Browsing by Author "Reinsalu, Kristina, juhendaja"
Now showing 1 - 11 of 11
- Results Per Page
- Sort Options
Item Demokraatia mõiste kasutamine Eesti ajakirjanduses omariikluse taastamise perioodil ning aastatel 2011–2012(Tartu Ülikool, 2013) Rohtmets, Liis; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Seppel, Külliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas räägiti demokraatiast Eestis nõukogude võimust vabanemise järgselt aastatel 1991–1992 ning kuidas aastatel 2011–2012. Lisaks kahe ajavahemiku demokraatiaväidete analüüsile oli olulisel kohal nende perioodide omavaheline võrdlus, et teada saada, kuidas on mõiste kasutamine kahekümne iseseisvusaasta jooksul muutunud. Töö valimi moodustasid 520 Eestist rääkivat artiklit ajalehes Postimees, kus kasutati sõna demokraatia. Demokraatiast kirjutasid 329 erinevat inimest, peamiselt poliitikud, teadlased ja ajakirjanikud. Demokraatia mõiste kasutamise konteksti arvestades sündisid demokraatiaväited – iseloomustavad, Eesti demokraatiale hinnangut andvad ning normatiivsed. Järgnes väidete temaatiline grupeerimine, mille tulemusel selgusid kahel perioodil seoses demokraatiaga kõige enam kõne all olnud teemad. Taasiseseisvumise järgselt, aastatel 1991–1992, ei kiirustatud leheveergudel Eesti demokraatiale hinnangut andma. Pigem kirjeldati, mida demokraatia kui valitsemisviis/ühiskonnakorraldus endast kujutab ning avaldati lootust, et Eesti transformeerumisprotsess saab olema edukas; rõhutati vajadust noort demokraatiat arendada ja tugevdada. Selle lootuse kõrval oli ruumi ka kartusele – räägiti demokraatlikku korda ohustada võivatest teguritest ning väljendati hirmu tagasilangemise ees autoritaarsesse võimu. Hirm Eesti tuleviku pärast on iseloomulik ka aastatele 2011–2012. Mitmed rahvusvahelised demokraatiaindeksid on andnud Eestile juba aastaid igati positiivse hinnangu, teised juhtinud tähelepanu teatud puudustele, milleks üks on poliitiline kultuur. Rahulolematus hetkepoliitikaga kumas selgelt aastate 2011–2012 artiklitest: leheveerge täitsid sõnumid demokraatiakriisist, mille taga probleemid poliitilises kultuuris ja riigijuhtimises. Lisaks murele Eesti tuleviku pärast, oli kahe perioodi demokraatia tähendusväljas sarnasusi teisigi. Nii domineeris iseloomustavate väidete seas sõnum demokraatiast kui rahva võimust. Kui aastatel 1991–1992 (taas)tutvustati rahvale seda, mis nõukogude ajal oli olnud vaid unistus: võimalust reaalselt võimu teostamisel osaleda, siis aastatel 2011–2012 oli demokraatiast kui rahva võimust rääkimine otsekui sõnum Eesti poliitikutele ning ärgitus kodanikele: tuletati meelde, kelle käes peab demokraatias olema otsustusõigus. Pigem oli ajavahemike demokraatiakäsitlus (nii väited iseenesest kui ka väidete esitamise kontekst) siiski erinev kui sarnane. Selle taga on vaadeldavatel perioodidel valitsenud erinev poliitiline olukord: analüüsides töö tulemusena formuleerunud demokraatiaväiteid konkreetsel ajaperioodil valitsenud poliitilise olukorra ja sündmuste kontekstis selgus, et poliitiline olukord mõjutab demokraatiast kõnelemist kõige otsesemal viisil ning demokraatia mõiste teatud ajaperioodil sisustab see, mis on ühiskonnas aktuaalne. See kehtib nii hinnangulise ja normatiivse kui ka demokraatiat iseloomustava tähendusvälja kohta.Item E-Eesti 2000-2012 välismeedia ja ekspertide võrdluses(Tartu Ülkool, 2012) Prillop, Kaia; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThis MA thesis „E-Estonia 2000-2012 in the comparison of foreign media and experts“ provides an overview of e-Estonia’s representation in foreign media in comparison with the view of experts. Under my observation is the period 2000-2012 because in 2000 Estonia, being the first country in the world, launched a project of paperless government office called “e-government”. The aim of this