Sirvi Autor "Riso, Eva-Maria" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute aeroobse võimekuse näitajatele
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Kama, Kristo ; Riso, Eva-Maria ; Kubja, Riina; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Hinnata 12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanute aeroobsele võimekusele. Metoodika: Vaatlusalusteks olid seitse tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanut vanuses 21-42 aastat, kes sooritasid 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis sisaldas vastupidavust arendavaid tegevusi ning jõu- ja venitusharjutusi. Summaarselt sooritati treeningprogrammi nädalas vähemalt 3 tundi. Vaatlusaluste kopsufunktsiooni (spiromeetria ja PEF), aeroobset võimekust (kuue minuti kõnnitest ehk 6MKT) ja vaimset seisundit (emotsionaalse enesetunde küsimustik) hinnati kahel korral: enne ja pärast 12-nädalast sekkumist. Tulemused: 12-nädalase koduse treeningprogrammi järel vaatlusaluste väljahingatava õhu tippvool ehk PEF suurenes (p<0,05). Muud kopsufunktsiooni näitajad (forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht ehk FEV1, forsseeritud ekspiratoorne vitaalkapatsiteet ehk FVC ning FEV1 ja FVC suhe ehk FEV-1%/FVC) püsisid muutumatuna. Sekkumise järgselt ei täheldatud 6MKT-i ajal läbitud distantsi olulist suurenemist, pulsi, hapniku saturatsiooni ning hingelduse ja väsimuse näitajad püsisid muutumatuna. Kodune treeningprogramm ei näidanud mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute vaimsele seisundile. Täheldati tugevat positiivset korrelatsiooni PEF väärtuse ja 6MKT sooritamisel läbitud distantsi vahel. Kopsufunktsiooni (väljendatuna FEV-1% ja FVC%) mõjutavaks faktoriks oli hapniku saturatsiooni tõus (tugev positiivne seos). Samuti oli kopsufunktsioonil (FVC) keskmine positiivne seos 6MKT sooritamisel läbitud distantsiga. Kokkuvõte: Pärast 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis keskendus füüsilise võimekuse arendamisele ja peamiselt aeroobsele treeningule, suurenes tsüstilise fibroosiga täiskasvanutel kopsufunktsiooni näitaja PEF. Teistes kopsufunktsiooni näitajates (FEV-1, FVC jt), aeroobses võimekuses ja vaimses seisundis täheldati minimaalset paranemist, seega ulatuslikumate ja üldistatavate järelduste tegemiseks on vajalikud edasised suurema valimiga ning pikema sekkumisprogrammiga uuringud.
Kehaline aktiivsus, vaimne heaolu ja enesehinnang: erinevused ja seosed Tartu 9. klassi õpilastel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Meister, Johanna Maria; Riso, Eva-Maria; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata Tartu linna 9. klassi õpilaste kehalist aktiivsust, vaimset heaolu ja enesehinnangut, võrrelda näitajatevahelisi erinevusi soo, treeningutel osalemise sageduse ja enesehinnangu alusel ning leida võimalikud seosed mõõdetud näitajate vahel. Metoodika: Uuringus osales 47 õpilast, 28 tüdrukut ja 19 poissi vanuses 15–16 eluaastat. Kehalist aktiivsust mõõdeti nädala jooksul aktseleromeetriga ning andmeid treeningkordade kohta koguti liikumispäevikuga. Vastavalt treeningkordade arvule nädalas jaotati õpilased kolme gruppi: ≥ 3 korda nädalas, 1–2 korda nädalas ja mitteosalejad. Vaimse heaolu hindamiseks kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2), mis koosnes depressiooni, üldärevuse, paanika-agorafoobia, sotsiaalärevuse, asteenia ja insomnia alaskaaladest. Enesehinnangu mõõtmiseks kasutati Rosenbergi enesehinnangu skaala lihtsustatud versiooni RSES-C. Õpilased jaotati enesehinnangu testi tulemuste alusel, kvartiilide põhjal kõrge ja madala enesehinnanguga gruppidesse (vastavalt KE ja ME). Tulemused: Õpilaste kehalise aktiivsuse, vaimse heaolu ja enesehinnangu vahel ei olnud olulisi