Söömishäirete sümptomid Eesti naissportlaste seas neljal erineval spordialal

Abstract

Käesolevas uurimistöös vaadeldi Eesti naissportlaste söömiskäitumist neljal erineval spordialal ning võrreldi seda söömishäiretega indiviidide ja tavapopulatsiooniga. Uuringus osales kokku 848 naist vanuses 12-43 aastat. Sportlaste valim (n = 190) koosnes 54 kergejõustiklasest, 31 iluvõimlejast, 55 võrk- ja 50 jalgpallurist. Söömishäiretega naiste valim koosnes 42 anorexia nervosa (AN) ja 58 bulimia nervosa (BN) indiviidist. Tavapopulatsiooni valimi suurus oli 558 naist. Kõik uuritavad täitsid „Söömishäirete hindamise skaala“ (SHS) (Akkermann, 2010). Uuringust selgus, et mõnevõrra suurem risk söömishäirete esinemiseks, võrreldes teiste spordialade naissportlastega, on iluvõimlejatel. Nad raporteerisid sagedamini söömishäiretele viitavat sümptomaatikat. Väikseim söömishäirete risk on jalgpalluritel, raporteerides söömishäiretele viitavat sümptomaatikat kõige vähemal määral. Sümptomaatika poolest esines kergejõustiklastel, iluvõimlejatel ja võrkpalluritel osalist sarnasust AN indiviididega. Kõigil naissportlastel on oluliselt väiksem risk söömishäireteks võrreldes BN indiviididega.