master’s thesis is to analyse how foreign media have depicted Estonia’s efforts in the development of an e-state and which developments and projects have been under the media’s attention during the period. My focus is addressed towards the comparison of media coverage and experts who have been involved in making Estonia well-known for its e-government. In order to achieve my goal I conducted a media content analysis based on “The Washington Post”, “The New York Times”, “The Guardian” and “The Economist”. I also carried out 9 expert- informant interviews with experts who have been engaged in the history of e-Estonia beginning with Estonia’s president Toomas Hendrik Ilves. Expert interviews were analysed using qualitative data research. Foreign media and experts share different opinions about e-Estonia. While most media coverage is drawn on bringing out certain projects concerning Estonia’s e-government, experts put their attention on systematical change in Estonia’s society as a whole which made possible for Estonia to become an e-state. The qualitative data research brings out schemes, similarities, reasons and features of e-Estonia’s history and current situation. Findings also involved insufficiency in communication related to e-Estonia. The image about e-Estonia has evolved spontaneously without any central coordination from Estonia’s institutions. Estonia is known as the spokesman of cyber defence issues, but based on the media coverage, Estonia has lost her popularity as one of the most developed e-countries in the world. This opens up questions about the necessity of maintaining the image of an e-state. Experts share the opinion that such an image is essential for generating positive attention to a small country like Estonia. This attention can provide us with beneficial relations, security and advantages in economical growth. As most of the interviewed experts share the opinion that e-government is a characteristic success story related to Estonia, some find that this success story has never existed or is on the verge of a collapse. This brings out the idea that based on a person’s belonging to a certain community, experts see the success story differently. While media might not distinguish Estonia’s success story as an IT-tiger, the success story actually has developed and still continues to exist in different communities such as start-up communities or political-communities. In order to continue developing e-government and solutions characteristic to an e-state, Estonia must define its targets for the coming years. The success story of e-Estonia will depend on the cooperation of different institutions, spokespersons and a central coordination of communication which must also include national and international communication of e-Estonia.Item Eesti 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimiste online-kampaania ajalehtede veebikülgedel ja uudisportaalides(2010-08-23) Šein-Meier, Hanna; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut; Reinsalu, Kristina, juhendajaItem Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus: alusmaterjal sotsiaalmeedia kasutamise hea tava väljatöötamiseks(Tartu Ülikool, 2013) Rääsk, Viljar; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada Eesti Panga töötajate Facebooki kasutust 2012. aastal ning süvaintervjuude raames uurida, milliseid võimalusi ja riske näevad keskpanga töötajad tööga haakuvas Facebooki kasutuses. Bakalaureusetöö praktilise väljundina töötasin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalmeedia kasutamise hea tava projekti. Töötajate Facebooki kasutuse uurimiseks kaardistasin kõigi Facebookis kontot omanud Eesti Panga töötajate postitused ning kasutasin lisaks ka kontentanalüüsi. Keskpanga ja ühiskondlikel teemadel postitusi teinud 10 töötajaga