Browsing by Author "Roots, Ave"

Now showing 1 - 4 of 4

Kas siire Eestis on lõppenud? Sotsiaalse mobiilsuse võrdlus perioodidel 1992-1997 ja 1997-2004
(2006) Roots, Ave; Titma, Mikk, 1939-, juhendaja
Occupational and income mobility during post-socialist transformation of 1991–2004 in Estonia
(2013-11-06) Roots, Ave
Endisi sotsialismibloki riike, kus on viimase 20 aasta jooksul toimunud väga kiired ühiskondlikud muutused, nähakse sageli kui loomulikku eksperimenti ja seetõttu on nende ühiskondade uurimine köitnud paljude sotsiaalteadlaste huvi. Üks võimalus ühiskonnas toimunud muutuste uurimiseks on teha seda sotsiaalse mobiilsuse uurimise kaudu. Antud doktoritöö võtab vaatluse alla siirdeperioodi etapid 1991-1997 ja 1997-2004 Eestis. Siirde algus on eriline periood, sel ajal olid teistsugused võimalused võrreldes varasema või hilisema ajaga. Esimest perioodi iseloomustasid paremad võimalused kõrgematele positsioonidele jõudmiseks ka keskmistest kihtidest pärit (ema ameti järgi) meeste jaoks. Esimesel perioodil on kõigil meestel, kellel on valgekraedest emad (juhid, professionaalid või madalamates kihtides olevad valgekraed) suurem tõenäosus olla juht võrreldes töölisemade poegadega; samas kui naistel on sellel perioodil juhiks olemiseks suurem tõenäosus vaid siis, kui ka nende emad olid juhid. Teisel perioodil liiguvad nii mehed kui ka naised kihtidesse, kus olid nende emad. Samuti on esimene periood justkui erilise tõuke andja nende inimeste jaoks, kes oskavad teha õigel ajal õigeid asju. Näiteks need, kel oli lisatöökoht 1990ndate alguses, on teistest kõrgema sissetulekuga ka teise perioodi lõpus. Õige tegutsemine sõltus sageli inimese soost, meeste ja naiste puhul tagasid jõudmise kõrgematesse kihtidesse erinevad tegevused. Meeste puhul olid tipukihtidesse jõudmisel olulised isikuomadused ja aktiivne tegutsemine esimesel perioodil; samas kui naiste puhul tõi selles osas edu just erialaste teadmiste täiendamine ja kaasajastamine siirdeperioodi alguses. Seega võiks öelda, et mehed ja naised pidid kasutama erinevaid strateegiaid, et jõuda välja sarnasesse kohta ühiskondlikus struktuuris: naiste puhul tõi edu haridusse panustamine, meeste puhul aktiivne tegutsemine tööturul.
Tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuste tase ja IKT kasutus Eesti elanike hulgas
(Haridus- ja Teadusministeerium, 2015) Pruulmann-Vengerfeldt, Pille; Roots, Ave; Strenze, Tarmo; Ainsaar, Mare
Käesolev aruanne on valminud PIAAC uuringu temaatiliste aruannete sarjas ning annab ülevaate Eestis elavate 16–65-aastaste inimeste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) töisest ja mittetöisest kasutusest ning tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse tulemustest. Analüüsitakse ka tehnoloogiarikkas keskkonnas probleemilahendusoskuse ja muude mõõdikute headust uuringus ning pakutakse välja alternatiivne lahend, kuidas grupeerida inimesi PIAAC uuringu andmete alusel lisaks oskustele ka arvuti kasutusviiside järgi. Aruandes analüüsitakse inimeste IKT kasutust ning oskusi arvuti kasutamise sageduse ja viiside ning riigi makromajanduslike näitajate võrdluses. Riigi tunnuste puhul keskendutakse eelkõige erinevate toomissektorite tootlikkuse võrdlusele ning seoste otsimisele arvuti kasutusviiside ja oskustega. Eestit võrreldakse aruandes viie meile arvutikasutuse poolest sarnase riigiga: Austria, Soome, Tšehhi, Slovakkia ja Iirimaaga, kuid mitmetes analüüsides on kasutatud ka enamate riikide andmeid.
Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga
(2019) Ainsaar, Mare; Kasearu, Kairi; Lauristin, Marju; Realo, Anu; Roots, Ave; Rämmer, Andu; Strenze, Tarmo