Sirvi Autor "Rull, Kristiina, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 12 12

Clinical and biochemical markers for the prediction and early diagnosis of pregnancy related complications
(2023-10-25) Hanson, Ele; Rull, Kristiina, juhendaja; Laan, Maris, juhendaja; Karro, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Kuigi enamus rasedustest kulgeb probleemideta, kogeb iga neljas naine raseduse ajal tüsistusi. Aastatel 2012 - 2018 uurisime preeklampsia (PE) ja gestatsioondiabeedi (GDM) riskitegurite esinemissagedust ning sõeltestide efektiivsust Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus jälgimisel olnud rasedate hulgas. PE on rasedustüsistus, millele viitab vererõhu tõus raseduse teises pooles ning lisanduvad muude organite kahjustuse sümptomid. Vähemalt üks PE riskile viitav riskitegur (PE varasema raseduse ajal, krooniline hüpertensioon, diabeet, kunstlik viljastamine, mitmikrasedus, esimene oodatav sünnitus, rasvumine ja ema vanus > 40 a) esines 53%-l uuritud rasedatest. Riskiteguri olemasolu suurendas PE tekke riski 7,8 korda. Suurem tõenäosus PE tekkimiseks oli rasedatel, kellel oli diabeet või PE eelneva raseduse ajal. Enamusel riskiteguritega rasedatest PE ei teki. Raseduse III trimestri PE riski hindamiseks analüüsisime kahe platsentast pärineva biomarkeri (sFlt-1 ja PlGF) taset III trimestril kogutud vereproovidest. Test tuvastas 58% naistest, kellel hiljem diagnoositi PE, valepositiivseid tulemusi oli 10%. PE juhtude varast avastamist on võimalik parandada uudse multimarker testi abil. Kombineerides biomarkereid (sFlt-1, PlGF, ADAM12, sENG ja leptin) ning kliinilist infot (raseduse kestus ja ema kaal verevõtul) on võimalik tuvastada 100% rasedatest, kelle hiljem diagnoositakse PE. Antud testil oli valepositiivseid juhte 4%. GDM on üks sagedaseimaid rasedustüsistusi, mis diagnoositakse, kui raseduse ajal teostatud glükoosi tolerantsus testil (GTT) on veresuhkru väärtus normist kõrgem. Eestis suunatakse GTT-le rasedad, kellel on varasem GDM või suurekaaluline vastsündinu, diabeet lähisugulasel, polütsüstiliste munasarjade sündroom, paastusuhkur >5,1 mmol/L, glükosuuria, ülekaalulisus, liigne rasedusaegne kaaluiive või kahtlus suurele lootele. Uuringus leiti, et seitsme aasta jooksul on suurenenud GDM riskiteguritega naiste arv, rohkem rasedaid suunatakse GTT-le ning samuti on tõusnud GDM esinemissagedus. Rasedad, kellel on GDM riskitegurid, isegi kui GTT on normis, on ohustatud suuremast rasedusaegsest kaaluiibest ja sünnitavad suurema sünnikaaluga lapse.
