaluation) vastuste kogumiseks projekteerida turvatundlik enesehindamise raamistik (SAF). SAF loomiseks viidi läbi järgnevad sammud: sarnaste tööriistade võrdlus, nõuete analüüs ja kolm projekteerimise iteratsiooni. Raamistiku lõplik tulem koosneb veebipõhisest kasutajaliidesest, millega kogutakse asutuste tulemused, ja serveripõhisest haldusfunktsioonist mvõrdlusaluse arvutamiseks ja visualiseerimiseks. Lisaks arendati piirangutega SAF versioon, et läbi viia piloot mõõtmised Eestis ja Tšehhis (Lõuna-Moravias). Raamistiku valideerimine koosnes kahest osast. Esmalt viidi läbi ohuanalüüs, et hinnata raamistiku turvatundlikkust ja täiendada raamistikule seatud nõudeid. Teiseks paluti piloodis osalejatel hinnata raamistikku, et valideerida projekteerimisotsused. Loodud turvatundliku enesehindamise raamistikku saab üldistada 4-tasandiliste küsimustike kasutamiseks. Arendatud raamistikku saab kasutada ohuauditite läbiviimiseks või väljatöötatud riskihindamisraamistike valideerimiseks.
Toxicity in Google Play Store Reviews: What, Where and Why?
(Tartu Ülikool, 2023) Pohla, Triin; Shankaran, Vigneshwaran, juhendaja; Sharma, Rajesh, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Üha kasvava kasutajaskonnaga mobiilirakendusi kasutab igapäevalt üha enam inimesi, kes annavad aktiivselt tagasisidet rakenduste kohta, mõjutades nii nende kvaliteeti kui teiste kasutajate kogemusi. Vaatamata jätkuvatele jõupingutustele veebisisu modereerimisel, on solvav sõnakasutus kommentaarides tavaline nähtus. Käesolev magistritöö tutvustab laiapõhjalist uuringut toksilise sisu levimusest Google Play poes, kasutades üheksa-aastase perioodi jooksul (jaanuar 2014 kuni jaanuar 2023) enam kui 5800 rakendusele kirjutatud peaaegu 60 miljonit arvustust. Selleks treenime RoBERTal põhineva mitmeklassilise toksilisuse klassifikaatori, mis eristab 88%-täpsusega nelja tüüpi arvustusi, sealhulgas toksilisi ja toksilis-kriitilisi kommentaare. Analüüsi tulemustest selgub, et keskmiselt sisaldab 3,5% kõikidest arvustustest toksilist sisu ning kuigi otseselt halvustavate kommentaaride osakaal on peaaegu dekaadi jooksul püsinud 1% lähedal kõikidest arvustustest, siis toksilis-kriitiliste arvustuste osakaal on vaikselt kasvanud 2014. aasta jaanuaris vähem kui kahelt protsendilt 2023. aasta jaanuariks veidi enam kui kolmeni. Suured muudatused kasutajakogemuses või eeskirjades võivad suurendada toksilis-kriitiliste kommentaaride osakaalu. Välised sündmused, nagu COVID-19 ja Venemaa sissetung Ukrainasse, ei näi avaldavat rakenduste kommentaariumile märgatavat negatiivset mõju. Käesolev töö aitab laiemalt mõista digitaalset suhtlust ja kasutajakäitumist, toksilise sisu erinevaid tahke ning mõju veebiplatvormide sisu modereerimise strateegiate ja kasutajate kaasamispoliitika tõhustamisele. Hoiatus: See lõputöö sisaldab näiteid toksilistest kommentaaridest, mis on esitatud vaid illustreerival eesmärgil. Need näited ei kajasta autori arvamusi ega tõekspidamisi ning nende eesmärk ei ole propageerida ega toetada mis tahes vormis kahjulikku keelekasutust või käitumist.
Vulnerability of Wi-Fi-enabled Devices to KRACK Attacks – A Case Study
(Tartu Ülikool, 2023) Seiler, Brice; Morgan, Danielle, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
2017. aastal avastasid küberturbe spetsialistid Mathy Vanhoef ja Frank Piessens tõsise haavatavuse Wi-Fi Protected Access/Wi-Fi Protected Access 2 (WPA/WPA2) turvaproto-kollis, mida edaspidi nimetati võtme taaspaigaldus rünnakuks ehk “key reinstallation at-tack”, või KRACK rünnakuks. Antud kogum haavatavusi võimaldas ründajatel taasesitada, dekrüpteerida või võltsida Wi-Fi kaudu edastatud andmeid. Mõne Androidi nutitelefoni pu-hul viis KRACK selleni, et kasutati kõik nullid võtit (“all-zero key”), muutes ründajate jaoks Wi-Fi kommunikatsiooniga manipuleerimise triviaalseks. Vaatamata sellele, et seda peeti olulisemaks haavatavuseks WPA/WPA2 protokollis, ei ole senini järeluuringuid, kuidas seadmeid antud rünnaku vastu testida või kuidas ja kas see mõjutab veel tänaseid Wi-Fi võimekusega seadmeid. Käesolev magistri töö viis läbi põhjaliku analüüsi KRACK haava-tavuste kohta, uurides nende toimemehhanismi ja selgitades, kuidas luua selle uurimiseks testimiskeskkond. Antud testimiskeskkonda kasutati, et tuvastada seadmeid, mis võivad olla haavatavad ühele Vanhofi seitsmest testist. Antud teste viidi läbi 29-l Wi-Fi võimekusega seadmel, mis koguti testimiseks kasutades mugavusvalimi meetodit. Kokku saadi töös 203 testi tulemust 29-lt seadmelt. Ainult kahel vanemal nutitelefonil tuvastati haavatavus KRACK rünnakule. Töö lõppu on lisatud võrgu pakkettide väljavõtted, mis on toeks uuri-muse tulemuste üle arutluses.

Sirvi

Viimati lisatud