viisin läbi semistruktureeritud süvaintervjuud, mille käigus uurisin nende nägemust võimaluste ja riskide kohta, mis kaasnevad keskpanga osalusega sotsiaalmeedias. Eesti Panga 237 töötajast kasutas Facebooki kontot 2012. aastal 108 inimest ehk 46 protsenti personalist. Samas tehti kahe kuu vältel kõigi töötajate peale kokku vaid kolm postitust keskpanga kohta ning 16 postitust ühiskondlikel teemadel. Seevastu tehti 208 postitust teemadel, mida võib liigitada eraeluliste ja meelelahustuslike teemade gruppi. Viie kuu peale kokku kogunes keskpanga või ühiskondlikel teemadel postitajaid kokku 14, neist 10 olid mehed ja neli naised. Süvaintervjuudest nähtus, et töötajate arusaam Facebooki kasutusega kaasnevatest riskidest on üsna ühtne ning töötajad on tajutud privaatsuse- ja maineriskidele vastavalt kohandanud oma käitumist sotsiaalvõrgustikus. Sotsiaalmeedia kasutuse hea tava väljatöötamise vajaduse osas toetasid intervjueeritud töötajad rohkem julgustavat kui keelavat lähenemist. Julgustavat suhtumist keskpanga poolt toetavad Vertmanni (2010) väljatoodud andmed, mille kohaselt hindavad sotsiaalmeedia kasutaja kõige usaldusväärsemaks valdkonna ekspertide arvamusi ja seejärel sõprade soovitusi. Oma tutvusringkonnas vastavad keskpanga töötajad tõenäoliselt mõlemale tingimusel, seega on tegu potentsiaalselt mõjukate arvamusliidritega. Kuna sotsiaalvõrgustiku valiku ühe olulise kriteeriumina nägid töötajad võrgustiku populaarsust, siis oleks mõistlik sotsiaalvõrgustikes osalemise teemat laiemana kui ühe kanali kesksena. Seetõttu võib keskpangale, aga ka teistele organisatsioonidele, soovitada lisaks võrgustiku-spetsiifilisele konkreetsele rakenduskavale töötada välja ka üldiste põhimõtete kogum, millest lähtuvalt organisatsioon valib võrgustikke ja mooduseid, kuidas neis osaleda. Intervjeeritud kümnest inimesest üheksa kasutas Facebooki tihemini kui kord päevas ja osa tõi selle põhjuseks mobiilsete netiseadmete kasvava populaarsuse. Selle trendi jätkumisel võib Eesti Panga töötajate Facebooki kasutus aina kasvada, mis võib tähendada ka senisest suuremat suhtlust keskpangaga haakuvatel teemadel. See viitab sotsiaalvõrgustiku kasutamise hea tava väljatöötamise vajadusele. Bakalaureusetöö rakendusliku osana pakkusin välja Eesti Panga töötajatele mõeldud sotsiaalvõrgustike kasutamise hea tava projekti. Hea tava projekt annab keskpanga töötajatele praktilise juhendi, mis ühelt poolt julgustab neid sotsiaalvõrgustikes toimuvates diskussioonides osalema ja teiselt poolt juhib nende tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele. Võtmesõnad: Eesti Pank, keskpank, avalik sektor, sotsiaalmeedia, sotsiaalmeedia kasutuse hea tava.Item Haapsalu linnavalitsuse sisekommunikatsiooniuuring(Tartu Ülikool, 2007) Ollino, Liivi; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Kommunikatsiooni roll kodanikualgatuste elluviimisel: "Teeme Ära! 2008" ja "Teeme Ära Minu Eesti"(Tartu Ülikool, 2009) Kopti, Monika; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Maakondliku internetiportaali auditoorium www.polvamaa.ee näitel(Tartu Ülikool, 2007) Kivioja, Külli; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Maavalitsuste ja omavalitsusliitude kommunikatsioon sidusgruppidega Ida-Virumaa näitel(Tartu Ülikool, 2007) Pungas, Kaisa; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakondItem Organisatsioonisisene kommunikatsioon muudatuste kontekstis Sisekaitseakadeemia näitel(Tartu Ülikool, 2005) Länkur, Laimi; Tampere, Kaja, juhendaja; Reinsalu, Kristina, juhendajaItem Riigiasutused sotsiaalmeedias – kasutajate kogemused ja ootused(Tartu Ülikool, 2013) Kostabi, Kristjan; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli vaadelda läbi valitud sotsiaalmeedia strateegia teoreetiliste käsitluste Eesti riigiasutuste kaasamise ja kommunikatsiooni