Kehaline aktiivsus, vaimne heaolu ja enesehinnang: erinevused ja seosed Tartu 9. klassi õpilastel

Abstract

Eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli hinnata Tartu linna 9. klassi õpilaste kehalist aktiivsust, vaimset heaolu ja enesehinnangut, võrrelda näitajatevahelisi erinevusi soo, treeningutel osalemise sageduse ja enesehinnangu alusel ning leida võimalikud seosed mõõdetud näitajate vahel. Metoodika: Uuringus osales 47 õpilast, 28 tüdrukut ja 19 poissi vanuses 15–16 eluaastat. Kehalist aktiivsust mõõdeti nädala jooksul aktseleromeetriga ning andmeid treeningkordade kohta koguti liikumispäevikuga. Vastavalt treeningkordade arvule nädalas jaotati õpilased kolme gruppi: ≥ 3 korda nädalas, 1–2 korda nädalas ja mitteosalejad. Vaimse heaolu hindamiseks kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustikku (EEK-2), mis koosnes depressiooni, üldärevuse, paanika-agorafoobia, sotsiaalärevuse, asteenia ja insomnia alaskaaladest. Enesehinnangu mõõtmiseks kasutati Rosenbergi enesehinnangu skaala lihtsustatud versiooni RSES-C. Õpilased jaotati enesehinnangu testi tulemuste alusel, kvartiilide põhjal kõrge ja madala enesehinnanguga gruppidesse (vastavalt KE ja ME). Tulemused: Õpilaste kehalise aktiivsuse, vaimse heaolu ja enesehinnangu vahel ei olnud olulisi sugudevahelisi erinevusi. Kolm ja enam korda nädalas treeningutel osalenud õpilased näitasid võrreldes treeningtel mitteosalejatega depressiooni alaskaalal oluliselt madalamat skoori (p<0,05) ning 57% nendest saavutas mõõduka kuni tugeva kehalise aktiivsuse (MTKA) päevase liikumissoovituse. Treeningutel mitteosalejatest ei täitnud keegi MTKA liikumissoovitust. Õpilastest 45% tundsid end viimase kuu jooksul vaimselt kurnatuna ning depressiooni ja üldärevuse alaskaalade äralõikepunkte ületasid vastavalt 23% ja 26% õpilastest. KE õpilastel olid oluliselt madalamad depressiooni, üldärevuse, paanika ja agorafoobia ning EEK-2 üldskoori näitajad kui ME õpilastel (p<0,01). Enesehinnang oli olulises korrelatiivses seoses depressiooni alaskaala ja EEK-2 üldskooriga (p<0,01). Kehalisel aktiivsusel olulised korrelatiivsed seosed enesehinnangu ja EEK-2 üldskooriga puudusid. Kokkuvõte: Ainult treeningutel osalenud õpilased täitsid päevase keskmise MTKA liikumissoovituse. Kolm ja enam korda nädalas treeningutel osalejate depressiooni skoor oli oluliselt madalam võrreldes treeningutel mitteosalejatega. Kõrge enesehinnanguga õpilased hindasid oma vaimset heaolu paremaks. Enesehinnangul oli oluline korrelatiivne seos vaimse heaolu näitajatega. Kehalise aktiivsuse olulisi seoseid enesehinnangu ega vaimse heaoluga ei leitud.