Development of predictive multimarker test for preeclampsia in early and late pregnancy
(2023-06-15) Ratnik, Kaspar; Laan, Maris, juhendaja; Kisand, Kalle, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Sõltuvalt maailmajaost ja riigis kättesaadavast tervishoiuteenuse kvaliteedist mõjutab preeklampsia (PE) 3–5% kõigist rasedustest. Selle peamisteks kliinilisteks sümptomiteks on raseduse teisel poolel arenev hüpertensioon ja proteinuuria. PE võib põhjustada emal organpuudulikkust ning ka ema ja/või loote surma. PE-d iseloomustav uteroplatsentaarne puudulikkus põhjustab raskendatud ainevahetust ema ja loote vahel, laguproduktide eemaldamist ja üldist regulatiivset pärsingut. Kliiniliselt eristatakse varajast, enne 34. rasedusnädalat avalduvat ja hilist, alates 34. rasedusnädalast avalduvat PE-d. Tänapäeval peetakse oluliseks varajast PE ennustust aspiriinil põhineva profülaktika alustamiseks ning hilisemas raseduse faasis haiguse kinnitamist või välistamist. Varajane ennustus põhineb ema baasnäitajatel (eelnev raseduste arv, vanus, varasem PE, rass), ultraheli uuringul ja vereseerumist määratavatel PlGF või PAPP-A tasemetest. Kombineeritud riskihinnang võimaldab tuvastada 90% varajastest PE juhtudest, hilise PE korral aga ainult 40%. PE riskihinnang sFlt-1/PlGF kaudu on raseduse teisel poolel efektiivne ainult varajase PE korral. Hilise PE korral on see lähenemine spetsiifiline ainult 75% juhtudel. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli luua uuenduslik multimarker-immuunuuring ja kombineerida selle abil saadud mõõtmiste andmestikust PE ennustusmudelid: 1. Töötada välja uudne Luminex® xMAP-il põhinev immuunuuring 6PLEX PE seoseliste seerumi biomarkerite määramiseks: ADAM12, sENG, leptiin, PlGF, sFlt-1 ja PTX3. 2. PE ennustus oli III trimestril kogutud proovidest kõige parem, kui ennustusmudelisse kaasati viis biomarkerit (sFlt-1, PlGF, ADAM12, sENG, leptiin) koos ema lisa-faktoritega. Nimetatud mudeli PE ennustustäpsus oli 96,5%. 3. I trimestri PE ennustusmudeli väljatöötamisel kasutati masinõppel põhinevat algoritmi, mis tagas parima PE ennustusmudelina 88,2% täpsuse (kaasates ADAM12, PTX3, sFlt-1 ja emapoolsed faktorid). Platsenta FLT1 rs4769613 genotüübi kaasamisel paranes I trimestri PE ennustusmudeli täpsus 93,5%-ni. Doktoritöö tulemusena töötasin välja kõrge tundlikkuse ja spetsiifilisusega innovaatilise multimarker-immuunuuringu 6PLEX, mis võimaldab ema vereproovi alusel kõrge täpsusega hinnata PE tekkeriski raseduse esimesel ja teisel poolel. Sellise uuringu eeliseks on kuluefektiivsus ja aja kokkuhoid, kuna huvipakkuvad biomarkerid määratakse samaaegselt ühest proovimaterjalist.
Enneaegse sünnituse kliinilised ja võimalikud pärilikud põhjused
(Tartu Ülikool, 2021) Uuk, Heelika; Inno, Rain, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Laisk, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Enneaegne sünnitus on sündroom, mis puudutab umbes 5% kõikidest Eestis sündinud lastest ning kuni 18% lastest üle maailma. Enneaegne sünnitus mõjutab lisaks enneaegse lapse perekonnale kogu riigi majandust. Enneaegset sünnitust on varases staadiumis väga raske ette ennustada, lisaks jääb umbes pooltel juhtudel enneaegse sünnituse põhjus teadmata. Geneetilised uuringud võivad aga anda uusi teadmisi enneaegse sünnituse bioloogiliste radade kohta ning viia potentsiaalsete geneetiliste biomarkerite kasutamiseni. Enneaegse sünnituse riskiga seostatakse kirjanduse põhjal mitmeid polümorfisme, geenide üles- või allaregulatsiooni ning mitmeid mikroRNA-sid. Hoolimata enneaegse sünnitusega seotud geeniuuringute kiirest arengust ning arvukatest uuringutest, on ees veel suur töö, et toimuks kindlate enneaegset sünnitust ette ennustavate geneetiliste biomarkerite kasutuselevõtt.