kontekstis, millised on Eesti riigiasutuste sotsiaalmeedia kasutajate senised kogemused ja ootused riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtedele. Soovin omapoolse uurimusega anda lisapanuse eelnevatele uurimustele, uurides sotsiaalmeedia kasutajate kogemusi riigiasutustega sotsiaalmeedias suhtlemisel ning leida nende üldised ootused riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtedele ja nende sisule. Töö kontekstis välja toodud Eestis läbiviidud Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja e-Riigi Akadeemia eelnevate uurimuste arvates on Eesti riigiasutuste kaasamistegevus ja kommunikatsioon sotsiaalmeedias puudulik ja esineb võimalusi, kuidas seda paremini teha. Eelkõige peaks kogu riigi avaliku halduse kultuur soodustama riigiasutuste ja kodanike vahelist suhtlust nii reaalses kui ka virtuaalses ruumis. Valisin töösse Accenture's Public Service Value Govemance Framework´i printsiibid, mis kirjeldavad, milliseid põhimõtteid peaks riigiasutus sotsiaalmeedias hea avaliku halduse teostamiseks järgima ja mida võtta aluseks sotsiaalmeedia strateegia planeerimisel. Et kuidas leida sobivat tegevusviisi strateegia väljatöötamiseks, olen poolt tööse valinud I. Mergeli kolme võimaliku strateegia lühikirjelduse koos soovitustega. Töös on lisatud soovitused A. Kaplani ja M. Haenleini poolt, mida sai uuringu tulemuste hindamiseks kõrvutada küsitluste vastustega. Uurimuse läbiviimiseks koostasin küsitluse ja viisin selle läbi veebipõhiselt küsitluskeskkonnas E-Formular. Küsitlus oli veebipõhine seetõttu, et see oleks internetikasutajate, sh sotsiaalmeedia kasutajate jaoks sobilikum ja ei eeldaks mingil kellaajal aktiivset massi kusagil füüsilises punktis. Küsitlust levitasin juunis ja juulis 2012 sotsiaalmeedias, et leida kindlasti sotsiaalmeedia kasutajaid (Facebook, foorumid, blogid), organisatsioonide e-posti listides ja koos uurimust tutvustava artikliga portaali Delfi rubriigis Forte. Kasutajate senise kogemuse põhjal iseloomustab riigiasutuste sotsiaalmeedia lehekülgi tihti liigne ametlikkus, kantseliidi kasutamine postitustes, igavad postitused, familiaarsus, info puudulikkus, enesekesksus ja ükskõiksus. Samuti on kasutajad märganud, et tihti ei olda päriselt kaasamisest huvitatud. Mulle jäi uuringu tulemustest mulje, et kasutajad on olukorraga juba leppinud ja enda jaoks seadnud standardi, mida riigiasutus suudab sotsiaalmeedias teha. Põhiline kasutajatepoolne ootus on saada riigiasutuse sotsiaalmeedia profiili postitustest endale kasu läbi teenuse, info või muu. Sotsiaalmeedia kasutajad on valmis aruteludeks ja kaasamiseks, kui riigiasutus seda ise oma sotsiaalmeedia lehel alustab. Enamiku vastajate ajendiks riigiasutuste sotsiaalmeedia lehtede külastamisel on saada infot, leida uudiseid, abi või nõu, enamus kasutajaid ei plaani lehte külastada mõttega arvamust avaldada või kritiseerida. Pakutav info riigiasutuse sotsiaalmeedia lehel peaks täiendama muudes kanalites ilmunut, kuid seejuures on oluline, et see on tehtud sotsiaalmeediapäraseks ja kandma mingit lisaväärtust. Riigiasutused peaksid kasutajate arvates sotsiaalmeedias olema ja samuti soovitab seda valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kuid kui riigiasutused sotsiaalmeedias oma profiili loovad, siis peaks neile kehtima alljärgnev käesoleva töö põhjal kasutatud teoorite ja tulemuste põhjal sõnastatud põhimõte: „Riigiasutused peavad enda sotsiaalmeedia profiilil kodanikega tegema koostööd planeeritult ja sotsiaalselt, et kodanike ja teiste profiili kasutajate arvamuste abil toetada hea avaliku halduse elluviimist, tagades nii parema avaliku teenuse kvaliteedi kodanikele.“Item Tartu Linnavalitsuse rubriik "Ametnik vastab" e-kaasamise vahendina(Tartu Ülikool, 2009) Rüütel, Karmen; Reinsalu, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut