Sirvi Autor "Rouhiainen, Annika" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Söömishäirete sümptomid Eesti naissportlaste seas neljal erineval spordialal
(Tartu Ülikool, 2019) Rouhiainen, Annika; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös vaadeldi Eesti naissportlaste söömiskäitumist neljal erineval spordialal ning võrreldi seda söömishäiretega indiviidide ja tavapopulatsiooniga. Uuringus osales kokku 848 naist vanuses 12-43 aastat. Sportlaste valim (n = 190) koosnes 54 kergejõustiklasest, 31 iluvõimlejast, 55 võrk- ja 50 jalgpallurist. Söömishäiretega naiste valim koosnes 42 anorexia nervosa (AN) ja 58 bulimia nervosa (BN) indiviidist. Tavapopulatsiooni valimi suurus oli 558 naist. Kõik uuritavad täitsid „Söömishäirete hindamise skaala“ (SHS) (Akkermann, 2010). Uuringust selgus, et mõnevõrra suurem risk söömishäirete esinemiseks, võrreldes teiste spordialade naissportlastega, on iluvõimlejatel. Nad raporteerisid sagedamini söömishäiretele viitavat sümptomaatikat. Väikseim söömishäirete risk on jalgpalluritel, raporteerides söömishäiretele viitavat sümptomaatikat kõige vähemal määral. Sümptomaatika poolest esines kergejõustiklastel, iluvõimlejatel ja võrkpalluritel osalist sarnasust AN indiviididega. Kõigil naissportlastel on oluliselt väiksem risk söömishäireteks võrreldes BN indiviididega.
Söömishäirete sümptomid Eesti noorsportlaste seas
(Tartu Ülikool, 2016) Rouhiainen, Annika; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös võeti vaatluse alla Eesti noorsportlaste söömiskäitumine ning võrreldi seda tavapopulatsiooni valimiga sugude lõikes. Uuringus osales kokku 231 noorukit (16-21 aastased), kellest 117 olid sportlased ning 114 kuulusid kontrollgruppi. Andmete kogumiseks liitus töö autor Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku töörühmaga. Kõik uuritavad täitsid Söömishäirete Hindamise Skaala (SHS) (Akkermann, 2010). Uuringust selgus, et SHS alaskaalade lõikes on võrreldes kontrollgrupiga nii nais- kui meessportlastel suurem tõenäosus toitu väljutavaks käitumiseks. Meessportlased on rohkem hõivatud välimusest ning kehakaalust kui mittesportlased mehed. Samas on sportlased kaitstud liigsöömise eest. Sugudevahelises võrdluses on naissportlastel SHS koguskoori ja alaskaalade lõikes suurem risk häirunud söömiskäitumiseks kui meestel. Kinnitust ei leidnud individuaalalade sportlaste suurem risk häirunud söömiskäitumiseks võrreldes võistkonnaalade sportlastega. Samuti ei leitud seost võistlustaseme, treeningtundide ning häirunud söömiskäitumise vahel.