Gestatsioondiabeedi ja makrosoomia prognoosimine ning nende riskitegurite analüüs masinõppe meetoditega
(Tartu Ülikool, 2020) Pihu, Silvia; Laur, Sven, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Large-for-gestational-age (LGA) may cause problems for both baby and mother during delivery, therefore the best solution is to predict and avoid it (by diet, cure of GDM, etc.) or at least use planned Caesarian section. Gestational diabetes (GDM) is known as a major risk factor for too large baby. Different machine learning algorithms were used to predict GDM and LGA on Estonian pregnancies and newborn data from 2012 to 2018 (4787 cases), using their risk factors. The best results were obtained by random forest method (AUC for GDM 0.96 and for LGA 0,92). The major risk factors for LGA occurred to be GDM and its correct diagnosing, the body mass index of the mother (before pregnancy), having large baby in previous pregnancy, the age of mother and the blood sugar level registered at the beginning of pregnancy.
Kaasasündinud anomaaliad ja nende riskitegurid Eestis 2020. aastal
(Tartu Ülikool, 2023) Teesalu, Sale-Liis; Rull, Kristiina, juhendaja; Pärna, Kersti, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Loote väärarendite levimus Eestis 2020: registripõhine uuring
(Tartu Ülikool, 2022) Põder, Kelli; Rull, Kristiina, juhendaja; Lang, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Raseduskomplikatsioonide biomarkerid ning leitud geenide ekspressiooni mõjutavad eQTLid
(Tartu Ülikool, 2015) Kikas, Triin; Laan, Maris, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Rasedustulemi seos glükoosi tolerantsuse testi tulemustega
(Tartu Ülikool, 2021) Kivitar, Triinu; Rull, Kristiina, juhendaja; Ringmets, Inge, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Retsessiivsete ja X-liiteliste pärilike haiguste haigusseoseliste geenivariantide kandlustestid pereloome eas noortele - tänased võimalused ja seisukohad maailmas
(Tartu Ülikool, 2021) Lall, Eliise; Laan, Maris, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Ainaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut
Kandlustest on sõeluuring, mille käigus on võimalik tuvastada, kas pealtnäha terve inimene on haigusseoselise geenivariandi kandja. Haigusseoseline geenivariant võib kombinatsioonis teiselt vanemalt päritud geenivariandiga põhjustada rasket pärilikku harvikhaigust, mis põhjustab tulevase lapse elukvaliteedi halvenemist. Antud bakalaureusetöö esimeseks eesmärgiks on anda kirjanduse ülevaade retsessiivsete ja X-liiteliste pärilike haiguste haigusseoseliste geenivariantide kandlustestide põhimõtetest ning kaardistada praegu olemasolevad ja rakendatavad kandlustestide programmid maailmas. Teine eesmärk on koostada sotsioloogiline uuring ning selle põhjal selgitada välja, kuidas suhtuvad Tartu Ülikoolis kõrgharidust omandavad pereloome eas noored kandlustestidesse ja millised on nende arvamused.