sugudevahelisi erinevusi. Kolm ja enam korda nädalas treeningutel osalenud õpilased näitasid võrreldes treeningtel mitteosalejatega depressiooni alaskaalal oluliselt madalamat skoori (p<0,05) ning 57% nendest saavutas mõõduka kuni tugeva kehalise aktiivsuse (MTKA) päevase liikumissoovituse. Treeningutel mitteosalejatest ei täitnud keegi MTKA liikumissoovitust. Õpilastest 45% tundsid end viimase kuu jooksul vaimselt kurnatuna ning depressiooni ja üldärevuse alaskaalade äralõikepunkte ületasid vastavalt 23% ja 26% õpilastest. KE õpilastel olid oluliselt madalamad depressiooni, üldärevuse, paanika ja agorafoobia ning EEK-2 üldskoori näitajad kui ME õpilastel (p<0,01). Enesehinnang oli olulises korrelatiivses seoses depressiooni alaskaala ja EEK-2 üldskooriga (p<0,01). Kehalisel aktiivsusel olulised korrelatiivsed seosed enesehinnangu ja EEK-2 üldskooriga puudusid. Kokkuvõte: Ainult treeningutel osalenud õpilased täitsid päevase keskmise MTKA liikumissoovituse. Kolm ja enam korda nädalas treeningutel osalejate depressiooni skoor oli oluliselt madalam võrreldes treeningutel mitteosalejatega. Kõrge enesehinnanguga õpilased hindasid oma vaimset heaolu paremaks. Enesehinnangul oli oluline korrelatiivne seos vaimse heaolu näitajatega. Kehalise aktiivsuse olulisi seoseid enesehinnangu ega vaimse heaoluga ei leitud.
The effect of glucocorticoid myopathy, unloading and reloading on the skeletal muscle contractile apparatus and extracellular matrix
(2007-11-27T07:09:57Z) Riso, Eva-Maria
Treeningsõltuvuse ilmingud Eesti harrastussportlastel ja nende seos sportliku identiteediga
(Tartu: Tartu Ülikool, 2022) Aavaste, Agnes-Gertrud; Kalma, Maarja, juhendaja; Riso, Eva-Maria; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Une- ja ekraaniaeg, liikumisaktiivsus ning kooliedukus ja nendevahelised seosed Tartu linna 9. klassi õpilastel
(Tartu: Tartu Ülikool, 2025) Saks, Gerda ; Riso, Eva-Maria; Tartu Ülikool. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
Eesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli hinnata Tartu linna 9. klassi õpilaste une- ja ekraaniaja kestust, kehalist aktiivsust ja kooliedukust ning leida võimalikud seosed mõõdetud näitajate vahel. Metoodika: Uuringus osales 60 õpilast, 28 poissi ja 32 tüdrukut, vanuses 15-16 eluaastat. Vaatlusalustelt koguti päevikute abil infot treeningutel osalemise, une- ja ekraaniaja kestuse kohta ning hinnati kehalist aktiivsust aktseleromeetriga. Kooliedukuse hindamiseks kasutati koolidelt saadud õpilaste eesti keele ja matemaatika hindeid. Tulemused: Enamik Tartu linna 9. klassi õpilastest täitis uneaja soovituse normi ja magas vähemalt 8 tundi ööpäevas. Pikem uneaeg seostus parema mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehaline aktiivsus (MTKA) ja kõrgemate hinnetega, seda eriti matemaatikas. Vähem maganud õpilastel ilmnes pikem ekraaniaeg ning madalam kehaline aktiivsus ja kooliedukus. Une- ja ekraaniaja vahel kogu valimi lõikes statistiliselt olulist seost ei olnud. Tööpäevadel ja nädalavahetustel veetsid õpilased ekraani taga aega rohkem kui soovitatud 2 tundi. Neil, kes käisid nädala jooksul sagedamini treeningutel, oli harvemini või üldse mitte treenivate eakaaslastega võrreldes suurem MTKA, väiksem mitteaktiivne aeg ja paremad hinded. WHO liikumissoovituse, vähemalt 60 minutit MTKA päevas, täitis vaid kolmandik uuringus osalenutest. Kokkuvõte: Käesoleva magistritöö tulemused näitavad, et pikem uneaeg on positiivselt seotud kõrgema kooliedukuse ja kehalise aktiivsusega. Lühike uneaeg ja suurem tööpäeva ekraaniaeg on seotud madalama kooliedukusega. Treeningutel osalemine on seotud kõrgema MTKA ja paremate hinnetega. Kogu valimi puhul une- ja ekraaniaja vahel olulist seost ei ilmnenud.