Single nucleotide variants affecting placental gene expression and pregnancy outcome
(2021-07-02) Kikas, Triin; Laan, Maris, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Platsenta on unikaalne organ, mis eksisteerib inimkehas ainult raseduse ajal ning kõrvalekalded selle normaalsest arengust ja funktsioonist võivad kaasa tuua rasedustüsistusi, näiteks preeklampsia. Nende üks riskitegureid on nihe oluliste platsenta geenide avaldumise profiilis. Mehhanismid, mis vastutavad platsenta genoomi regulatsiooni eest vastavalt loote vajadustele ja raseduse etapile pole seni detailselt teada. Muude regulaatorite seas on esile tõusnud ka geneetiliste variantide ehk eVariantide mõju geenide avaldumise taseme mõjutajatena. Platsenta koes on neid seni vähe uuritud. Antud töö eesmärk oli uurida platsenta genoomi variantide mõju geenide avaldumisele ning rasedustüsistuste tekke riskile. Esiteks analüüsin kahe preeklampsia kandidaatgeeni Vaskulaarse endoteeli kasvufaktori retseptor 1 (FLT1) ja Stanniokaltsiin 1 (STC1) varieeruvust. Eesti rasedate valimis (2097 naist) tuvastasin FLT1 geeni lähedal asuva variandi tugeva ning spetsiifilise seose preeklampsia esinemise riskiga. On huvitav, et see variant mõjutas FLT1 geeni avaldumise taset ainult preeklampsia juhtumite platsentades. Leidsin ka STC1 geeniprodukti taset mõjutava geenivariandi, kuid selle seos preeklampsiaga vajab veel täiendavaid uuringuid. Teiseks viisin läbi ülegenoomse analüüsi, et uurida laiemalt platsenta kude mõjutavaid eVariante. Tuvastasin 199 geneetilist seost, mis mõjutasid 63 geeni avaldumist. Neist 13 olid varasemalt platsentas kirjeldamata. Illustreerides platsenta geneetiliste variantide laia fenotüübilist mõju, oli osa leitud geenivariante varasemalt seostatud täiskasvanuea haiguste riskidega või olid minu analüüsitud valimis seotud vastsündinu kasvuparameetritega. Kombineerides tulemusi varasema kirjandusega, koostasin koondnimekirja ~400 platsenta geenist, mille avaldumine on mõjutatud geneetilisest varieeruvusest. See ülevaade on hea lähtepunkt tulevastele platsenta eVariantide uurimustele nii bioloogilises kui meditsiinilises võtmes, e.g., seoses rasedustüsistusetega.
Tüsistustega kulgenud rasedustest sündinud laste kasv esimestel eluaastatel
(Tartu Ülikool, 2015) Luik, Kristel; Möls, Märt, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata lapse sünniparameetrite ja ema raseduseaegsete probleemide (raske preeklampsia, rasedusaegne suhkrutõbi) seost lapse kasvuga kahe esimese eluaasta jooksul. Kasutatav andmestik on kogutud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi molekulaargeneetika uurimisgrupi ja Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku koostööprojekti REPROMETA uuringu raames aastatel 2006-2013. Andmete analüüsimisel jõuti järeldusele, et nii lapse pikkust kui ka kaalu mõjutavad lapse sugu ning vastav tüsistuse grupp, kuhu laps kuulub. Parima mudeli valimisel lähtuti Akaike informatsioonikriteeriumist. Leitud mudeleid ning prognoosiintervalle saab kasutada tüsistustega kulgenud rasedusest sündinud lapse pikkuse ja kaalu muutuse hindamiseks esimestel eluaastatel.
Uuringutüübi mõjust tulemustele
(Tartu Ülikool, 2015) Tänav, Anne-Liis; Möls, Märt, juhendaja; Rull, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
Töö eesmärgiks on uurida uuringutüübi mõju tulemustele kasutades Happy Pregnancy (2013-2015) uuringu andmeid, mis koosnevad kolme küsimustiku vastustest. Uuringusse on kaasatud 1 403 objekti, tulevast ema, kes igaüks peavad täitma raseduse jooksul kolm küsimustikku. Küsimustikke on võimalik täita nii paberkandjal kui ka veebis, ning küsimused ise jagunevad vastuste alusel nelja kategooriasse. Analüüsi käigus selgus, et kõigi kolme küsimustiku puhul on vastamismäärade üldine struktuur mõlema küsimustiku tüübi (paberkandjal või internetis täidetud küsimustik) puhul sama kuid puuduvad seaduspärasused, mis kehtiksid kõigis küsimustikes korraga. Selle töö käigus läbiviidud analüüsid ei lase ümber lükata hüpoteesi, et küsimustiku tüüp (paberkandjal või internetis) ei mõjutab oluliselt vastamise määra. Küsimustiku tüüp (paberil või internetis) ei mõjuta ka küsimusele vastamise šanssi. Olulisi erinevusi esineb aga küsimuste tüübiti.